Tulge Ants Nurmekivi jooksule!

Kui tervis ok, siis mina olen kohal nagu viis kopikat. Tulge vanameistrile austust avaldama! Võimalik, et hr Nurmekivi on ka ise kohal.

Retsept: Kanawok kuskussiga

Koostisosad: Kaks broilerifileed

1 purk konservvirsikuid

1 purk konservube tomatikastmes

Sojakastet ca 10 spl

1 suur porgand

Kuskus ca 250 g

Maitseained (minul enda kuivatatud-jahvatatud punane pipar näpuotsatäis, ka must pipar)

Tee nii: Tükelda broiler ja pruunista pannil, maitsesta pipraga, lisa tükeldatud virsikud ja pool konservmahlast. Kuumuta läbi ja las enamik mahlast aurustub (vajadusel kalla ise vähemaks). Lisa oad ja riivitud porgand + sojakaste. Kuumuta natuke läbi ja kaste ongi valmis. Kuskus valmista pakil oleva õpetuse järgi.

Roog tuli päris hea, aga kuskussi asemel oleks eelistanud hoopis kartuliputru. Väga mõnus magusa virsiku ja soolase kana kooslus!

Fotod: Maijooks ja õhtu kodus. Hullud pulsid!!

Täna kell 13 asusin Maijooksul teele. Õigemini 13.01 või isegi 02, sest stardis oli metsikult-metsikult rahvast ja asi lihtsalt ei liikunud kuidagi edasi. Ja põhimõtteliselt sarnases vaimus oli kogu ülejäänud jooks.

Kogu aeg töllerdas keegi jalus, kõrval või tallus taga. Mõni oli oma kostüümiga väga liiale läinud (palun pidage meeles, et laiade liblikatiibade kõrval on üsna keeruline joosta). Ja loomulikult oli sadu ja sadu vale tempo valinuid, kes lihtsalt igal nurgal jalutasid või lausa seisid. Väga palju tuli joosta murul, et mööduda aeglasematest ja kõndijatest.

Rõõmsad naiskad enne starti.

Levis info, et distants on hoopis 6,68 km, mistõttu arvestasin kogu jooksu valesti. Ja ka süda ei pea veel võistlusärevusele vastu. Kohe alguses ka teiste järel topates läks pulss 185 peale ja sealt alla ta ei tulnudki. Põhimõtteliselt nägin kellal ees enamiku ajast 194. Nähtavasti aitas adrenaliin peita tunnet, et tempo oli vale, sest tundsin end terve distantsi hästi. Pigem olen karmimaid jookse teinud oma trennide ajal.

Suutsin oma keskmise pulsiga 190 hoida selga sirgena, pea püsti ja naeratada ka päris lõpus. Samas tahtsin päris mitmele maha jäänule öelda: "Palun, võta tempo alla!". Nägin mitmeid, kes jooksid juba praktiliselt pea maad kündmas või siis valju häälega hingeldades. Karm...

Ütlesin kaasjooksjaile kohe alguses, nähes oma uskumatut pulssi, et täna pole minu päev. Ega olnudki. Rahvast oli liiga palju, pulsid kõrged, distants siiski 7,06. Aeg 47:40, koht 1539. 2377 seas. Keskmine pulss 190, max 197. Tempo: 6:45. Ka see tempo jääb mu senistele parimatele alla. Pole midagi!

Õppisin mitut asja: 1) Liiga suured rahvaspordiüritused pole minu jaoks. Eelistan väiksemaid ja edaspidi valin ka neid.

2) Tuleb käia rohkem võistlemas, et pulssi ka võistlustingimustes normaalsena hoida.

Anduri kinnitasin päris valesti, aga ajas asja ära.

Aga suured tänud korraldajatele! Väga suure asjaga on hakkama saadud. Kui norida, siis selle kallal, et finišieelne "ussina" looklemine Lauluväljaku mäest alla oli pisut liiast.

Puhkus samal õhtul kodus. Lõõgastav istutustöö. Maha sai prunus triloba ehk kolmehõlmaline mandlipuu. Väga ilus puu - soovin, et terve aed oleks neid täis!

Sääskedele söödaks! Õhtuloojangul koduuksel.

Retsept: imehea porgandipüreesupp

Kuna olen viimastel kuudel praktiliselt iga päev sealiha näost sisse ajanud, siis üritan seedesüsteemile natuke puhkust anda ja süüa kergemaid toite. Ja porgandisõltuvus on mul endiselt, mistõttu porgandipüreesupp ideaalseks kõhutäiteks mul täna sobiski.

Koostisosad: kui kodus muud pole, siis saab edukalt hakkama ainuüksi porgandite (0,5 kg), kartulite (2 suurt), vahukoore (200 ml) ja puljongikuubikuga. Supile annavad "kirsi tordi tippu" aga lisaks sibul (1 tk), murulauk (pisike peotäis) riivjuust ja krõmpsud saiakuubikud.

Valmis supp nii: keetsin porgandid ja kartulid puljongikuubiku ja 1 liitri veega pehmeks, 5 minti enne püreestamist lisasin murulauku. Vahetult enne püreestamist kallasin enamiku vedeliku ära. Seejärel kerge püreerimine.

Pott tagasi tulele ja lisasin vahukoore. Segasin hoolega, lasin korra podisema, lisasin 1 tl karrit. Karri andis veel eriliselt hea maitse.

Suppi võib maitse ja tekstuuri lisamiseks panna klaasjaks kuumutatud sibulatükke. Supile riivisin peale juustu ja eelnevalt krõmpsuks praetud saiakuubikud.

Supp tuli tõesti imehea ja täitis kõhu väga kiiresti ja mulle üllatavalt lausa ühe kausitäiega (ma tavasuppide puhul ikka kolme-kausi-mees).

Ja kui enne midagi ei lisa, siis kohtume Maijooksul! Loodetavasti lõpetan ca 42 mindiga - kaasaelajad on raja äärde oodatud. Number on mul 2056. Kohtume!

Ehita ise: suitsev sääsepeleti

Taaskord nokitsemisjuttu, kuid arvestades sääskede juba ülimat aktiivsust ja nahaalsust, siis on sääsepeleti lausa eluvajalik.

Et väljas ellu jääda, siis on vaja: konservpurki (meil oli koerakonservi purk), akutrell (metalli puurimise otsik), käbisid.

Lase konservi alläärest ca 2 cm kõrgusele ümberringi augud. Aseta purki paberid ja kuivanud käbid. Süüta põlema. Vaata, kuidas tüütud vampiirid pisarsilmi minema lendavad. (Ja haise ise ülejäänud õhtu nagu suitsukäbi).

Fotod: välibaldahhiinvoodi ehitus

Kuna olen varemgi juttu teinud muust kui ainult tervisest-liikumisest ja ka blogi tiitlis on seetõttu "elustiil", siis seekord ka teisel teemal.

Olen alati unistanud välilebolast nagu see:

Paraku ma NII rikas pole, et ca 12 000 eegu eest sellist luksust lubada. Nüüd on Askos küll soodukas ja pildil olevat lebolat saab sips üle 7000 eegu eest.

Aga nagu ihne inimene ikka, siis oli vaja sarnane asi ikka endal ehitada.

Kuna toast sai välja visatud enda ehitatud baldahhiinvoodi (mille prusse ma oma 5-7 tundi mitu aastat tagasi suvel lihvisin), siis otsustasime selle õue üles panna.

Värvisin puitosad paadilakiga üle, kruvisime kokku. Vana madratsi lipid kruvisin alla kinni. 

Siin juba madratsid peal. Tagumine sein on põhjatuulte eest kaitstud  veekindla kangaga, mida müüja sõnul emad kasutavad lastele kombede õmblemisel.

Lõpuks kruvisime peale läbipaistvast plastikust katuse, ümberringi said pandud kardinad. Peatsisse peaks lihvima ära servamata laua ja kinni kruvima. Aga põhimõtteliselt selline ta ongi.

Retsept: kiire ja lihtne nurmenukusalat

Tarkapea blogist sain ideealge munasalatiks. Ma pole muidu kunagi salatites muna armastanud, aga lihapuudusel täidab see päris hästi kõhtu ja kuulub nüüd ka minu salatitesse.

Kuna nurmenukud on hakanud õitsema, siis on õige aeg neid rüüstama minna.

Eelneva põhjal panin kokku väga kiiresti valmiva lihtsa ja suhteliselt kerge salati.

Koostis: nurmenukulehed, kurk, tomat, Hiina kapsas, muna (3 tk).

Tee nii: pese nurmenuku lehed, tükelda kogu  kraam, sh 10 minti keenud munad (jälgi, et munad oleksid enne salatisse minekut täiesti jahtunud või muidu nad kipuvad majoneesi-hapukoore vedelaks muutma).
Salat seo vastavalt südametunnistusele, kas oliiviõli, hapukoore, majoneesi vmga. Mina kasutasin dipikastet. Kuna dipikaste on juba ise maitsestatud, siis soola-pipart ei lisanud.

Väga maitsev ja kevadine!

EKG rinnahoidjas ja sportlaste südameprobleemid

Pilt on illustreeriv.

Lugesin just Daily Mailist, et teadlastel on õnnestunud luua super spordirinnahoidja, mis annab treenijale teada, kui teda peaks tabama südameinfarkt (nagu seda oleks väga raske märgata?).

E-bra peaks aitama arstidel monitoorida haigeid naispatsiente üle kogu maailma. Rinnahoidjasse on integreeritud sensorid, mis mõõdavad elutähtsaid tervisemärke ja laadivad vastava informatsiooni Bluetoothi või Wi-Fi kaudu üles, kus siis nii arst kui ka patsient saavad seda hiljem järele vaadata. Diskrimineerimissüüdistuste vältimiseks on meeste jaoks sama süsteemiga E-vest.

Süsteem montoorib vererõhku, kehatemperatuuri, hingamissagedust, hapnikutarbimist ja teatud määral närviaktiivsust. Loomulikult toimib see ka EKGna ja annab patsiendile märku, kui südameinfarkt on platsis.

Süsteemiga on kaasas ka GPS, et treenijat kõikjal välja peilida ja talle siis vajadusel ka kiirabi saata. Süsteemi saab iseenesest programmeerida ebanormaalsete näitude puhul hädakutsungit saatma.

Kahtlemata on selline süsteem, juba parimate (ainuüksi) südamelöögisageduse mõõtjate hindu teades, äärmiselt kallis vidin. Ometi võiks see tulevikus olla paljudel sportlastel kasutuses. Jälgides harrastajate kui tippude äkksurmasid, siis on oma kehanäitajate jälgimine muutumas aina olulisemaks.

Möödunud Londoni maratonil suri 30-aastane väga heas vormis harrastaja Claire Squires vaid mõni hetk enne finišeerumist. Temagi puhul kahtlustatakse südameprobleeme.
Mõningaid väiksemaid märke tasub igaühel jälgida (minestamine, pearinglus, südamepekslemine, valu rinnus). EKGd soovitan kõigil tõsistel harrastajatel vähemalt kord aastas kontrollida. Koormustesti hind käib paljudel üle jõu, aga perearsti juures kiire EKG kontroll või väikse tasu eest erakliinikutes, ka spaades, ei tohiks oma tervise nimel see väga kulukas olla.

Ise lippan ülehomme arsti juurde oma verenäitajaid kontrollima. Arst ei ole ju ainult hädade puhul abiks, vaid ka nende ennetamisel. Vanal heal soovitusel - lase igal aastal oma verenäitajaid kontrollida - on tegelikult sügavam ja õige tähendus olemas. Õnnetus ju ei hüüa endiselt tulles.

Aprilli trennide statistika

Aprillis ujusin 3 km, jooksin 55,03 km.
Aprilli parim 5 km aeg: 33:09.
Kaks korda jooksin ka 10 km väga rahulikus tempos. Parim aeg oli 1h 13 minutit.

Kui meenutan 2010. aasta esmakordset 10 km jooksu, mil ma jooksin ligi 190se pulsiga, enda jaoks metsikus tempos ja seetõttu ülepingutuse tõttu nädalaks auti vajusin, siis toona oli aeg 1 h 09 minti. Ehk oleks võinud tempokama jooksuga sama aega korrata, kuid eesmärk oli ikka rahulikult-rahulikult.

1 km parim aeg, mille Endomondo salvestas: 6:10 min.
Kiireim 7 km tempo: 6:38 min/km.
Kokku jooksin 7 korda, BodyJammisin 2 korda, jõusaalis käisin 2 korda, ujumas 3 korda.  Ühe korra jooksin ka fartlekki (pulsid 30 seki kiirenduse lõpus: 183, 187, 185, 188, 183, 189, 191, 189, 188, 187).
Kõrgeim keskmine pulss: 182 7kildisel jooksul, madalaim 170.
Kogu trenniaeg: 12 h 29 m 56 s.

Kuu lõpp vajus väheke ära, sest on aiatööde- ja kodunokitsemise hooaeg. Pärast tundidepikkust füüsilist rassimist on päris raske veel jooksma end sundida,