75. päev

Täna oli nii mõttetult raske, raske, raske, raske ja igav, loobumasundiv, et ei viitsigi kohe mitte midagi kirjutada.

73. päev, tuuuuuuuuul

Täna siis võtame lõdvalt. Niivõrd-kuivõrd. Nii rämeda tuule käes pole küll kunagi jooksnud. Vahepeal plaperdasin kogu kehaga nagu lipuke rannas. Koer ka kaasas. Minek oli ääretult raske. Tuul, koera kantseldamine, algus jne. Tundsin lausa, et pulss on vääääga kõrge. Kella pealt 166 vaadates tekkis mõte, et ajab taas kägu.
Aga ülla-ülla, 15 minti kell püsis minu võitlusest hoolimata 160ndates kuigi tunne oli küll, et pulss väga kõrge. Tagasiteel, kui tuul tagant tõukas ja lõpuks ka kergus tuli, siis hüppas 174 peale.. Imelik.

Kokku järjest 30 min, võrdne aeg edasi ja tagasi tulles. Keskmine 171, taastumine püstijalu 171/149/139. Lõppu veel 4 K ja katsetasin 5 minutikest hõljumisest lahti saamist.

Nüüd siis venitama ja mõningaid lihasharjutusi.

72. päev, vahekokkuvõtted

69. päev - puhkus, venitused, mõned lihasharjutused ja 15 min sörki.

70. päev - Paide ÜG staadionil, SJ 11:48, 1,2 km, 8.06,3, TP 180+169+142 (1' 11'' 130)
1. 500 m 3,32, TP 177+169+151 (pistis jõledalt ja FC Levadia kutid hakkasid oma häälitsustega segama, aga sellest hooliamata suutsid nad Paide Linnameeskonda taaskord võita, 4:1 [jube oluline info siin, eks ole]).
2. ringil üritasin pistmisest hoolimata lõpuks 1 km ära joosta, mis ka õnnestus. 5,54.1. TP 195+189+173. Viimased 300 m pistis jõledalt.
3. 1 km, aeg 5,52, TP 192+180+155. Pistis jälle jõledalt, aga võtsin rahulikumalt.
Terve distants ca 5 km.
Ilm oli mõnus soe, pulsid hüppasid kohe lakke, väga raske, pole siiani nii palju pistnud, lõpuks tekkisid mõlema jala alla villid ning kõndidagi oli valulik - kõik olud võimalikult kehvad. Läbielamisi illustreerib juuresolev pilt. Kuna trenn oli koos Meliga, siis sain kõvasti vatti, väidetavalt tulid ka JH ja K suure piitsutamise peale lõpuks enam-vähem õigesti välja. Kuid 70. juubelipäeva karm trenn sillutas tee järgmise päeva väääääga kordaläinud trennile.

71. päev - 6,5 km enam-vähem jutti, vahepeal pulsipaus ja soojendusdressi koorimine.
Ääretult kerge. Ei mingeid probleeme. Kõik läks ladusalt. Kui eelmine treening oli üks raskeimatest, siis tänane kuulub kergeimate kilda.

2x3,25km ehk kokku 6,5km
I ring koguaeg 26.15/ 8.04,6 kilomeetri aeg / AVG 168,333 (lõpuks ometi pulss alla 170!!)
II 23.36 / 7.15,4 / AVG 171,800
Mõlema aeg kokku 49.52 / 7.40,3 / AVG 170,5
Taastumine pärast II 187+168+139=494
TA 2.10
viimased 2km TT 6.55 + 5.54km (kui täheldada, siis eile oli samuti üks 1km ringiaeg 5.54, samal ajal, kui pulss oli enamjaolt üle 190 ja rämedalt pistis, siis tänane 5.54 tuli äärmiselt kergelt, madalama pulsiga ning varuga tempot juurde lisada. Eile oli varusid täiesti ümmargune null.)


72. päev - puhkus, vist.

68. päev, täitsa vees

Täna pidi olema taastumise päev, aga kuna ma nii totulotu olen, siis keerasin selle peesse ja asusin veesse... no sinna ma pidin asuma, aga mitte nii kauaks kui ma lõpuks seal olin.
35 min 1 km, pulss ca 180. Väga meeldiv oli. Pärast ajasin burksi näkku ja olin endaga täitsa rahul. Hull rammestus on tegelikult siiamaani, aga enesetunne on ilgelt hea.
Eks siis homme puhkan... meibi :-))

67. päev, raudteel

Tänane marsruut kulges mööda vana Türi-Tamsalu raudteed. Ehkki raudteest pole seal ammu enam haisugi. Kahel pool mets, tuulevaikne - sobis. Tibutas uduvihma vahepeal tänagi, kuid muidu polnud häda kedagit. Algus oli päris raske ja mõtisklesin, et rohkem vist ei viitsi sellega tegeleda. Aga täna polnud ka aega sooja teha, upsiii.
Skeem: 2x22,5 + 3 kõnd.

I 22,5 keskmine 171, max 181
II 171, 180.
Taastumine pärast teist püstijalu: 177, 152, 142.

Keskmine pulss oli 160ndates kindlasti veel 15. minutilgi. Ca 18. minutist tungis 170 peale ja hakkas kõikuma seal kandis ja vahepeal 160 ka. Ehk siis väga äge.
Lõpetasin siis tänase treeningu seeneliste päästeoperatsiooniga. See seisnes auto signaali tuututades. Lõbus!

ET: Väga hää!

66. päev, hea, et ikka ellu jääb

Tänane skeem 4x15 sörk, 3x3 kõnd. Koguaeg tuli 1h ja 10 m, millest 1h 1m sörki.
Ilmastikuolud: ääretult vesised.
Teekond: ca 8,5 km
I ring 178 keskm, 183 max
II 174, 179
III 177, 182
IV 176, 183

Taastumine autos istudes pärast viimast: (kell jupsis jälle) 174, 145, 132.
Täna pidi palju koera väntsutama, mis viis pulssi üles ja tegi näpule peaaegu villi.
Väga raske oli. Sörk ja kõik muu oli ok, aga selliselt märjalt tund aega liduda... väga raske. Koju jõudes siirdusin otsejoones peatumata sauna.
Ahjaa. Põhiteema juurde tagasi. Soovitan kõigil suuremate teede ääres kõndijatel-sportijatel hoolega metsaveokitel silm peal hoida. Nimelt. Suure puukoormaga auto tuli tagant, mina olin omal õigel pool, tema möödus selja tagant oma õigelt paremalt poolelt... Nii, hakkas mööduma, aga seejärel kukkus talt tema suure koorma otsast rämesuur palk tee äärde. Kui ma oleks valel pool tol hetkel, just samal momendil, sörkinud, siis raudne, täiesti raudne on see, et see palk oleks mulle lihtsalt pähe kukkunud.
Hmmm.. Mis siis öelda.. Pindu teise silmis näed, aga palki enda omas mitte? Noh, õnneks ju!

65. päev, roiskunud kana

Eile oli puhkus. Seega 40 minti kiirkõndi koos emaga, lisaks viimaste päevade külauudised! Kõnd oli igatahes hea, sest mitu päeva olid lihased nii rämedalt valusad eelmise puhkepäeva lihasharjutustest. Isegi potile istumiseks tuli keppi kasutada, nagu vanainime!


Täna siis sai tehtud skeem, mis suure tormiga ära jäi. Kuid natuke pikemalt. SJ 15' + V + JH 5x40m/40m + K 5x50m/50m + LJ 8'.

Täna tegin toiduks roiskunud kana, mingi pajaroog Sitsiilia moodi. See on muidugi omaette teema. Aga kolm tundi pärast ca 100 g toidu söömist oli kõhus endiselt raske tunne, mis püsis terve treeningu.

Kell streikis täna taas rämedalt.. 188, 144, 190, 171, 222... rrr..
SJ keskmine 176, max 197
ulmekas, et isegi JH ja K olid madalama pulsiga - 177, 190.

Lasin kiirendusjooksud rattaga ära mõõta, tippkiiruse siis. Mul oli Tallinna maratonil täiesti õigus, kui ütlesin, et keenialase keskmine jooksukiirus on minu täielik tipp. Nii oligi. Masendav, aga minu nina verist väljas tipp on ca 20 km/h. Ja ma suudan nii ca 20 m joosta. Aga 42 km? Kurb mõelda, et ma ei jõua sinna kunagi...

JH ja K tehtud, 3 minti kõndisin rahulik ja tegin viimased 8 minti sörki.
LJ keskmine 180 (!!!, millal viimati nii palju oli??), max 182.
Taastumine: 178, 160, 144.

Ja veel 7 minti koju. Kokku oli ca 47 min.

Ühesõnaga täna väga kerge polnud. Aga ajan selle roiskunud kana süüks, kes mu kõhus edasi roiskus.

ET: endiselt väga hea

2 kuud täis, tormine!

Tänane plaan oli SJ 10' + V + JH 4-5x40m/40m + K 3x50m/50m + LJ 5'. Mida ma ka tegema läksin. Kui olin ühe minuti ära teinud, siis ainult vandusin. Mitu korda üritasin pulsikella käivitada, aga see näitas ainult 220t. URRR! Lõpuks pakkus mul kuupäeva ja aastaja muutmist. Ehk siis hetkel olen aastas 2013 ja kuskil oktoobris juba. Aaaga... Ära tühja vannu! Kohe hakkas igatahes rämedat padukat tulema, tuul tõusis.

Hullumaja. Olin jõudmas kohta, kus harjutused pidid hakkama, aga tuul oli vinge, olin aluspesuni läbimärg ja seisma jäämine kindlustanuks külmetamise. Mis siis teha? Panin edasi... Seisma ei saanud jääda, sest tõepoolest räige torm oli.

Nii... Ja kokkuvõttes... Tuli tänane treening... Ei julge öeldagi, sest siis juhtub midagi, millest ma kirjutada ei tohi.... Ilma vahepeatuste (kui välja arvata 4 adi tossupaelte sidumist - urr!) ja kõnnita seekord - sips üle 40 minuti, järjest.

Oleks jõudnud rohkemgi. Jaksu oli kõvasti veel. Keskmine pulss 176, mis on väga hea saavutus minu arvates, max 187. 36. minuti paiku nägin veel numbreid 160 lõpus.

No ma lubasin Meli eeskirjadest mööda astumist vaid tänase tähtpäeva ja tormi puhul - sorrrriii!
ET! Kui läbiligunenud riietest ja jalanõudest saad kuuma sauna ja sooja toidu kõhtu, siis midagi peale suurepärase ei saakski vastata!

61. päev, nauding, rõõm, mmmmm...

Vot sellist mõnusat naudingutunnet oma ringist pole ammu tundnud. Ehk päris algusaegadel (väljapeetud ha-ha, mitte, et ma sugugi alguses siiamaani pole).
Igatahes klappis täna kõik. Välja sain sips pärast 18. Ilm oli täiesti mõnus, selge, mõned pilvetutid, sinine taevas. Tuult peaaegu polnudki. Temperatuur norm.
Teine dimensioon pidi ka täna olema. 5x10 sörk, vahele 12:4=3 min kõnd.

I keskmine 177, max 188. (enamiku teest itsitasin ja ajasin juttu, pole imestatav kõrge pulss)
II 177, 182
III 173, 178
IV 170, 177 (uuu, sips veel alla ja 160ndates olengi)
V 171, 176

Taastumine pärast viimast: 168, 148, 134.

Kuigi kogu jooksuaeg on seni vist rekordiline, 50 min ja kogu trenn 1 h 02, siis tundus täna olevat üks lihtsamatest trennidest. Ääretult kerge, ääretult lihtne, täna oleks küll lõpmatuseni võinud loivata. Metsikult mõnus!!!!

Ahjaaaa... Miks ma esimese ringi ajal itsitasin. Tegelikult itsitasin ka kogu soojenduse ja täiesti võimatu naeru pidada. Me otsustasime pühapäeval triatlonile minna. Küll kambakesi - 1 ujub 300m, üks sõidab ratast 12,8 km ja mina sörgin 2 km. Minu esimene võistlus.. Ei suuda laia irvet näolt pühkida... see saab pull olema....

60. päev, jälle need harjutused

12 sörk, 5 venitused, 9 jooksuharjutused ja kiirendusjooks, 6 kõnd, 8,40 sörk. Kokku: 40,40.

12 sörk: keskmine 177, max 184.
Harjutuste keskmine 184, max 192.
Viimase sörgi keskmine 177, max 183.
Taastumine autos istudes pärast viimast sörki: 174, 138, 128.

Ei miskit uut ja erilist täna. Kõik stabiilne ja tavaline.

59. päev, teine dimensioon

.. vähemalt nii ütles Mel tänase hõljumise kohta. Kaks päeva puhkust vahel.. Kui nüüd pühapäevast Tallinna maratoni puhkuseks saab pidada. 15 kilti linnavahel rattaga kihutamist ja lendlemist alates kella 6st hommikul polnud just suureks puhkuseks.

Täna arutasime Meliga üldiselt maratonide üle ja siis kõlas saatuslik küsimus: "Oled sa 11m/s vastutuulega jooksnud?" Ei. "No vot proovi siis!"
Paar tundi hiljem saigi proovida.

Igatahes täna siis uus skeem 2x20 sörk ja 5 m kõnd vahel.
I hõljung keskmine 177, max 185
II 179, 187.
Taastumine pärast II: 180, 162, 148.
Tagasi tulles oli ikka päris kõva tuul ja vahepeal oli tunne, et hõljun lausa kohapeal või lausa tagurpidi. Ikka päris raske oli. Kui tagasitee on tavaliselt olnud kiirem, siis seekord jäi rohkem kui minuti kõnni jagu teed üle. "Puhub edela- ja lõunatuul 3-9 m/s, pärastlõunal tugevneb rannikul kuni 12 m/s" http://www.ilm.ee/. No alla 10 MEETRI sekis see tuul küll polnud.

Täna jäid saatuslikul kombel kõik taskurätikud maha. Vähemalt 2 peab kaasas olema, et kraan tühjaks saaks. Mis seals ikka. Tuli katsetada sportlaste vana head võtet ehk tuulde tatistada. Panin ühe ninasõõrme kinni ja puhusin tugevasti välja. Selle asemel maandus tatilärakas näol. Pettusin võttes. Kui uus toodang hakkas voolama, siis katsetasin uuesti. Pidin taaskord pettuma. Viimane kord ma taskurätid maha jätan!

Ja pagana Adi tossupaelad! 4 korda pidin neid uuesti kinni sõlmima! Urrurr!
Aga muidu on täitsa ilus ja kena olla.

Mannavaht hõljumas öösörgil

Tallinna maraton

Segiläbi, läbisegi. Hetked Tallinna maratonist.

56. päev, pidžaama või öösörk?

Kell 21.51, värskelt dušist tulnud ehk siis ka ringi lõpetanud. Täna sai siis hämaras ringile siirdutud ja täielikus kottpimeduses tiir tehtud.

Vähemalt sain teada, et mu Adi dressidel väga korralik helkurvarustus.

Ja.. küll on ikka hea, et leidub selliseid häid mehi, kes välgu, usside, koerte ja kottpimeduse eest kaitsma tulevad - nurisemata! Kuigi tema seda blogi ei loe, siis mwamwah sellistele meestele ikkagi.

Jah, sellisel kellaajal ei tohiks üldiselt minna, aga magasin enne 1,5 tundi ja tahtsin ikkagi väga minna, sest nagunii jääb suure tõenäosusega nüüd 2 päeva vahele. 3 oleks juba väga raske paus.

4x 10/3
I 177, 193
II 179, 183
III 176, 184
IV 176, 185

Väga hea oli igatahes. Üle pika aja taas tunne, et võiks lõpmatuseni sörkida ja tunne ka, et kiirust võiks juurde panna. Täna sai ka videosse võetud.. Seal paistis küll, et ma olen nagu mingi mannavaht, mis tee kohal rohkem hõljub kui liigub.

55. päev, ooolraaait, haaardkooor!!

mmmmm, täna oli sinuga hea, kallis! tõeline hardcore!
Tänase trenni teemal jätkates, siis hea oli tõepoolest. Esmakordselt keskmine pulss ka alla 170. Kuigi ajalises mõttes oli ka väiksem ring.
Skeem: 12 sörk, 5 venitusi, jooksuharjutused ja kiirendusjooksud, millega läks aega 9 minti, 5 minti kõndi tagasi ja 8 sörk. Kokku: 39 minti.

12 min sörgi keskmine: 168 (vauu!), max 178.
Jooksuharjutuste ja kiirendusjooksude keskmine 182, max 190.
8 min sörgi keskmine: 179, max 184. Taastumine püstijalu: 176/ 161/ 140.

Üle pika aja taas otsaesine märg. Kuigi ajaliselt oli ring lühem ja jooksuaeg, sorri, sörgiaeg isegi poole võrra lühem maksimumidest.
Aga tundub, et pulss peab ikka 190 peal ära käima, et endorfiinimullike ajus lõhkeks ja väääääga häääää jälle oleks.
Seega ET taas: SUPER!

54. päev, kena!

Viimasel ajal tunduvad kuidagi lodevad trennid olevat. Oleks vaja vahepeal taas jalaga saada.
Igas tahtes, tänane skeem 17,5 sörk, 5 kõnd, 17,5 sörk ehk kokku 40 minti.
I ring keskmine 178, max 179
II ring 177, 183.

Taastumine, püstiasendist: 175/ 166/ 148

Maksimaalne pulss tõestab mu teooriat, et vähene soojendus tõstab kohe alguses maksimumi kõrgemale ja kui süda ära harjub, siis pärast kukub. Täna sai seega tehtud korralikum soojendus, mistõttu maxpulss alguses nii kõrgele ei hüpanud. Rõhutan, et see on vaid minu enda väljamõeldud teooria.

Hardcore'i oleks vaja.. viimasel ajal ainult vaiksed loivamised.. Achiellus on korras - paluks täistampi!

53. päev, ok!

Täna taas rattaga. 1h 16 minti miinus kreegipaus.
50 minti sai sõidetud, no tegelikult see häda algas varem, siis tundsin, et kõht nii tühi ja sõidan nagu auto bensiiniaurudel. Kõht oli ikka väga tühi. Jooksmise peal seda jama pole tundnud. Rattaga on nagu lihtsalt kükitamine toolil ja kulgemine. Siis jõuab igasugu tundmuseid tunda. No ja kõht oli ikka väga tühi ja energiat polnud justkui absull midagi.

Õnneks oli mul mu armas rüütel kaasas, kes leidis ühe mahajäetud kreegipuu... Mmmm... kreegid... Mmmm... Ja siis tõi mulle pihutäite kaupa kreeke ja ma muudkui ahmisin, ahmisin nagu koer, kes kondi närimata alla neelab. Sain ka vastava vihje.

Paariminutiline paus ja jaks oli taas tagasi. 5 minti hiljem küll hakkasid kõhus veidrad protsessid toimuma ning kõht andis märku, et pooltoored ja täisvalmid kreegid tühjas kõhus polnud just parim idee. Valud ja külm higi. Aga see õnneks möödus kiiresti. Leppisime kõhuga kokku, et täna me ei veiderda.

Keskmine pulss, kreegipaus sisse arvutatud, 128, max pulss kiirematel otstel 172.

52. päev, täiesti besees

Nii irriteerivat ja vihast trenni pole veel siiani olnud. Soojenduseks suutis üks teatud persoon mind täiesti keema ajada. Noh, õigemini ma ise olin loll, et keema läksin, aga nii kristlane ma ka olla ei suuda, et iga asja peale teine põsk ette keerata. A no mis sest enam.

Seega olin enne oma 2 x 15 sörk / 5 kõnd skeemi juba närviline. Tagatipuks ajas mind iga viimne asi veel rohkem närvi. Seekord oli selleks mu koer. Kõigepealt kohtus ta üle pika aja naabri koeraga ja ma pidin tõsiselt vaeva nägema, et hoida jooksurütmi ja samal ajal tõmmata kaamlit läbi nõelasilma ehk siis koera enda juurde.

Seejärel otsustas koer, et oma pahameele märgiks märgistab ta naabrikutsa territooriumi suure sitahunnikuga. Paraku oleme talle liiga palju saia söötnud ning ta kõht oli kinni, mistõttu istus ta kujuteldava poti peal kükakil juba minut aega - minu väärtuslik jooksuminut raisus!!! Siis hakkas ta nii kõvasti punnitama, et tekkis erektsioon - väkkkk! Ma ei suuda lambasooles vorstikesi kunagi endise pilguga vaadata..... Seejärel suutis kuidagi pooliku pabula enda kintsu külge riputada, mis õnneks kerge sörgiga lõpuks maha kukkus... No kurat!!!

Seejärel, saades aru minu kasvavast ärritusest, otsustas ta igal võimalusel jääda rohuliblekesi nuusutama ja kivikujuna iga sammu peal tarduma. Vahepeal otsustas ta sellist pulli teha, et jäi risti mu jooksuteekonnale lambist ette nii muuseas põldu ja kauguseid silmitsema.

Lisaks muule andis väike armas sõdilane jala küljes, Achielleus, taas märku kui koera sittumisel kohapeal timpisin. Lõpuks tuli juba iga samm läbi kerge-kerge valu. Aga nagu puusaga - see on mööduv nähtus.

Tänased pulsid pole sugugi üllatavad. Kui, siis selles mõttes, et sellise ärritamise peale suutsid niigi madalaks jääda.

I keskmine 175, max 186
II keskmine 179, max 190

51. päev, ratastel.

Täna siis vahelduseks taas ratta seljas. 1 h ja 3 minti, kesmine pulss 132, max 162. Km ca 16,5.
Eile pealinnas kõpsutades hakkas kannast vertikaalasendis lähtuv kõõlus valutama. Iga sammu peal andis tunda. Aga no ma kõpsutasin ka väikeste kontsakestega, jusiis jallule ei meeldinud.

Mõtlesin, et läks üle täna. Aga kui panin kossid jalga ja läksin ratast võtma, siis tundsin, et ikka sama häda. Ja väntamise peal andis ka tunda. Aga see on selline valu, mis läheb üsna varsti üle. Tuleb ainult kenasti ära kannatada :) Lihtsalt ei tohi nii palju kõpsutada.

Muud uudist põlegi. Uus ISC müts on äge ja hea.

50. päev, raske+kerge

2 päeva on siis täiesti liikumises vahele jäänud. Sellegipoolest olin eile mõtteliselt jooksmise juures väga lähedal. Küll alles Tervis Plussi oktoobrinumbris selgub, miks ja kuidas, kuid lugu tuleb kindlasti huvitav ja ma isegi tahtmist juurde saanud.

Tänane skeem: 15 min sörk, 3 kõnd, 15 sörk, 3 kõnd, 15 sörk, 3 kõnd. Ehk 45 m sörki ja 9 kõndi.
Väga raske oli täna... Ei olnud viga rütmis, hingamises, pulsis või jumal teab milles, vaid lihtsalt selles, et oli raske. Tundub nagu oleks teatud mõttes otsast pihta hakanud. Huvitav, et kahepäevane paus nii laastavalt mõjus. Selline tunne nagu oleks esimest korda rajal.

Teises mõttes oli jälle kerge. Kui tavaliselt ikka higi voolab ja pärast on tunne nagu oleks peksa saanud, siis seekord oli tunne, et selja taha jäi vaid kerge jalutuskäik. Kummaline, aga just need mõlemad tunded täna valdasid korraga.

Pärast igat 15 m sai ka taastumispulsid võtta. Seekord täiesti püstijalu, sest pea alaspidi rippumine, nagu alles näha oli, keset ringi ei ole just kõige parem ja toredam.

Pulsid
I ring: keskmine 171, max 186. Taastumine: 173/ 153/142.
II ring: keskmine: 171, max 178. Taastumine: 173/ 166/ 144.
III ring: 172, 177. TP: 171/ 155/ 147.

Kuna mulle meeldib väga võrrelda, siis võrdleme 9 päeva taguseid (siis oli sörgiaeg 10 minti, kõnd 5) pulsse tänasega:

I täna keskmine 171/ max 186
9 päeva tagasi: 181/ 190

II täna 171/ 178
ja siis: 183/ 187

III täna 172/ 177
ja siis 185/ 191

Olen täheldanud, et maksimumid kukuvad iga ringiga, olenemata et keskmine just tõuseb. Vist ei tee piisavalt soojendust enne :o)

Üks suur unistus oleks keskmine saada 161 peale ehk ca 10 lööki alla. 171 on ikkagi suhteliselt palju, kuid arvestades seda, et olen pikalt 180-190 peal olnud, siis 171 on ikka päris hea tulemus. Ainult paar lööki veel vähem ja olen 160ndates :o)

47. päev, maru, tuul, paduvihm

"Torm läheneb koerana haukudes.
Huu! - remmelgad painduvad maani!
Tuul roostetand võtmeaukudes
vilistab kaerajaani.

Suits lendab ja kelluke täriseb.
Huu! - koldes käib mökitav tõmblus.
Teel Madruste-Martal käriseb
simmaniseeliku õmblus.

Ta punased juustesabrikud
hoi! - tilguvad sula traani!
Plekkninadest puhuvad vabrikud
üht vana padespaani."

jne

B. Alveri "Maru" kirjeldab imeliselt tänast ilma. Loomulikult ilma, mil ma ei saanud oma ringi vahele jätta.
Tänane skeem: 4x 12 sörk, 3 kõnd ehk 1 h trenn. Seega rekordiline 48minutiline sörgiaeg.
Venitasin korralikult 10 m ette ja asusin teele. Õues oli ikka jahedavõitu küll, kuid õnneks vihma täiesti ei ladistanud. Esimene seeria läks kenasti. Teisel ringil hakkas Alveri luuletuse kombel marutama ja padutama, tuul vastu. Siis hakkasid jalad kangeks jääma iga kolmemindise kõnni peale. Nagu puitproteesid oleks all olnud. Ei saanud aru millest, külm nagu polnud ja lihased ka ei valutanud. Küll aga praegu on kintsud nagu jääkamakad all ja lausa õhkavad jahedust.

Palav igatahes polnud ja higi esmakordselt ei tilkunud, see-eest tilkus märga igalt poolt. Ainukesed soojad kehaosad olid ainsana paljastunud käed. Sääred ka soojad, aga reied ikka jääkülmad.

Ilmastikuolude poolest siiani raskeim ring. Suvised 35kraadised leitsakud on poisikesed tänase kõrval. Aga nagu endiselt - rütm oli väga hea, hingata kerge, probleemi polnud mingisugust. Väga lihtne ja hea. Jaksu oleks rohkemakski olnud.

I ring keskmine 172, max 181
II 180, 188 (tuul vastu, padukas)
III 174, 182
III 172, 189

Taastumine: 172/ 137/ 128 (seda oli ebameeldiv tuule ja vihma käes võtta, urr!)

46. päev, harjutused

Täna kõik täpselt ettekirjutuste järgi... enam-vähem.

Venitasin õues 10 minti. Siis sörkisin 15 minti. Keskmine pulss 178, max 184.
Siis venitasin veel 10 minti. A mõõtis jalgrattaga... ups... 40 ja 50 m oli vaja, nagu ma nüüd näen.. Ok, siis ma tegin täna tasa eelmised ülepingutused... kus ma siis pooleli jäin. Ahjah, jalgrattaga sai mõõdetud siis 30 ja 40 meetrit. Aga võib-olla oli see algne variant ka, aga hetkel ma ühest silmast ei näe ja teisest aju poolkerast ei saa midagi hetkel aru (sellest hiljem).
Nii. Siis tegin esimese meetrivariandiga jooksuharjutusi ja teise meetrivariandiga 5 kiirendusjooksu. Oeh, absull midagi ei saa aru, pea täiesti sassis...
Kuhu ma nüüd jäin... ahah, ok, paraku ei saa enam aru....
Siis ma kõndisin 5 minti tagasipoole ja sörkisin 10 minutit lõpuni, et saaks üle kuu aja ka taastumispulssi võtta.
Ok, A tuli ja teatas, et mõõtis ikkagi 40 ja 50 m. Ma ei saa aru, mis mu peas juhtus...

Ok, taastumispulsid: 174/ 140/ 112.
Võrdluseks 5. päeva taastumine juulis: 190/ 155/ 145
No ja tänu nendele taastumispulssidele ma enam mitte midagi aru ei saa. Kui pea sealt alt rippumast üles tõstsin, siis kõik edasi on kuidagi must maa... Ime, et näpud veel kirjutavad... Vererõhk on kindlasti praegu ka imelik....... Oeh, parem lõpetan, tekst läheb aina jaburamaks........

EDIT: Pärast kuuma dušši ja puhkamist on olek väga hää, nagu ikka. Seoses minu madala vererõhuga ei too pea alaspidi rippumised, järsud püstitõusmised kunagi midagi huvitavat kaasa peale meeltesegaduse. Trenn oli väga hea, lõpus pea alaspidi polnud. Kogu komme! Homme jälle!