Värske Jooksja number

Üllataval kombel potsatas mu postkasti Jooksja ajakiri, mida ma pole kunagi tellinud ega ostnud. Õige pea märkasin kirja, et see siis Rakvere Ööjooksul osalemise eest. Paraku ma sinna oma tervise pärast ei jõudnudki, aga ajakirja oli ikka tore saada.

Kuigi päismik kuulutab, et see on vastupidavusalade ajakiri, siis suunitlus ja sisu on pealkirja kohaselt ikka puhtalt jooksuteemaline.

Mulle jäi silma põhiliselt kaks asja - pooled lood on mingist jooksuüritusest, mis oli või mis tuleb ja pooled on ühe inimese heietused oma treeningute ja võistluste teemal.

Mitte et emb-kumb iseenesest igav oleks, aga nii rohkes koguses küll. Mitmed lood vajaksid head graafikat. Nt prof Nurmekivi selgitus ökonoomsest jooksmisest. Sõnadega seda edasi anda on ikka üsna raske ja lugeja peab aru saamiseks hakkama maalima silme ette sellest pilti. Seda peaks aga tegema ajakiri ise. Nii nagu raadiouudis ei tohi sundida inimest arvutama, ei tohiks ka lugu jätta lugejale illustreerimiseks mõtteruumi.

Palju on kordavaid pilte - inimene jookseb punase näoga. Kui lugu jutustab ärimees või teatrijuht, siis pilgu puhkamiseks ja vahelduseks kuluksid ära pildid inimesest ka omas elemendis.

Jube veider on reie lähendajate loo illustreerivad pildid. Viis pilti harjutustest ja kõik isemasti - üks joonis, üks ilus beib, kolmas uus beib, neljas üldse mingi onkel. Selline asi nõuaks siiski läbivat joont ühe inimesega nii nagu hästi tehtud Danila Ruusu rulluisuloos. Saan aru, et vahel on raske leida harjutuste pilte loo juurde, kuid samasuguses olukorras olen ise olnud ja andnud aparaadi sõbra kätte ja ise ära poseerinud, et oleks ühtlane joon. Kuid muidugi hea, et pildid üldse olid olemas. Ehk siis Nurmekivi loo puhul tundsin heast graafikast väga puudust ja ka halb graafika oleks ajanud asja ära. Kõige ideaalsem variant muidugi hea graafika või fotod, nagu rulluisuloos olid.

Aga kõik eelnev on kökimöki tagakaane suure Viru Valge Cooleri reklaami kõrval. Saan aru, et ajakiri paratamatult elab reklaamist ja info edastamiseks on vaja end samal ajal ka müüa. Aga spordiajakirjas alkoholireklaami näha on minu jaoks sama hea, kui Tervis Pluss lükkaks sisse suitsureklaami. Väga võõras vaatepilt.

Aga see muidugi kriitika minu tagasihoidlikul hinnangul. Pakuti võimalust soodsalt aastaks tellida, kuid kahjuks jääb vist ära. Lugusid on küll päris palju ja teeb mahu poolest nii mõnelegi uuele ülikallile õhukesele vihikule ära. Aga sisu poolest tundub, et jääb mulle natuke väheks. Tore on lugeda omasuguste harrastajate kogemuslugusid, aga neid on lihtsalt liiga palju. Tunnen puudust nõuannetest, illustratsioonidest, soovitustest, konkreetsetest tee-nii-ja-ära-tee-seda-lugudest.

Kuid oma ala fanattidele võib see täitsa vahva lugemine olla. Ainult jõudu ja jaksu tegijatele! Pole lihtne teha head asja.

Inspireeriv triatlon

Peab tunnistama, et sünnipäevakorralduste ja tööotste kokkutõmbamisel olen umbes nädalaks hommikuvõimlemise, aiatööd ja jalutuskäigud unarusse jätnud. Annab kohe ilusti tunda. Kui tegutsevas tempos suutsin kaalutõusule (pooliku) piduri peale tõmmata (hetkel siis +13 kg), siis niisama passides tuleb tõusu jälle pool kilo päevas. Hull värk, et nüüd olen lausa sunnitud rabelema, et mitte kakukesena lõpetada.

Ma nägin täna isegi unes, et jooksin ja see oli hea tunne. Sest ärkvel olles tunnen end lausa vangistatuna. Nagu oleks see oranž sumokostüüm üleöö selga visatud ja siis liikuma sunnitud. Vaesed põlveliigesed on sellise raskuse all nagu ei kunagi varem ning annavad end nüüd igapäevaselt tunda. Ainult unes veel olen võimeline kiiremateks liigutusteks. Peaks end veel kolm kuud igapäevaselt liikuma sundima, siis on lootust, et keha võtab end lõpuks ise kätte ja hakkab taastuma. Kuid motivatsioon kipub juba praegu kaduma.

Tänaseks, üle pika aja järjekordseks hommikuvõimlemiseks, sain inspiratsiooni eile Tartust (ikkagi heade mõtete linn). Juulinumbris teeb Tervis Pluss juttu triatlonist ja kuidas just tugitoolist võistlusrajale jõuda. Tõtt öeldes, siis triatloniunistus tekkis mul juba jooksutrennide ajal. Tundub selline tõsine eesmärk ja mõnus eneseületus. Kui ma alguses mõtisklesin maratonist, siis lõpuks ma loobusin sellest. Ausalt öeldes ei viitsiks viis tundi tuima näoga vantsida. Et kui maratonile, siis ainult alla kolme tunniga peaks hakkama saama (ehk siis maraton jääb ära mu jaoks).

Võistkondlikule triatlonile oli plaan juba möödunud suvel minna. Tegin sellest ka juttu, aga siis jäi takistuseks see, et kõik võistlejad pidid olema toonases võistluses ühest soost.

Eile, Eesti nähtavasti tuntuima triatleedi Ain-Alar Juhansoniga Tartus vesteldes, tundsin seda juba ammu kadunud motivatsiooni ja inspiratsioonipuhangut. Kuigi seeme oli kuskil mullas ammu maetud, siis Ain-Alar oskas seda osavalt väetada. Ahhh, kui jaguks seda motivatsiooni veel pikaks ajaks, et siis järgmisel aastal see plaani võtta. Senikaua lepiks vaikse loivamise ja ettevalmistusega.

111 distantsi ma küll ette võtta ei julgeks. 1 km ujumist oleks nohu ja hea harjutamise peale 10 km jooksu samuti, kuid 100 km rattasõitu.... khäm-khäm. No ikkagi 100 kilti! Andke mulle selleks aega päevakene ja võileivapausidega teeks ära, kuid võistluste ajal vast mitte.

33,3 oleks aga mõnus eesmärk. 300 m ujumist päris lühike distants, 3 kilti jooksmist samuti ja 30 kilti ratast väikse harjutamisega ka saavutatav. Ainus probleem ujumisega on küll see, et ma peale konnastiili muud ei oska ja lähikonnast häid ujumisõpetajaid ka ei tea.

Väga tahaks ära teha.. kunagigi.... kui ainult jaguks tahtejõudu... Senikaua inspireerib mind veel ka Team Hoyt. Dick Hoyt on siis mees, kes läbinud oma tserebraalparalüüsi põdeva poja Rickiga üle 1000 kestvusvõistluse. Poega on ta vedanud ka läbi triatloni (paadis ja ratastoolis) päris mitmel korral. Nende moto on väga õige: "Yes You Can!"

Mängukonsoolid asendavad treeningut?

Mõned kuud tagasi tegin Tervis Plussi loo Nintendo Wiist. Esiteks katsetasin ise, kas võtab naha märjaks. Siis katsetas ka personaaltreener ja jagas oma arvamust.
Pean tunnistama, et tantsuline mäng võttis tõepoolest võhmale. Katsetamata jäid küll igasugused joogad ja muud mängud, mis peaksid trenni eest olema, kuid tantsumäng "Just Dance" oli isegi trenni eest.

Personaaltreener Taimi Ainjärv arvas, et treenerit mängud asendama ei hakka ja võivad hoopis soodustada valesti treenimist, kus siis punktide skoorimise nimel hakatakse lohakalt harjutusi sooritama. Mängude maaletoojad seevastu usuvad, et varsti jäävadki inimesed telekate taha ega lahku trenni tegemiseks kodust.

Peab ütlema, et mingil määral olen nõus mõlemaga. Puhtalt punktide peale treenides ei pruugi tõesti selline treening väga kasuks tulla (samas - kui kasulik on jõusaalis omapäi lihtsalt kava järgi treenimine? Nintendo puhul on eeliseks see, et telekas on liikuv pilt ees, mis näitab harjutuse õigsust, kavas on sul vaid kriipsujukud või lihtsalt sõnaline selgitus). Samas vaadates, kui palju on liikunud lapsed õuest tuppa arvutite ja telekate taha, siis kahtlen, et selline võimalus vastupidisele kaasa aitab.

Minu poolest on parem siis juba teleka ees karata, kui niisama klaasistunud pilgul lebotada. Fantaseerisime maaletoojaga, et kui praegu võib Nintendo kaudu netti end ühendada ja ka skaipida, siis pole võimatu see, et treener tulebki sulle koju ja telekasse ning tulevikus võid teha õigesti sooritatud treeningut oma elutoas.

Kuid ei tasu vaieldagi, et mitte miski ei asenda mõnusat pikka päeva värskes õhus.

Lugu siis siin (nagu ikka, siis kärpimata ja toimetamata).

Nintendo Wii mängukonsooli seadistamine ja üles sättimine ei võta kauem kui 10 minutit. Ka süsteemile pihta saab sama ruttu. Seega on pool tööd tehtud!

Mis asi on üldse Nintendo Wii? Kui mäletate veel vanu telekamänge, kus Super Mario või Siil Sonic vallutasid puldi abil telepurgis maailma, siis on need nagu lauatelefonid tänapäevase nutifoni ja Wii kõrval.

Käivitad telekamängu, aga nuppude klõpsimise abil, hakkad mängima reaalselt sina ise. Pultide, kangide, roolide ja muu abil registreerib masin sinu liigutused ning projitseerib need telekasse. Võid oma kodus proovida lauatennist, keeglit, pesapalli, golfi, poksi ja mitmeid muid mänge.

Tervis Pluss testis, kuidas on koos Wiiga tantsida. Masinasse libiseb „Just Dance 2“ plaat, tuleb valida programm, eesmärgiks kas rohkem või vähem higistamist ning alustuseks sobiv laul. Valida on üle 40 praeguste edetabelivallutajate kui retrohittide seast. Boney M. „Rasputin“, Elvis Presley „Viva Las Vegas“, James Brown „I Got You (I Feel Good)“, Rihanna „S.O.S.“, The Pussycat Dolls „When I Grow Up“. Valge puldike pihus annab konsoolile märku, kas viilin tantsimisel, teen normaalset või head tööd või jäljendan lausa suurepäraselt ees tantsivat koreograafi.

Sammudele saab hõlpsalt pihta

Esmahitiks panen mängima Mika „Big girl (you are beautiful)“. Ekraanile ilmub värviline lopsakas daam, kes hakkab näitama tantsusamme. Püüan neid jäljendada. Sammud on hoogsad, kuid küllalt lihtsad ning korduvad. „Good! Perfect! Yeah!“ kiidetakse ekraanil puldihoidjat. Kolm minutit saab ruttu läbi, nahk on juba soe ning ekraanilt loetakse punktid kokku, kui tubli ma olin. Päris tubli, aga mitte higimeetri tipus.

Võtan järgmisena ette Rasputini. Ekraanile ilmub vene rahvariietes mees, kes hakkab suisa kasatšokki vihtuma. Teen taas püüdlikult järele, higi lendab. Hasart tulvab kehasse ning tekib suur tahtmine sooritada kõik liigutused perfektselt. Viskan jalgu siia sinna nagu energiline vene baaba, käed õhku, kõrvale, risti rinnale, jaa!

Laul saab läbi ning higimeeter (punktiskoor) sööstab põhja – kõlab aplaus! Jalad tatsuvad edasi, käed vehivad kaasa - kui vaid saaks juba järgmise loo käima panna. Nii möödub aeg aafriklaste moodi tantsides, mambo, elektro, disko jne. Skoor tõuseb, tuju tõuseb, lõpuks ka väsimus. Tahaks veel vehkida, aga ei jaksa. Kui enam hoogsalt ei vehi, siis antakse ekraanilt märku suure Xiga, et ei lähe sugugi pihta. Üritan mängu üle kavaldada, istun toolil ja vehin puldiga niisama. Selle eest saab kirja vaid OK. Ei lähe ka see läbi. Tuleb tänaseks tantsulkale kriips alla tõmmata.

Kui aga mõtteis mõlgub telekamängu abil kaalulangetus, siis kas tasuks homme pult taas valmis panna ning hakata ekraanil tantsivate mehikeste järgi kargama? Lasime mängu testida aeroobika- ja personaaltreeneril Taimi Ainjärvel.

Pärast ühte katseõhtut tunnistab Taimi, et mängudega harjumiseks läks veidi aega. „Mängides tekib hasart ning soov oma tulemusi pidevalt parandada. Perega koos mängides saab palju nalja ja on väga lõbus,“ tunnistab ta.

Kes vähegi tantsimise on kokku puutunud, sel treeneri arvates mingit probleemi sammudele pihta saamisel pole. „Esimesel korral tundus, et liigutused on väga kiired, aga kui sama tantsu teist korda juba proovid, siis tead liigutusi ja jõuad kenasti kaasa teha.“

Taimi kiidab, et kõikidel lugudel on erinev koreograafia, seejuures lihtne ning korduseid sama laulu järgi on palju. „Näiteks, kui laulus tuleb refrään, siis sa juba tead, et tulevad samad liigutused.“ Pere või sõpradega koos mängimisel tekib ka hasart ja võistlemismoment. Kui pere eri liikmed proovivad ühte tantsu, siis saab võrrelda, kelle tulemus ehk punktiskoor on parim. „ Eks selliste mängudega, mis sulle punkte annavad on ikka nii, et sa hakkad võistlema ja proovid iga kord paremat tulemust saada.“

Mäng inimest ei asenda

Taimi meelst saab seda mängu tund aega järjest proovides võrrelda tantsulise aeroobikatunniga küll. „Kuid kehakaalu langetamisel on väga tähtis osa tervislikul toitumisel. Lihaste toonus sõltub kõik sellest, kui intensiivselt ja kui pikka aega sa neid tantse järjest tantsid,“selgitab Taimi. „Kas nende mängudega kehakaalu on võimalik langetada, seda ma ei oska öelda. Ilmselt tuleks selleks katsed teha. Personaalse treenerina tean, et iga inimene on nii erinev ja vajab kehakaalu langetamiseks personaalset lähenemist ja tervisliku toitumise nõustamist.“

Kuid treeneri meelest sobivad sedalaadi mängud inimesele, kes ei taha minna aeroobikasse või jõusaali, kuid soovib tantsida ja treenida kodus. „Kodus üksi treenides jääb risk teha harjutusi valede kehaasenditega. Omal vastutusel võib ju kodus treenida, aga kas see soovitud tulemuse annab, seda me ei tea,“ nendib Taimi. „Treeneri juhendamisel aeroobikatunnis või personaalselt treenides on tund tasakaalustatult üles ehitatud, koormust saavad erinevad lihasgrupid. Personaalse treeningu puhul lähtutakse ainult konkreetsest inimesest ja tema treeningeesmärgist.“

Seepärast soovitab treener kas või seda sama tantsumängu pigem teismelistele ajaviiteks. Kui lisada mitu pulti ja tantsida mitmekesi korraga, siis sobib see meelelahutusena kõikidele noortel. Igal juhul on kasulikum teleka ees tantsida ja liikuda kui lihtsalt arvuti taga istuda. „Samas on tegu siiski mängu, mitte treeningtunniga,“ lisab Taimi.

Ta ei usu, et sellised mängud võiksid kunagi asendada jõusaali või aeroobikatundi, kuigi need pakuvad lusti ja võimalust end liigutada. „Jõusaalis ja aeroobikas saad sa suhelda otse treeneriga ning seda ei saa asendada telekamäng. Kiitmised selles mängus on ühesugused ja need ei motiveeri sind rohkem pingutama. Emotsioon, mida annab edasi ja tekitab treener aeroobikas, ei ole võrreldavad selliste mängudega. Samuti pole võimalik saada sisulist tagasisidet treenerilt.“

Sobib lõbusaks ajaviiteks

Leidub ka sportlikke mänge, kus masin annab mängija hinnangu füüsilisele vormile lähtuvalt kehamassiindeksist (KMI), mida arvutatakse kehakaalu (kilogrammide) jagamisel pikkuse (meetrite) ruuduga. „Kui sellele plaadile astuks kulturist, siis ütleks see mäng talle, et ta on liiga paks ning peaks vähendama oma kehakaalu, et KMI normis oleks. Ainult kehamassiindeksi näitaja järgi ei tee personaalne treener kunagi järeldusi, et inimene ülekaaluline on.“

Mõne mängu puhul sooritatakse harjutusi plaadil, millel on küljes andurid. Need annavad mängijale tagasisidet keha raskuse asukoha kohta. Näiteks, kui sa viid keharaskust rohkem ühele jalale või rohkem kandadele, siis saad seda kohe korrigeerida. „Treenides selle mänguga üksi, on suur risk sooritada harjutusi valesti. Sa võid küll lugeda teleri ekraanilt, et küki puhul peab olema põlve nurk 90 kraadi, aga ise ennast kontrollida on päris raske. Samas püüad sa sooritada harjutust ette antud tempoga ning loomulikult tahad paremat tulemust saada ning jälgid punkte, mis sulle selle eest antakse,“ toob Taimi võimalikke ohtusid välja. „Edasijõudnud ja hea kehatunnetusega spordiharrastajatel on kindlasti lihtsam. Algajatel on raskem enda kehaasendeid kontrollida. Kusjuures, sain ka vale kehaasendi puhul lihastreeningus maksimaalse tulemuse ning kiita väga hea füüsilise vormi eest.“

Kuid lõbusa ajaviitena sobib Just Dance 2 ideaalselt. Vormi hoidmiseks ja kehakaalu langetamiseks tuleks küll juba ka toidusedel üle vaadata. „Kui väga intensiivselt kaasa tantsida umbes tund aega, siis asendab see aeroobset treeningut küll, kuid seejuures jääks liikumine väga ühekülgseks. Treenida tuleks võimalikult mitmekülgselt. Oht on teha tantsuliigutusi valede kehaasenditega, mis võib põhjustada lihaspingeid,“ hoiatab Taimi. „Minu jaoks oli see tore ja lõbus mäng, mis kindlasti ei asenda head tantsu-, jõusaali- ja aeroobika treeningut, superhea treeneri juhendamisel. Vahetu tagasiside ja emotsioon on mulle treeningute juures väga oluline – siit ma seda kahjuks ei saanud.“

Jan Rist, Sandman Grupi meelelahutusvaldkonna tootejuht: „Treening kodus võib olla tulevik.“

Eestise jõudis Nintendo Wii samal hetkel kui Euroopasse ehk siis 2006. aasta detsembris.

Praeguseks on Wii kõige enam müüdud mängukonsool Eestis. Selle keskmine hind jaemüügis on umbkaudu 3300 krooni. Ei saa öelda, et kallis, sest turul on neid juba päris palju müüdud ning nõudlus on aastatega kasvanud.

Konsooliga saab kaasa viisteist spordimängu kahel plaadil (WII Sports, Wii Sports Resort). Algselt on enamik kliente rahul kaasas olevate spordimängudega, kuid mida kauem konsooli omatakse, seda enam tekib suurem isu uute põnevate mängude järele. Praegu on mänge 2000-3000 ringis ja neid tuleb kogu aeg juurde. Enim müüdud ongi need viis sportmängu, kuhu kuuluvad nt tennis, pesapall, poks, bowling ja golf. Küll aga seetõttu, et see on algselt Wii konsooliga kaasas. Eraldi juurde ostes on suurimaks müügihitiks Super Marioga seotud mängud (Super Mario Galaxy seeria, Mario Kart, New Super Mario).

Kuid Wii pole ainult lastele mõeldud. Suurtele meeldivad erinevad tulistamismängud, seiklusmängud, rollimängud jne. Lisaks saab konsooliga internetis käia, osta mänge juurde (vanema põlvkonna Nintendo konsooli mänge) ning need tõmmata otse mälukaardile või konsooli sisemisele mälule. Saab vaadata uudiseid, jälgida ilmateadet, vaadata arvutis olevaid filme otse telekast, mis vajab natukene tehnilisi teadmisi, kuid ei midagi keerulist. Kindlasti tuleks jälgida, et konsoolil poleks riigiks valitud Eesti, muidu teenused ei tööta (piisab mõnest EU riigist).

Kuid selline tehnoloogia hakkab nagunii iganema. Kui Nintendo peaks millegi uuega välja tulema, siis tõenäoliselt pole vaja enam pulte ja tasakaalulauda (nagu Kinect). On vaid kaamera, mis jälgib inimese keha liikumist ruumis.

Mingil hetkel võivad need kindlasti asendada jõusaale. WiiFit praegu aeroobikasaali ei asenda, kuid tulevikus võib seda silmas pidada, kui kaamera hakkab jälgima terve keha liikumist. Praegu on mängudega võimalik kasutada online-chati nagu Skype, MSN jm taoline ning saab läbi mikrofoni suhelda. Võib-olla varsti saab treenerit juba ekraanilt näha ning videokonverentskõne alusel kodust lahkumata treenida. See võib olla tulevik, sest tehnoloogia areneb meeletu kiirusega. Saame näha, mida tulevik meile toob.