Head lõppu!

Aeg on soovida head vana ja kõik muu plaplaplaa, mida kõik igal pool korrutavad. Minu möödunud aasta tippsündmused? Hmmm. Kolm kuud öökisin pidurdamatult voodis, 3 kuud piinlesin valudes, mille kirjeldamiseks hakkaksid paljud silmi pööritama, teatud valudes olen siiani, sain kaela finantsilise katastroofi teise süü läbi, kannatasin tüütute inimeste all jne jne. See aasta oli õppetundiderohke ja võin uhkusega öelda - on päris mitu lolli asja, mida inimene võib teha, mida mina enam ei tee! Hurraa!

Uude aastasse lähen targemana, proovin hakata rohkem liikuma ja proovin lubada ka blogisse rohkem infot riputada. Varsti on 20 000 lugemisklikki täis, mille puhul võiks midagi korraldada. Kui kellelgi on ideid, siis endiselt toimib mul siin kommentaarium.

Palju tervist uueks aastaks!

PS! Fotomeenutus möödunud aasta talvest. Mina lumerohkuse üle ei kurtnud kordagi!

Sörgiproov

Eile tegin üle 11 kuu (no võib öelda lausa aasta) proovi teha paar kiiremat sammu. Armas sõbranna tuli külla, vedasime kannikad kergliiklusteele kiirkõnnile ning vahepeal ka sörkisime.

Esimese sörgiminuti järel oli pulss 160 kandis, mis mind väga-väga-väga üllatas, sest möödunud aasta juulis, tuletagem meelde, olid pulsid pärast üht sörgiminutit 190 kandis. Seega võisin ette kujutada, et pool aastat sörkimist pole täielikult kadunud (samas on mul 5 kuud jalutust tänavu ette näidata), mingi õrn põhi kuskilt kumab. Kaasa pole muidugi aidanud see, et ma 3 kuud pole suurt midagi teinud.

Tegime väga kiiret kõndi, vaheldumisi sörgiga 67 minutit, keskmine pulss 157, max 184. Lõpetasime ca 5 minti järjest sörkides, siis oli pulss 182, 30 sekundi pärast 156, minuti pärast 136, taastus umbes 2 minutiga. Taastumise poolest sama seis, mis 27. treeningpäeval möödunud aastal. Imestasin, et kiirkõnd mu pulsse kuhugi lakke ei viinud.

Pärast istusime saunas ja olime kaks mõnusat vässukolli. Ma muidugi räägin enda eest, sest sõbranna kiirkõnni pulsid olid vaevu 120 ligi, joostes 130 kanti ja taastus ta vist paari sekundiga, sest 30 sekundi peal hõiskas ta juba numbrit 80.... Pagana rahvatantsija....

Fotod: pühadekaunistused

Kuna terviserindel on üsna muutusteta ja pühadeaeg ka käes, siis muud pläku-pläku juttu ka. Mõned väljavõtted mu kodusest jõulumeeleolust. Kuna mulle hirmsasti jõulud meeldivad, siis tavaliselt olen alustanud kaunistamist juba oktoobris, aga seekord mõistetavatel põhjustel jõudsin alles detsembris sellega tegelema hakata.





Purgis on kuivatatud roosilehed. Kuna ma lõikelilli ei seedi, sest neid on kole suremas näha ja pärast prügikasti visata, siis olen pidanud kõik ära kuivatama ja alles jätma, et nende eluiga pikendada. Purgi ostsin alla Euro ühest kaltsukast. Sel veel mingid põnevad mustrid ja kirjad peal.



Selle küpsisekarbikese sain kingituseks ja on nüüd piparkookidega täidetud. Uued pajakindad ostsin Kaupsist, sest vana kõrvetas mul sõrmedeni läbi.




See pilt viitab sellele, kui väga meie tirts lutte armastab ja millist kasutust need oma armastuse tõttu nüüd lapse voodipeatsis leiavad. Muide - voodi seisab sama kasutuna.



Iga-aastane kingialtar. Seekord kaunistatud kuuseokstega ja antiikne küünlajalg. Üks kingitus on juba valmis ja väiksed papud jättis päkapikk kinke tuues maha. Mingi Tuhkatriinu-Päkapikk vist.


Teist aastat järjest kasutan seda toredat lauakangast ja klambrilööjaga olen rohelise lindi ümber löönud. Lipsudega nägi vaeva abikaasa. Laual on kivide ja veega täidetud kristallkausis ujuvad teeküünlad.



Otsustasin luua traditsiooni ja igal aastal ühe põneva jõuluehte osta. See on ostetud Kaubamajast. Kuljused roostetavad ägedalt. Tegelikult oleks kaunistust ulmeliselt lihtne ise järele teha. Järgmisel aastal siis!



Üks jõulusokk nurgas, teine teisel aknal ja saadetud jõulukaartidest kaunistus. Kui muidugi küünal põlema panna, siis tuleb kaarte vähe ülespoole nihutada. Tuleohtlik värk :-)) Aga tänud kaardisaatjatele!



Rimist ostetud 50 tulega valguskett, mis maksis paar eurtsi. Suvel oli selles potis murulauk. Kaardid ostsin alles nüüd ja need on 20-30ndatest. Sisaldavad ka igivanu luuletusi ja soove. Jube vahva!



Alles hiljuti oli sel laual arbuusid ja potis basiilik. Selverist ostetud umbes eurtsine 35 tulega valguskett ja potitäis kuuseoksi ja käbisid.

Ja kui enne ei kohtu, siis häid jõule!

Vaktsineerimise poolt või vastu?

Vaktsineerimine on olnud pikka aega väga tuline vaidlusteema ja jääb selleks nähtavasti ka edaspidi. Mina ei mõista hukka kumbagi poolt, sest olen üsna sügavalt sellesse teemasse juba paar aastat kaevunud.

Mina olin kuni kooliajani vaktsineerimata, mil vanematelt küsimata koolis lihtsalt süstal õlga torgati ja ema sai sellest alles siis teada, kui ma tulitava õlaga koju tulin. Kui oleks küsitud nõusolekut, nähtavasti oleks ta ka siis keeldunud.

Minu tõekspidamised pole päritud vanematelt, vaid, olles väitlusest õppinud, pean oluliseks süveneda mõlemasse poolde (ei kui jaa) ning siis teha otsus.

Tean hästi vaktsiine pooldavaid argumente ning saan neist hästi aru. Olles süvenenud vaktsiinide vastuargumentidesse, siis ma kaldun südames pigem sellele poolele. Ometi otsustasin ma nii, et kui laps sünnib, siis ma nö peale vaadates otsustan, mis sellest vaktsineerimisest saab. Kas ma südames tunnen, et ma kardan riskida ja tal on neid vaja või mitte.

Sünnitusvannis ütlesin ma kohe ämmaemandale, et me lükkame vaktsiinid edasi ja haiglas vaktsineerida ei luba. Tuberkuloosisüst tehakse praktiliselt järgmisel päeval.
Laps sündis, haiglas jäid süstid ära ning edasi tuli otsustada kodus. Oma südames tunnen ma siiani, et ei suuda sellesse puhtasse organismi vägivaldselt ja otse verre midagi süstida lasta. Ometi tunnen kõikjalt selleks väga suurt survet ja kordan - ma tean hästi miks.

Üks arst rääkis mulle, et Euroopa riikideski, päris mitmetes, enam tuberkuloosisüste ei tehta, sest vaktsineeritud kipuvad sellest hoolimata haigestuma ning tuberkuloosi vorm on niivõrd muutunud, et vaktsiinist pole enam suurt kasu. Seega on see üks mõttetu süst. Kui ütlesin arstile, et mul käidi juba tihedalt peale vähemalt see süst ära teha, siis hüüatas arst "lollus!".

Ma ei hakka selle arsti nime nimetama, sest nagu ta ütles - mitte ükski arst ei hakka avalikult ega ka omavahel midagi vaktsiinide vastu rääkima.

Teiseks siis B-hepatiidi vaktsiin. B-hepatiit levib vere ja kehavedelike kaudu. Selleks, et beebi haigestuks (oletades, et perekond on terve), peaks ta asuma kohe seksuaalelu elama või end süstima. Tõenäosus selleks on kui suur...?

Toon välja mõned (tõesti vaid mõned) argumendid ja faktid, mille otsa olen ise sattunud.

Kõik vaktsiinid koosnevad kolme tüüpi komponentidest :
“pisik” - elus või surmatud viiruse, bakteri, toxoidi (bakteri toodetud toksiini)või DNA kujul. OHT! Elus pisik võib põhjustada haigestumist, selle asemel et selle eest kaitsta (N. lastehalvatus, läkaköha). sööt, millel vaktsiinid kasvatatakse (nt kanapoja looted, aborditud inimlooted, ahvi neerukude, merisea looterakud). OHT! Võõrvalgud ja -geenid võivad inimorganismi sattudes käituda ettearvamatult. mitmeotstarbelised lisaained (säilitusained, toime tugevdajad jne) N. alumiiniumsool (toime tugevdajana), elavhõbeda ühend tiomersaal, formaldehüüd, neomütsiin, fenoksüetanool (säilitusainena), jne.

NÄIDE Üks hepatiidisüst sisaldab 12,5 mcg elavhõbedat. Kui see süstida näiteks 3,6 kilosesse vastsündinusse, siis saab ta juba ühe doosiga mitukümmend korda rohkem mürki, kui on lubatud normidega (antud juhul oleks lubatud kuni 0,36 mcg).Kui 6-kuune imik on saanud kätte kõik ettenähtud vaktsiinid, siis on ta oma organismi kumuleerinud juba 167,5 mcg elavhõbedat. Kaheaastaseks sünnipäevaks on Ameerika laps kogunud oma organismi 237 mcg elavhõbedat!

Dr. Schreibner on veendunud ja ta on seda korduvalt oma raamatute ja uurimustega tõestanud, et vaktsineerimine on peamine hällisurma põhjustaja.
Näide. Kui Jaapanis lükati vaktsineerimise algus 2 kuult 2le aastale, kadus selles riigis hällisurm. Kui hiljem taas katsetati 3kuuste vaktsineerimist, ilmusid välja ka hällisurmad. Jaapani väikelaste suremus on üks madalamaid maailmas, USA see-eest (kus on kohustuslik vaktsineerimisprogramm) on see kusagil arengumaadega samal tasandil. Alates 1950ndatest aastatest on USA väikelaste suremus ainult kasvanud.

Tekitavad ise seda haigust, mille vastu peaks kaitsma. Näiteks USA-s kõik registreeritud lastehalvatuse juhtumid alates aastast 1979 on olnud põhjustatud vaktsiinist. II Maailmasõja ajal vaktsineeriti Saksamaal elanikkoond difteeria vastu. Pärast seda kasvas difteeria haigusjuhtumite arv 17% ja suremus haigusesse 6 korda.

Loe selliste näidete jm kohta lähemalt: http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/uurimustoo.htm
samuti põnev intervjuu: http://web.zone.ee/iamfree/k.htm

Ma ei kutsu kedagi üles vaktsineerimata jätma (peamine vaktsineerimise pooltargument on see, et tänu vaktsiinidele ongi need haigused paljuski kadunud - selle vastuargumendid leiate neilt lehtedelt). Valik ja otsus on igaühel. Aga kui valite, siis vähemalt uurige, MIDA te valite ja olete oma otsuses kindlad.

Peavalude veidrad põhjused

Lugu, mis ilmus novembri Tervis Plussis. Muide, peavalu liiga kõvasti seotud patsist ja kitsast rätist on tüüpiline ka minu puhul. Muidu valutab mu pea ikka üliharva.

Peavalu singist ja seksist?

Britid tõid tuntud päevalehes välja mitmed kummalised peavalupõhjustajad. Neuroloog dr Toomas Toomsoo kommenteerib, kas sink, jooksmine ja kitsas müts võivad tõesti vasarad peas tööle panna.

Juuksuris käik

Üsna tavaline peavalu põhjus võib olla külaskäik juuksurisse. Peamiselt just seetõttu, et pesu ajal tuleb pead hoida pesuvannis pikemat aega. See painutab kaela ebaloomulikult ja stimuleerib närvi, mis aktiveerib kolmiknärvi - kaela juhteteed ning tulemuseks on peavalu. See võib ilmneda alles päev või kaks hiljem, mistõttu peapesu juuksuris ei oska keegi kahtlustada. Sarnane valupõhjustaja võib olla ka telefonitoru õla ja kõrva vahel hoidmine ja istumine toolil, mis ei toeta alaselga.

Dr Toomas Toomsoo: Tegemist on eelkõige lihaste kinnituskohtade piirkonda jääva kuklanärvi osalise pitsumisega, mille tulemusena võib tekkida neuralgilise iseloomuga valu, samas võib see olla ka otseselt lihaskoormusest tulenev valu. Seda ei pea kartma. Kui väga häirib võib võtta valuvaigistit, tihti aitab ka valutava piirkonna määrimine salvidega või geeliga.

Köha

Köhimine ja muu sedalaadne pingutus, nagu aevastamine, tugev ninanuuskamine või painutus ette, võib viia peavaluni. Üks protsent peavaludest on põhjustatud köhast. Kusjuures sellisele valule on altimad mehed. Ajus tekkiv surve põhjustab teravat, pistelist valu, mis kestab tüüpiliselt paar sekundit või mõned minutid peamiselt kukla piirkonnas.

Köhimine surub aju allapoole ülemise seljaaju kanali suunas, mis ongi valu päästikuks. Lisaks sellele võivad tekkida muud sümptomid nagu kaelavalu, tasakaalu- ja nägemisprobleemid, kuulmisekadu, unetus ja tinnitus kõrvades.

Dr Toomas Toomsoo: See on nn köhapeavalu, mis on seotud eelkõige koljusisese rõhu tõusust. Seda esineb harva ja ei pea ravima. Kui valu on selgelt köhaga seotud, siis peab ravima köha. Kui köha põhjustaja on teada, tuleks see likvideerida. Mõningatel juhtudel võivad nendeks olla ravimid (nt AKE inhibiitorid, mida kasutatakse vererõhu alandajatena).

Jooksmine lindil

Igasugune füüsiline pingutus, näiteks sörkimine või jooksulindil hüplemine, põhjustab pea, kaela ja kolju veresoonte paisumist ja surve suurenemist. Tõsine valu võib tekkida treeningu ajal sekunditega ja ilmneda peas ükskõik kus. Sellised peavalud on tavalised eriti neil, kes kannatavad migreenihoogude käes. Abiks on ilmselgelt treeningu vahetamisest, kuid ka valuvaigisti manustamisest tund enne trenni, et vähendada turset. Kuigi see on üsna haruldane olukord, siis tuleks treeninguaegse peavaluga pöörduda arsti poole, kes välistab tõsisemad probleemid nagu näiteks aneurüsm (ajuarteri laiend).

TT: See on nn pingutustüüpi peavalu, mis on seotud eelkõige koljusisese rõhu tõusuga. Seda esineb harva ja ei pea ravima. Kui valu on selgelt pingutusega seotud, siis peab sellest hoiduma. On arvatud, et enam esineb seda ülekaalulistel ja meestel. Kui põhjuseks on aga mingi veresoone patoloogia, siis tuleks arsti poole pöörduda. Enamasti on viimase korral tekkiv valu ülitugev ja mingilgi moel ei anna järele.

Ärev iseloom

Itaalias asuva Torino peavalu keskuse uuringu kohaselt kannatavad migreenilaadsete peavalude käes rohkem madala enesehinnangu ja äreva iseloomuga inimesed. Arvatakse, et selline temperament muudab inimesed stressi suhtes haavatavamaks, mis alandab ajus serotoniinitaset. Madal serotoniinitase viitab depressioonile, kuid nüüd arvatakse, et põhjustab ka peavalu.

TT: Põhjuseks on isiksus- ja tähelepanuhäire, ärevus ise ei pruugi migreeni tekitada.

Singivõileivad

Migreenikud teavad, et on terve nimekiri toite, mis peavalu tekitavad, kuid sink kuulub selle tippu. Sink sisaldab türamiini ja säilitusaineid (nitraate või nitriteid), mis suurendavad verevoolu ajusse ja vallandavad peavalu. Toitude lisaained tekitavad valu mõlemal pool pead (vastandiks klassikalisele migreenile, mis halvab üldiselt ühe peapoole).

Türamiin tekib toidu vananemisega kaasneval proteiinide lagunemisel ehk siis leidub seda peamiselt suitsetatud, marineeritud, konserveeritud, kääritatud jms viisil töödeldud toitudes. Teised türamiinirikkad või lisaaineid sisaldavad toidud on veel juust, šokolaad, töödeldud liha (nt salaami) ja teatud puuviljad (nt ananass ja banaan).

TT: Kui on näha, et sink on põhjustaja, siis tuleks sellest loobuda.

Hobusesaba

Ülimoodne ja ainsatki karva lendu laskev hobusesaba tekitab pinget peanaha sidekoes, mis omakorda viib valuaistinguni. Punutistel ja kitsastel pearättidel-mütsidel on sama efekt. Paljud sikhid on hädas peavaludega, mistõttu kutsutakse seda ka „turbani peavaluks“.

TT: Igasugune surutis peas võib põhjustada peanaha pinget, mille sisuline tähendus on ikka lihaspinge.

Seks

Taanis asuva Riiskovi neuroloogilise kliiniku uurijate hinnangul võib suguühte ajal tekkiv peavalu puudutada 1,3 protsenti populatsioonist. Pigem mehi tabav orgasmi eel saabuv migreenihoog tekitab pitsumist ja tuima valu kuklas. See võib olla seotud suureneva vererõhuga ajus. Irooniliselt tabab see pigem juhuseksi harrastajaid (tõenäoliselt veelgi suurema erutuse tõttu).

Harva võib seksist tulenev peavalu viia ajuverejooksuni. Peavaluga võib vähestel kaasneda ka unisus, kõnelemis- või neelamisraskused, tasakaalupuudus, tuimus ühel kehapoolel või iiveldus.

Häda on tuttav pigem neile, kel on probleemid kõrge vererõhuga või esineb perekonnas sedalaadseid insulte.

TT: Selline valu võib esineda nii orgasmi ajal kui järel, harvem enne. On arvatud, et see kaob iseenesest. Kui see aga ei kao, siis aitab enne sugulist vahekorda Indomethacin.

Kuum dušš

Arvatakse, et temperatuurimuutus mõjutab ka vererõhku, mis omakorda võib põhjustada peavalu. Kuuma duši peavalu kestab harva rohkem kui viis minutit. Kuid ka ekstreemne külm, nagu külma jäätise kiire söömine või joogi joomine või jääauku hüppamine, võib tekitada peas terava piste.

TT: Põhjust küll ei teata, kuid valu on seotud tõepoolest temperatuuride erinevusega, sagedamini külmaga, vähem kuumaga.

Sigarett

Hispaanias asuva Salamanca ülikooli uurijad väidavad, et ka suitsetamine toob sepad pähe taguma. Uuringust selgus, et 59 protsenti küsitletutest tundis, et migreenihoog vallandus pärast suitsetamist ja 71 protsenti tajus suitsetamise ajal peavalu hullemana.

Sigaretis sisalduv nikotiin põhjustab aju veresoonte ahenemise ja päästab valla peavalu.

TT: See on väga individuaalne ja ei pruugi kõigil inimestel esineda. Kui suitsetamine aga provotseerib migreeni, siis tuleb see lõpetada.

Unepuudus

Londoni riikliku närvihaiguste kliiniku uuring tõi peavalu põhjusena välja ka unepuuduse. Üks kuni kolm tundi vähemat und kuni kolme öö jooksul võib tekitada tunnise kuni päevapikkuse peavalu. Unepuudus põhjustab ajus sisalduva serotoniinitaseme (mängib olulist rolli unetsüklis) vähenemist, mis omakorda viib peavaluni.

Altanta peavalukeskuses tehtud teine uuring, mis hõlmas 1200 migreenihaiget, viitab, et need, kes magavad öösel kuus tundi, kannatavad tõsisemate ja tihedamate peavalude käes kui need, kes magavad kauem.

TT: Siin on küsimus eelkõige unekvaliteedis. Kui on pindmine uni, on ka peavalusid rohkem. Samas tuleb unega seotud peavalude korral mõelda ka uneapnoele ja sellele, kas inimene norskab või mitte. On teada, et norskajatel esineb peavalu rohkem.

Soe ilm

Bostonis asuva Beth Israel Deaconessi meditsiinikeskuse uurijad leidsid, et peavalukaebused suurenesid välistemperatuuri tõusuga. Uuringu kohaselt tõusis terava valusööstu risk 7,5 protsenti iga kasvava 13 kraadiga. Ka selle põhjust nähakse vererõhumuutustes.

TT: Ka vedelikukaotus võiks siin olla üks põhjus. Vererõhu kõikumisi ei peeta eriti oluliseks põhjuseks peavalude tekitajana.

Allikas: Dailymail, neuroloog dr Toomas Toomsoo.

Minu lemmikkuu!

Minu lemmikkuu ongi käes - ehk siis jõulukuu!
Üks kehvasti lõigatud pilt tänavu kaunistatud toast rohelise aia taustal ja meenutus möödunud aasta talvest. Üsna sarnane, eks ole!

Ma ausalt öeldes lootsin samasugust talve nagu mullu, et siis vähemalt saaksin trenni teha lund lükates. Möödunud aastal käisin tuiskude ajal ca 5 korda päevas lund rookimas. Ühel hommikul sadas katuselt alla kahe meetri kõrgune hunnik minu nädalatepikkusele hooldatud jalgteele (kuskil seal labida ja valgusti vahel on tee pärast väikest kühveldamist). Seda hunnikut enam rookida ei saanud ja ma lihtsalt lõhkusin kamakaid teelt välja.

Trenn on see igatahes ikka ülikorralik, aga noh... Praegu saaks lihast pumbata vaid mullamutihunnikuid laiali lükates.

Magusaisust ka. Kroom avaldas lõpuks nähtavasti mingit mõju ja samas ka külmetus, mil palavik kerkis üle 39 ja kaks päeva polnud mingit isu magusa järele. Siis oli juba kergem järgmistel päevadel end tagasi hoida (kuigi päris kerge pole see siiamaani). Ma tsiteerisin fitness.ee artiklit, kus oli kiras, et kroom on ohutuim mineraal. Samas ütles apteeker, et üle kahe kuu kroomi manustades on oht (vist)maksakahjustuseks. Selles osas ei oska ma midagi öelda. Lugedes inglisekeelseid artikleid, siis ma ei leia sellele mingit vastet. Jah, on kaks juhtumit, kus kroom põhjustas maksakahjustuse ja teisel juhul neerupuudulikkuse. Esimesel juhul tarbis üks naine pool aastat igapäevaselt üle 20 kroomitableti ja teisel juhul üks sportlane tahtis end vormi viia ja tarbis kroomi koos teiste toidulisanditega. Seega jääb ikkagi küsimus - on siis kahjulik või on siiski ohutuim?

Hetkel pikemalt ei saa, sest kaugustes kostub tekimaadleja hädahüüdeid. Aga püüan nüüd blogil vähe tihedamalt silma peal hoida ja arengutest märku anda. Magamatusega hakkan vaikselt harjuma ja siis on ka lihtsam jalutama minna, kui väsimus on juba normaalne eluosa.

Ilusat ja rahulikku jõuluaega!

Otsin pulsikella

Kui kellelgi on teada pulsikellade sooduspakkumised kuskil Eesti otsas või mõni tutikam kell kapis seismas, siis võib mulle märku anda! Tore, kui kell poleks roosat värvi :)