Sündis väike suusahüppaja

Mul oli päris mitu aega plaanis üks huvitavam postitus teha, mis muudkui lükkus edasi ja nüüd on üldse hoopis teised jutud.

17. septembri õhtul sündis ära väikene plikatirts, kes jalgade poolest võiks vabalt suusahüppaja olla (ilma suuskadeta).
Minu plaan võimalikult kaua jalutuskäike ette võtta läks läbi. Aprillist alates kõndisin välja siis sünnitamise eelõhtuni. Sünnitusosakonda läksin lausa 4 tundi pärast igaõhtust tavalist tunniajalist retke.

Vaevalt sel sünnitegevuse alustajana mingi abi oli, kuid enesetunde poolest olin 100% kindel, et tegudeni läheb vähemalt kuu (2 nädalat tähtajani + 2 nädalat esilekutsumiseni). Ma vandusin veel paar päeva enne, et sel ega järgmisel nädalal ei juhtu midagi. Nähtavasti jalutamisel oma roll heal enesetundel siiski oli.

Toitumist ma viimasel kuul enam ei viitsinud jälgida -hemoglobiini tõstmise eesmärgil. Lisaks sellele on herne- ja maasikaaegki juba läbi. Hakkasin siis raualisandeid võtma ja oh üllatust - hemoglobiin hoopis langes. Mitmetunnistest lõunauinakutest ei pääsenud lõpuni välja, kuid praegu, nädal aega magamata, tundub, et neid oli igal juhul vaja.

Niisiis, 10 päeva enne eeldatavat tähtaega, maandusin 1.30 öösel sünnitusosakonnas. Ca 14 tundi kannatasin edukalt leebeid valusid ning ca 2 tundi hullumeelseid valusid. Töö seega kiire ja korralik.

Tervis on paranemisteel siiamaani. Joon rauasiirupit, sest sellist verekaotust enam maasikatega ei korva. Välja magamisest võib vist veel paar kuud unistada. Kaal kukub hetkel tempos 2 kilo nädalas, kuid üritan seda korvata rohke magusaõgardlusega - tundub, et õnnestunult.

Kui olen võimeline juba kauem kui 5 minutit seisma, siis loodetavasti õnnestub jalutamas taas käia ja suur soov on taas ujulat külastada.

Ahjaa. Uus ilmakodanik on loomulikult imearmas - jalgade poolest suusahüppaja, hääle poolest ooperilaulja.

Jalutustest ja Aqva spaast

...lõpuni on jäänud ca 3,5 nädalat. Endamisi tegin kokkuleppe, et kui augusti lõpuni jalutamisega vastu pean, siis on hea küll. Muidugi pidin ma ka hommikuvõimlemistega vastu pidama, aga need ongi nüüd katki jäänud. Tund jalutust hoiab veel kuidagi ärkvel.

Vahepeal on siis jalutatud nii:

05.08, 01:19, max 151, avg 134, 525 kcal.

07.08, 01:13, max 154, avg 130, 443 kcal.

10.08, 01:00, 151/ 137/ 427.

15.08, 01:00, 161/ 137/ 427.

16.08, 01:00, 157/ 144/ 472.

17.08, 01:00, 149/ 136/ 420.

19.08, 01:01, 147/ 135/ 422.

21.08, 01:03, 151/ 139/ 457.

22.08, 01:00, 170/ 145/ 483.

23.08, 01:41, 152/ 135/ 688.

24.08, 01:00, 140/ 129/ 364.

25.08, 01:00, 147/ 134/ 405.

26.08, 01:01, 148/ 139/ 446.

31.08, 01:04, 156/ 146/ 523.

02.09, 01:00, 149/ 136/ 414.

Keskmistes pulssides mingit langust pole näha, aga nähtavasti pole mõtet seda ka otsida. Tempo on olnud enamjaolt kiire ja päris loivamist ei ole lubanud. Väike paus oli sees 27.08-30.08. Käisime Rakveres Aqva spaas lõõgastumas ja soovitan endiselt seda spaad soojalt kõigile. Puuduvad enamikele Eesti spaadele iseloomulikut papist seinad ja liinitöö suhtumine. Muidugi tuleb luksuslikuma puhkuse eest maksta ka krõbedamat hinda. Kuid mul on käpp selliste asjade puhul saada tuusikuid poolmuidu.... *wink-wink*.

Plaanis oli korra jõusaalist ka läbi astuda, kuid puudus selleks igasugune varustus. Nii palju, kui ukse vahelt vaatasin, siis paistis olevat piisavalt aeroobseks treeninguks trenažööre (jooksulint, sõudemasin, velo jne). Veekeskuses on bassein väikelastele, bassein vähe suurematele, kus puhuvad mõned düüžid ja paar jugadušši, lisaks suur bassein, kus on düüže ja dušše rohkelt, lainetav tiir (hea võimalus harjutada vastuvoolu ujumist), toru, kust end alla libistada (seda oma seisundi tõttu ei katsetanud), tilluke bassein, kust saab seest õue ujuda ja 2 mullivanni.

Saunakeskuses 2 soome sauna (100 C ja 85 C), auru ja aroomi-aurusaun, kaldaarium (kuumad kivipingid), soola-aurusaun (nühid end soolaga sisse ja naudid protseduuri), infrapunasaun, sanaarium (65 C ja valgusteraapia). Kuumade soome saunade juures on ka ülikülmavann, kuhu saab sisse sulpsatada. Minu lemmikuks on kaks vanni sooja ja jääkülma veega, mille põhjas lesivatel kividel jalutades saab jalamassaaži teha.

Veekeskuses on ka 6-realine 25 m pikkune ujumisbassein. Seal sai hommikuujumiste aegu 750 m mõnuga ära ujutud (et meie pagana kohalik ujula ei saa siiani suvepuhkuselt tagasi tuldud!!!).

Seega on Aqvas võimalus samal ajal puhata ja eneselegi märkamatult mõnusalt trenni teha. Ka spaaprotseduurid on Aqvas väga mõnusad ja tasemel, kuid seekord otsustasime säästa ning otsida massaaže väljaspoolt maja. Ca 200 m kaugusel Aqvast asub Eedeni Aed (http://www.eedeniaed.ee/), kus väga vahva massöör Eve teeb väga mõnusat ja lõõgastavat mudimist oma kabinetis. Eve testib ka mingil masinal aineid, millest kehal puudust on ja millised kosmeetikavahendid üldse sobivad konkreetse organismiga (elektroakupunktuurdiagnostika) jne.

Pärast massaaži sattusime otse vihma kätte ja poolel teel tagasi spaasse põikasime kohvikusse, mille nime ma hetkel ei mäleta, kus sai lõunatada ja hunniku torte-kooke kaasa osta.

Ja ega Rakvere ainult spaaga piirdu, aga eks igaüks saab seda ise avastama minna. Kuid 3 päeva saab basseinides-saunades-massaažis mõnuledes igati kiiresti mööda saata.

Loomulikult pärast kolmepäevast ligunemist viskas 31. augusti jalutamine pulsi taas üles ning üle mitme kuu sain taas kergelt kurikaga jalgevahele.

Mõned nädalad kuni kuu on veel veereda ja hetkel peale suure unevajaduse miski väga silma ei kriibi.