Monday, August 30, 2010

44. päev, jalad said tiivad

Kui Mel soovitas tänaseks trenniks 4x10 sörk, 5 mint jalutus vahele, siis küsimusele, kas teed ära, jah öeldes, mõtlesin ma absoluutselt vastupidist. Mäletan juba 4x5 sörki tehes, et oli ikka päris keeruline ja nõudis suurt pingutust. 4x10 siis ammugi pani juba silmi pööritama, aga no nagu Põltsamaal öeldakse - kas teeme või jaa!!

No ikka jaa!

Koer kaenlasse ja minek. Üllatusest on mul siiani karp lahti, nagu ka terve tee, mis oli siis küll rohkem seotud hingeldamisega, sest ohooo! Meenutas hoopis esimest treeningut, mil sai 1 mint sörgitud ja 4 kõnnitud. Seda kerguse poolest. Absoluutselt mingi probleem polnud 10 minti timpida ja 4 korda järjest.

Raske oli küll uut ringi alustada pärast kõndimist, aga muidu oli okeika. Tundub, et täna absull kõik faktorid klappisid. Loomi ei kartnud, riided olid õiged seljas, polnud palav, ega külm, päike paistis ka sipake ja tegi tuju heaks, tuult polnud, vihma ei sadanud, koer tõmbles vähe, jalatsipaelad lahti ei tulnud, autosid polnud palju jnejnejne.

I ringi keskmine pulss 170, max 181
II 175, 179
III 179, 184
IV 178, 183

Olen endaga ikka huuuuuullluuuuuult rahul. Lausa võis. Õnnelik. Vääääääga.
ET! SUPEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEER!

Sunday, August 29, 2010

43. päev ja külm

Eile puhkasin, täna kiirkõnd 43 minti. Keskmine pulss 131, max 154. Päris mitmel korral nägin ka pulssi 115 ja 117 - uskumatu! Keha nagu ei tahagi kõndi, jääb lahjaks. Enamjaolt nägin pulssi 120 kandis.

Alguses oli väga külm. Siis oli juba normaalne. Vahepeal jälle jahe.

Kuna enesetunne oli eelnevalt kummaline, õhtul viskab 37,1, siis pistan kõvasti küüslauku, väskelt vurritamisel olevat mett ja kohevarsti lippan ka sauna... mmm, elu on ilus!

ET: iiiigaaaaav.

Friday, August 27, 2010

41. ja kergus

Tänane skeem: 10 m sörk, 5 kõnd, 10 sörk, 5 kõnd, 10 sörk, 5 kõnd.
Sörgiringi keskmine ja max pulss:
I 181/ 190
II 183/ 187
III 185/ 191

II ringi lõpus oli täielik tuulevikus, rütm oli hea, jalad olid imekerged, hingata väga hea.. Oleks isegi vabalt edasi paterdanud.
Ma päris kindel nende keskmiste pulsside õigsuses pole, tundus, et võiks madalam olla, aga no jusiis oli nii. Oma silmaga ei näinud kordagi 190t, jusiis käis väga korraks.

Mis juba ammu painanud on, siis... tegelikult on ikka väga raske neid ringe teha. Ja seda sugugi mitte füüsilises, vaid vaimses võtmes. 75% ajast, mil ma üksi ringitades olen, kulub mõtlemisele, kas kuskil on koer kannikasse kargamas või metsavahel rebane või rästik noolimas. Mis tähendab omakorda ka iga paari mindi tagant selja taha vaatamist.

Ma võin olla hirmus paranoiline, kuid sellised mu hirmud on. Väga raske on vaimselt keskenduda oma tegevusele, kui kogu aeg trummeldab mõte, kas selle maja juures oli koer, kui suur ta oli, kas ta on lahti, kas ta on väga kuri, kas ta hammustaks väga kõvasti, kas ta juba jookseb mu poole. Emotsionaalselt äärmiselt raske ja ebameeldiv. Kui kunagi peaksin oma ringid katki jätma, siis on see küll üks asi, mida kunagi igatsema ei hakka.

Siis ongi kaks lahendust, mis olemise kergeks teevad. 1 - võtta koer kaasa. Sellega on jälle see häda, et ta tahab pidevalt nuuskida, sittuda, sirtsutada, põõsastes rabistada. Mis tähendab seda, et 25% ajast kulub tema sikutamisele või temaga kurjustamisele. Taaskord kerge trennirikkuja. Samas aga ei muretse ma teiste koerte pärast.

Ideaalne variant on võimalus number 2. Sellisel juhul on kaasas inimene, kes taltsutab koera või on ise valmis söödaks olema. Siis suudan ma täiesti kindlalt ja rahulikult oma asja teha ilma ühegi mureta. Selle juures on kõige tibatillukesem probleem ja see on see, et üks või teine pool tahab pidevalt midagi rääkida ja võib veidike häirida. Aga see on tõesti väike probleem.

Tänane ET: SUPEEEEEEEEEER!

Ainult et kole külm on nüüd. Jooksu ajal tekkis paar probleemi ka, mis vajaksid varustuse täiendamise egiidi all lahendamist. Kuid nendest ei räägi.

Koguaeg: ca 47 mint, km ca 6,2.

Thursday, August 26, 2010

40. päev, juubelihõnguline

10 minti, venitust 10 jalutust, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 10 minti venitust. Kokku: 1h 20 mint.

Enesetunne: SUPEEEER! Millal viimati nii oli? Ei mäleta. Suurt väsimust täna pole.

Pulsid:
(võetud esimesel mindil ja 5., 6. ja 7. minutil)
I ring: 164, 185, 184, 186.
II ring: 186, 188, 186, 187. Tuul oli vastu.
III ring: 179, 188, 188, 188.
IV ring: 179, 189, 189, 189.
V ring: 182, 190, 191, 192. Tuul oli 75% ajast vastu

Keskmine pulss: 159, max pulss 194.

Wednesday, August 25, 2010

39. päev ja paduvihm

Tükk aega mõtlen, mida kirjutada, aga no ei tule midagi....
Ei viitsi hästi enam blogida.. Oeh, kes oleks arvanud, et ma kirjutamisest enne tüdinen kui jooksmisest.. sorri-sorri... PUHKAMISEST ringi jalutades.

Tänane skeem: 10 minti kiirkõndi, 5 minti sörki, 3 minti venitusi, 5 kiirendusjooksu, 4 jooksuharjutust, 10 minti kõndi tagasi, 5 minti sörki. Kokku ca 47 minti.
Mobiil jäi, õnneks, maha, sest viimase kümpa ajal hakkas ladistama. Seega pidin pulsid pähe õppima, mis olid iga mindi tagant sörgi ajal võetud ja vist 178, 181, 181, 183, 185 ja tagasiteel 181, 183, 182, 185, 185.

Lõpuks oli täielik paduvihm. Koeraga tulime mööda teed linta-lönta, mõlemad nagu klosetiharjad, tilkusime veest. Aga täna oli mõnusam kui eile.

ET! Vääga hää!

Tuesday, August 24, 2010

38. päev ja tuul

Eile oli siis täielik lebopuhkus. Uskumatu, aga söögiisu on tulnud nagu hobusel. Varem nokitsesin nagu tihane, nüüd tõepoolest nagu hobune. Hullumeelne magusaisu. Ja panen kogu aeg täiega üle, et kõht on raske ja paha olla. Ning niimoodi magamaminekuni välja. Kaalule enam küll astuda ei julge.

Täna sai siis koeraga jalutuskäik tehtud. 52 minti, vahele max kahe mindi jagu sörki. Tänu sellele tuli ka väga üllatuslikuks max pulsiks 187, keskmine 140.
Aga need 52 minti möödusid ÜLLATAVALT kiiresti (huvitav küll miks ;))). Aga samas ka üllatavalt raske oli täna kõndida.

Tuul oli mõnusalt mahe, ilm päikseline.

Sunday, August 22, 2010

36. päev ja rampväsimus

Eile sai taas emaga ring J-Js tehtud ning algusaegset 4 ja 1 proovitud. Ei teata just rõõmuga, et ema pulsid püsisid pidevalt kuni 10 lööki madalamad. Viimases veerandis see muutus ja seis oli vastupidine.

Ema lõpetas varem ning siirdusin veel ümber järve ringile. Kokku ca 50 minti, pulsse ei tea... veel.. vist.

Emaga ühes tempos püsimine oli paras loivamine. See-eest tänane treening oli paras uuuuu. 5x ca 6 minti ehk 1 km sörki, vahele jalutamine. Koguaeg 1 h 10 minti. Pärast sellist rattasõitu olin päris läbi, nüüd ikka puhas mahl. ca 30 min sörki kokku, senine rekord - wiiii. Max pulss, mida nägin oli 192, aga võis ka kõrgemat näidata. No 200 ei tulnud :o)

Aga pärast trenni olen õginud nagu nälginud põrsas kõrbes. Ribid, salat, tomatisupp, huuuunnnikutes šokolaadi. Puhataaaaa.....

Kaotatud kalorid: 891 (kõigest 6 Daimi sokulaadi).
Keskmine pulss: 165.
Stardis: 114.
Numbrid enda jaoks kirja: 1) 6.11,3 (ringiaeg ca 1 km) / 184 (ringi lõpupulss)+172 (30 sekki pärast lõppu) +145 (1 min pärast lõppu) =501.
2) 5.57,6 / 190+180+151=521.
3) 6.15,6 / 191+186+164=541.
4) 6.10,4 / 192+185+165=542.
5) 6.09 ca / 192+185+166=543.

Friday, August 20, 2010

34. päev ja vaikne loivamine

Kuna homme pidid karmiks andmiseks minema, siis täna olin tagasi alguses ehk 4 walk, 1 run ja 8 laksu. Pulsid tavapäraselt kõrged, kuid mitte erakordselt kõrged.

Pulsid: 179, 177, 176, 181, 180, 180, 179, 183.


ET: iiiigaaaaaaav, liiiiiga rahulik.

Thursday, August 19, 2010

33. päev ja puhkus... vist?

Eile olime siis TP tiimiga matkal. 3 tundi - 1,5 h kõndi mööda laudteed keset raba, 1,5 tundi räätsadega rabal. Väga raske oli minu jaoks.. Päeva ainukene poolik Statoili kanaeine ei andnud just suuri varusid pikemaks tuiamiseks.

Pulsikell näitas pärast keskmist pulssi 128, max pulss 144. Uskumatu, et lõppu jõudsin. Õhtu naelaks osutus meeldivalt mahe kartulikeldrist saun ja Kai vapustavad käed. Põlvevalu lippas ka nagu nalja kohe minema.. Täna siiski naasenud.

Mel soovitas täna puhata... Eks näis.. Kui väsimus päevapeale üle ei lähe, siis ehk jäängi diivanit kaunistama ja töid vorpima. Aga eile oli raske... raske küll..

Tuesday, August 17, 2010

Kuu täis ja nauding

31 päeva täis ja sai tähistatud loomulikult trenniga. Tänane skeem siis 5x5 sörki ja 4x8 kõndi. Kokku 57 minti. Kuna pulsse sai toksitud iga mindi tagant, siis 25 pulssi sisse ei mahtunud, nagu ma nüüd näen ja proovib 20ga hakkama saada.

Uskumatu! Täna tundsin esimest korda juba treeningust tõelist naudingut. Kergus jalgades. Aga jahedaks juba kisub. Käed tundusid külmad ja kõndimise ajal muutus higi tuule käes külmaks. Peab vist bikiinijooksust loobuma ja vatijope selga ajama.

I ring: 174, 181, 182, 185, 185
II ring 176, 178, 184, 185, 187
III ring 173, 183, 183, 183, 184
IV ring: 169, 178, 178, 181, 181

Viimane ring sarnanes IV ringile või siis see oligi V ring. Ei tea... Aga no 187 jäi kindlasti maksimumiks, 190ni miski ei küündinud. Hurraaa :) Elagu esimene kuu ja tulgu teine sama edukas!

Monday, August 16, 2010

30. päev ja nõmedad koeraomanikud

Paljud koeraomanikud soovivad, et Eesti inimesed oleksid paksud ja istuksid kodus. Vähemalt selline mulje jääb küll külavahel ringi liikudes. Sest muud normaalset põhjendust ma ei leia, miks aiaga piiritlemata hoovides jõlguvad suured koerad lahtiselt ringi, et esimest möödujat persest hammustada.

Asi pole ainult minus, kes ma konnakullestest elevantideni kõiki loomi kardan. Aga no, kui ma väntan elu eest, süda koolibri kombel tuksumisest lõhkemas, kaks suurt isast kolli kannul, siis ma oletan, et asi pole ainult minu hirmudes. Õnneks oli kaasas õilis rüütel, kes jäi maha jalgrattaga vehkima, mina panin piimhapet täis reitega hapnikuvõlas eest ajama.

No, !/#/&")((/!"!!!, on siis raske penid kinni panna? Postiljoni teil ei käi? *****, ma ütlen noh! No ei julge enam välja ka minna.. Naabrikoerast alates hakkab selline kadalipp, et hea kui autogagi sõites ellu jääb.

Mis ikka... istu kodus ja söö paksuks.

Pulss 140-150 kandis, koguaeg 1.05.

Sunday, August 15, 2010

29. päev ja edusammud

Proovisin end tagasi hoida ja vältida suuremaid sööminguid enne treeningut. Paraku ei saanud ma midagi selle vastu, et pea et vahetult enne kolmveerand Schogetteni valget sokulaaditahvlit naha vahele keerasin.
Läksin teele ca 17.10. Ilm keskmiselt palav. 5 minti soojendasin ja asusin aga kohe sörgiga teele. Ei tea, kas samm oli täna kerge ja pulsid selle võrra madalad või samm tundus kergem selle pärast, et pulsid madalad olid. Minu jaoks ikka ülimadalad ja loomulikult ülim heameel.
Treeningu koguaeg: 50 min, 5 sörki+10 jalutamist, pulsid pärast igat minti. Kõndimise ajal kõikus pulss 135st 145ni
Wiii, pulsikellast siiski ei loobu veel :o) No ja nagu ma ütlesin - vereproovid tõestavad asjaolu, et olen lihtsalt terve.

I ring 164, 166, 167, 168, 175
II ring 170, 179, 170, 177, 180
III ring 170, 177, 179, 180, 184
IV ring 169, 173, 176, 180, 180

Friday, August 13, 2010

27. päev, 13 ja reede...

... mitte, et ma ebausklik oleks. Ega ma neid kahte seostanudki, enne kui kõik ümberringi ohkama hakkasid, et 13 ja reede.
Aga no see pole teema. Veri antud, täna siis uut moodi ring.
Haarasin ema ka kaenlasse ja tiirutasin ümber vana hea koduküla. 5 minti soojendust, kuigi ilm oli isegi juba soe, kui nüüd blondihuumorit visata.
Seekord siis kohe 5 sörki, 10 kõndi, 5 sörki, 10 kõndi, 5 sörki ja paar minti koduukseni kõndimist.
Pulsid mõõdetud pärast iga jooksuminti:
I ring 172, 185, 179, 178, 196
II ring 184, 183, 186, 190, 193
III ring 193, 194, 194, 198, 201

Viimane ring oli päris raske, meenutas kooliaegset Cooperit. Mõõtsin vererõhu ca 5 minti pärast viimast jooksu: 113/ 74. Uskumatu! U-s-k-u-m-a-t-u! Kuidas saab sellise ilma ja treeningu peale vererõhk veel selline olla.......
Ahjah, taastumist üle pika aja mõõtsin ka: Algus 188, 30 seki pärast 153, 1 mindi pärast 139.
Enesetunne on tegelikult ikka üle pika aja väga hea jälle. Väsimus hakkab kontidest haihtuma. Eks näis, mis vereproovid näitavad. Olen 99% kindel, et kõik ok.
Edit: üle poole tunni hiljem vererõhk: 90/ 60.

Thursday, August 12, 2010

26. päev, ei mingit lootust

25. päeval sai puhkuse tehtud ehk siis taastumine väsitavatest võtetest ja 30mindiline rattasõit õhtupoolikul.
Täna olen suhteliselt puhanud, kuid väike tülpimus ikka sees. Sai siis taas ringile siirdutud, ca 17.30. Ilm talutav, palav mitte.
Oeh... Siin kohal võiks lausa lõpetada, sest midagi head edasi ei tule.
Pulsid: 181, 183, 186, 186, 187, 190, 193, 194 ja viimase pulsi, milleks oli 198, mõõtsin isiklikult oma käe ja stopperi abil, sest ei suutnud lihtsalt uskuda neid numbreid ja hakkasin mõtteis kella süüdistama... Noh, tasub vähemalt siis rõõmustada, et stabiilselt suurenev jada... Paar ringi veel ja süda plahvataks?
Kurb.... kurb... kurb... Melli soovitusel siis homme sammud vereproovile.... lönts-lönts-lönts....

Tuesday, August 10, 2010

24. päev, läbi puhkuste trennide poole

Eile, 23. päeval sai taas pärast kahepäevast "puhkust" trenn tehtud. Kuna pulsivöö vajus alla, siis pulsse ei tea. Üleüldse tegin kaootiliselt. 4 minti kõndisin, 1-1,30 min sörkisin. Kokku ca 47 min.
Täna peab ka üritama liigutada. Telefoniga rääkides on raske kirjutada, seega side lõpp.

Edit.
Ka tänane trenn sai edukalt, niivõrd-kuivõrd, tehtud. 45 min, 4 ja 1. Täielik masendus tuleb peale.. Pulsid lähevad aina hullemaks. Ja tänane trenn oli ka nii raske, jalad all nagu betoonkingades. Ei tulnud sugugi kergelt. Jookse nagu soos. Ilm oli jahe ja aeg ok, koer rahulik, aga no kas tõesti möödunud nädala ringijooksmised ja ainult kaks trennikorda on andnud sellise tagasilöögi?
Olen ikka päris õnnetu. Pulsid hullemad kui esimesel korral: 183, 197, 177, 183, 188, 186, 185, 190, 185. Mel, loed nagunii blogi - mis lahti on???
Kurb............................... Kaalun pulsikellast loobumist :-D

Friday, August 6, 2010

20. päev, hullumaja puhvet

2 päeva on jäänud täiesti vahele ning süümepiinad muutusid juba tapvaks. Üleeile oli ainsaks treeninguks Valgehobusemäe künkast ja tornist üles ja alla ronimine. Reielihased siiamaani valusad - oh seda kehva vormikest.

Eile oli minu ainsaks treeninguks 14st-01.00ni toidu valmistamine, serveerimine, tuiamine, rääkimine, läbi suurte valude. Peamiselt söömine. Eks augusti lõpus telekast näeb, mis sai.

Kuigi kaks päeva on olnud küllaltki kurnavad ja uni tahtis pikali niita, siis tänu eriti tüütutele kärbestele ajasin end voodist välja ja sundisin ka seni rutiinset ringi tegema minema. Koer kaenlasse ja minek!

Mel soovitas tagasi algusesse pöörduda ehk siis 4 min kõnd ja 1 min sörk. Nii sai ka tehtud. Pulsid olid paratamatult taas kõrged, nagu polekski midagi kunagi teinud. Õnneks 190 vähemasti jäi ära.

166/ 177/ 180/ 181/ 186/ 185/ 186/ 183
Koguaeg: 48 min+2 min venitusi

Ah, kurb hakkab neid pulsse vaadates.... Hakkaks juba kukkuma :'( tõsiselt õnnetu....
ET: kolme päeva parim, meeleolu aint nullib...

Tuesday, August 3, 2010

17. päev, need puusad teevad nii.. need puusad-puusad-puusad

Eile oli teine kord 17 päeva jooksul, mil ma mitte midagi ei teinud. Lootsin, et see kajastub kuidagi ka täna ehk siis madalamate pulsside näol, aga eeei. Samas oli mul täna ka uus programm.

Kui muidu kõnnin 4, siis täna 3 minti, 1 mindi sörgi asemel 2 minti sörki. Täna tegin ka elu (ok, 17 päeva) pikima soojenduse - 15 minti. Vahepeal hüppas harjutuste ajal pulss isegi üle 160. Naha sai igatahes märjaks ja asusin teele.

Proovisin siis Melli soovitusel lühemate sammudega kõndida, mis tähendab samas, et puusad on rohkem töös ja meenutab veidi kiirkõnni liikumist... See tähendas loomulikult seda, et esimese paari sammuga lõi puusa taas terav valu. Rrrr!

Kui jooksma hakkasin, siis kadus vähehaaval ära. Kurvides ja teatud asendites andis aga kurivaim taas endast märku.

Üldiselt läks kõik hästi. Tsipa ehk oli raskem kui ühemindiliste jooksudega, aga veremaitset veel ei tulnud.

Pulsid: 179/ 181/ 182/ 182/ 185/ 180.
ET: hea

Sunday, August 1, 2010

15. päev ja valusad kannikad

Kuna täna oli ülemagamisest, eileõhtusest pikast laulu-tantsupeost ja esinemisest väsimus, siis otsustasin lõdvemalt (etteruttavalt ja sarkastiliselt väljapeetud ha-ha!) võtta. Põlv valutas, sest hommik venis pikale. Elastikside peale ja oli kohe parem.

Seekord sai siis lõdvavõtuks valitud rattasõit, selle suve esimene minu jaoks. Läksime teele, sõitsime ca 20 km/h, pulss oli 160 kandis. 20 minti sõitsime ja siis paus - ajasime naaberkülarahvaga juttu 10 minti. Siis otsustasime väikse ringiga tagasi pöörduda. Enamik teest kulges mööda kruusa ja kive, raske oli vändata. Pulss oli rahulikult 140 kandis.

Siis kui asfaltile jõudsime, oli vastutuul ja pidi jõuga väntama, väsimus andis aina rohkem tunda. 5 km jäi veel lõpuni, 15 km seljataga ja enam ei tahtnud rohkem.
Selgus, et kõige paremini tuult trotsida saab võimalikult kiiresti vändates, mida ma enam kuidagi ei jõudnud.

Tõime sisse siis mängulise momendi ja hakkasime testima, kui palju ma kibekiirelt vändates välja võlun. Mu laeks jäi 30 km/h, pulsiga 190. Oleks vast rohkem isegi jõudnud, aga õhku ei jagunud ja väsimus oli ka päris suur juba.

Niimoodi paar otsa tehes jõudsime lõpuks koju, aeg oli 1:28, jutud naabriga maha arvestada, siis 1 h 15 min reaalset sõitmist.

Praegu olen suhteline kapsas. Viimati tundsin end nii pärast kolme järjestikust kehalise kannatuse tundi keskkoolis, mis lõppesid Cooperi testiga. Väsimus on küll, aga muidu on mõnus olla.

ahjaa... kannikad tunnevad end nii nagu keegi oleks kuvaldaga sinnasamusesse löönud. A. pani ratastele sarved ja palus mul nüüd paar tundi pärast ringi katsetada, kuidas siis uued süsteemid lenksudel on. Nii pea kui sadulasse sain, siis kargasin püsti - pehme diivani peal istudes ei saanudki aru, et nad päris tundlikuks sai pekstud. Mis ikka.. homme siis jälle jala :o)