Minu maitsev lõuna

Nii, tundub, et väga karmid nädalad annavad mul ka märku. Pea kumiseb ja jõuetus on sees. Täna pidi olema trennipäev, aga jätsin vahele. Kogu aeg kuskil tormamine ja töö töö otsa. Tuisku ja lumevangi ma jumaldan, aga homme peaksin veetma piiika päeva Tallinnas, õhtul tüdrukutega laundžides tsillimas, aga nüüd hoian küll pöidlaid. Laupäeval viimane fotokool ka soolas.

Aga headest asjadest - siin on mu igapäevane teine lõunasöök. All on lahja kohupiim, peal kompottvirsikud, pirniviilud, banaanid, ananassid jms. Parimal juhul tambiks kohupiima veel mingite marjadega ka veel läbi. Väga mõnus, tervislik ja toitev!

Fotod: liikumissarja etapp Järvamaal + nädala plaanid

Eile pidi olema mu kohustuslik treening, aga otsustasin, et võtan selle ette liikumissarjaga "Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa 2012". Laupäeva õhtu veetsin hoopis Svjata Vatra kontserdil tukka visates ja tantsides. See oli viimaste aastate ägedaim kontsert, kus olen käinud. Muusikud niivõrd võrratud, andekad ja muusika ise endasse tõmbav ja kaasa kiskuv (just lahku - kaasa kiskuv). Olin tõsiselt lummatud ja eufoorias. Väga vabastav õhtu oli.

Kuigi kodus olin, nagu korralik koolitüdruk, kell 22, siis järgmisel hommikul pool 10 ärgates oli küll selline tunne, et pistsin pidu ja viina poole kolmeni (mitte, et ma lähedaltki teaks, mida see tähendab). Pea oli paks, kael tuka viskamisest kange ja üldse kehv olla. Poolvägisi surusin end ikkagi välja ja igati asjalik mõte ta lõpuks oligi. Alustasime ca 11,4-kilomeetrist teekonda Paide spordihalli juurest.

Olin koos oma parima sõbranna Mairiga ja otsustasime, et teeme asja mõnuga. 10 minti kõndisime, 10 sörkisime ja nii vaheldumisi kuni lõpuni.

Kõht oli paar km enne lõppu nii jubedal kombel tühi, et finišeerudes siirdusin kohe supipaja juurde nagu näljane kodutu. 1 h ja 28 minti meil selleks läks. Aga oi, kui mõnus oli kogu päev! Kuskil kaugustes kajas see, et olin eelmise päeva veetnud Tallinnas fotokoolis ja õhtu kontserdil. Aga kui supid söödud, ihu kasitud, siis põrutasime otsejoones Tartu, kus tegime Aja Lehe (www.aleht.ee) detsembrikuu kaanelugu. Tõotab tulla põnev ja meeliülendav!

Homme olen taas Tallinnas Tervis Plussile lugu tegemas, reedel taas Tallinnas tüdrukuteõhtul ja laupäeval jälle Tallinn ja koolitus. Vahepealse ajaga pean ära lõpetama päris mitu artiklit, rääkimata neljast treeningust - tere tulemast aasta kõige kiirem nädal!

Fotod Järvamaa liikumissarja lõpuetapist.

Liikumissarja etapi mõned osalejad, mina ja sõbranna ka

Aja Lehe tiim + tegusad pensionärid

Tol hetkel oli meil tegelikult sörgiminutid, aga poseerimise pärast tegime paar aeglast sörgisammu.

Jõukõnd ja parim km

Täna oli mul taas kavas kõnnipäev. Kuna tõsise tempoga fitkõnd (7.30-7.45 min/ km) tekitas mul põlvekõõlusevalusid, siis hakkasin tempot alla võtma. Et see aga liiga igav paistis, siis lisan sinna värvi muul moel. Näiteks viimasel korral sörkisin kõnnile vahele tagurpidi, tegin ööliblikatantsu, külg-galoppi, ristsammuga külg ees, jalaga tagumikku sörk ehk sääretõstejooks jne. Aga need tempod olid väga aeglased ja harjutused lühikesed, et niisama kulgemine veidigi põnevam oleks.

Täna viskasin siis lapse lina sisse ja võtsin jalutuseks kõhule. 10 kilo naise ilu. Kuigi ta jäi 400 meetriga magama, siis ega see teda kergemaks teinud. Tempo võis olla maksimaalselt 10-10.30 min/ km, et ma teda tammumisega üles ei põrutaks. Jalad rohkem vudisid ühtlaselt all, et oleksin liikuv emalaev, mitte roomik kuul.

Kuuendal kilomeetril ta mult siiski eemaldati kõhu küljest ja läksin ühe kilomeetri tavapärases kiirkõnnis. Viimase kildi mõtlesin lipata elutempos. Sellega tegin siis oma senise parima km aja - 4:57 min/ km. Nagu keegi kunagi ütles, siis võib jooksmiseks nimetada seda, mis algab alla 5 min/ km. Seega selle küüniku hinnangul jooksin ma esimest korda elus alles täna.

Eks see km on ka küllalt suhteline ja olen kindel, et staadionil või siseoludes oleks see aeg parem, aga  minu jaoks hea seegi. Olen ammu soovinud lihtsalt saavutamise pärast ühe kildukese alla 5 mindi joosta ja no nüüd on see siis tehtud :)

Kuna mul endast uusi pilte pole ja ei viiiiitsi teha ka, siis üks natuke vanem võrdlus. See siis tehtud kuu aega tagasi ja esimesed pildi on kuskilt kevadest. Aga nagu mu ema nende võrdluste peale ütleb: "Ma ei saa küll aru, et mingitki vahet oleks näha!"

TT jooks ja põlvehäda

Tegin täna tõusvas tempos jooksu. Aga alustaks siis pigem enne hädast. Mu armas kallis vasak põlv on juba paar nädalat tunda andnud, aga tõesti annab vaid tunda. Ka täna andis, kuid ma pigem ennetaks probleemi enne, kui see valuks üle läheb.

Ja tunda annab see kuidagi nagu luu pealt ja ainult siis, kui astun. Täna üritasin sellele pihta saada ja täpsemalt tunnetada. Ilmnes see väga aeglasel sörgil ja kadus (või siis tempo pärast enam ei täheldanud) kiiremal jooksul. Kas siis probleem selles, et aeglasemal sörgil jooksen valesti (mida ma ka reaalselt teen) ja viga heel strike'is? Ma olen küllalt uurinud õiget jooksutehnikat, aga aeglasel sörgil ma lihtsalt pole selleks võimeline. Samm läheb õigeks vaid tempo korral.

Või on siis tegu lihtsalt sellega, et kõik legendid asfaldil jooksmise kohta peavad paika ja need tõesti võtavad põlved läbi? Ma olen järjepidevalt trenni teinud ju kõigest 10 kuud.
Ülekoormusest ei maksa ka rääkida. Kaks korda nädalas rahulikku jooksu ja 2 kiirkõndi ei suuda noort inimest veel ära tappa.

Aga jooksust siis ka. Tõusvas tempos plaanipärast jooksu pole ma tänavu üldse teinud. Plaan oli 2 x 8 min/ km, 2x 7, 2x 6.30, 2x 6 ja 2x 5.30. Kokku siis 10 km ja tempotõus iga 2 km tagant.

Ma kahjuks ei arvestanud selle vahva asjaoluga, et mul üldiselt tempotunnetus on päris puudulik :-D

Algus oli mõistagi päris aeglane ja väägagi meeldiv.. I km 8:06 min/ km. Olin kuuesekisest hilinemisest häiritud ja tõstsin väga kergelt tempot. Teisel kilomeetril selgus, et see väga kergelt oli kõvasti allahinnatud, 7:11.

Kolmas km pidi olema 7, aga tuli 7:05 ja häirumise tõttu üritasin taas väääga kergelt tempot tõsta. Ja nii ta mul edaspidigi mööda läks. Kuna pulsivöö patareid olid tühjad, siis pimedas joostes ei saanudki oma tempot väga reguleerida, sest kella valgustus otsustas töötada siis, kui ise tahtis.

Lõpuks tuli auto taha saatjaks, aga täistulede vihk, liikuv valgustus ja muu segasid absoluutselt kõiksuguse tunnetuse, kui kiiresti ja KUIDAS ma liigun. Kuigi algne plaan nägi ette lõpetamist 1 h 06ga ja lõpetasin sellest vaid 10 sekki varem, siis ma oma tempoarvestustega siiski rahule ei jäänud. Max 4 sekki võinud km kohta eksida, aga eksisin pidevalt palju rohkemaga.

Km ajad siis nii: 8:06 - 7:11 - 7:05 - 6:46 - 6:32 -6:41 - 6:10 - 6:12 - 5:39 - 5:23.
Pidanuks olema: 8:00 - 8:00 - 7:00 - 7:00 - 6:30 - 6:30 - 6:00 - 6:00 - 5:30 - 5:30.

Ja kui kellelgi on põlvevalu kohta soovitusi, siis jään põnevusega ootama! Täpsustuseks ka see, et tavaelus on mul põlved terved ja ilusad, kuid just sörgil annavad teada, et nad on olemas.

Foto: jõulukaunistused - jah, juba hakkab pihta

Vanad blogilugejad peaksid juba teadma, et ma olen üks suurimaid jõulufänne siinpool Uuraleid. Tänavu olen jõulukaunistustega isegi hiljapeale jäänud, aga siin paar ideed, mis on loomingulisematelt inimestel ahvitud ja mugandatud.

Olen blogimises väga laisaks jäänud, aga justkui pole ka midagi suurt ja erilist kogu aeg kirjutada. Jooksmisest nii palju, et läksin ühel õhtul tempokamale lippamisele ja parandasin 10 km aega üle minutiga. Uus aeg siis 57:27. Oleks kindlasti kiireminigi jõudnud, sest enesetunne oli mõnus, aga ei hakanud end päris ära ka nikastama.

Mul hea meel tõdeda, et enamik blogikülastajaid soovib rohkem lugeda mõtteid ja sündmuseid mu igapäevaelust. Seega proovin neid ka rohkem lugejateni tooma hakata.

Olge muhedad ja jätke ilusate mõtete ja küsimuste puhul ka kommentaar :)

Vahepealsed trennid ja üleskutse piltnikele!

Olen üsna uimaseks jäänud, aga argielus on töid üsna palju ja siis vabal ajal enam kirjutada väga ei viitsi. Blogimine võiks olla ikka mõnus ajaviide, aga kui peab sundima mõtlema teemadele ja õigekirjale, siis aahh.. pigem lähen istun ja olen 9gagis ajutu :)

Pühapäeval tegin kiirkõndi ja sellest kirjutasin ka oma FBs. Ei hakka ümber jutustama, tsiteerin:
"Kiirkõnd. Esimene kilomeeter täitunud. Möödub ülihelikiirusel auto, signaali annab nagu oleks Donald Trumpi pulmas, võpatan. Auto peatub eemal ja tagurdab vänderdades minu poole.
"Mlsu jgvl bs lllb?" küsib akna alla lasknud Valujevi kadunud miniversioon. Pilk on tal looritatud ja sõber lükkab kõrvalt Lauaviina talle nina alla.
"Mida?" küsin vastu.
"MILLAL siit BUSS JÕGEVALE läheb?" küsib valevalujev tungivalt.
"Siit ei lähegi, Mäost läheb."
Ta sõber astub autost välja, juht ise ägestub. "MIS MÕTTES siit EI LÄHEGI??"
Ägestub ka kõrvalistuja, silman tagaistmel kihistavaid blondiine.
Kehitan õlgu ja jätkan oma teekonda, edastan info vajalikesse kohtadesse. Kuid iga auto, mis must täna mööda sõitis, sundis juba kaugustest kuuldes pikalt ja hirmunult selja taha vaatama, et äkki nüüd.. äkki nüüd enam nii sirgelt Donald Trumpi pulma ei sõideta. Ja see pilk, mis sel juhil silmas oli. See on kirjutatud kõigile neile silma, kes mingil ajahetkel kellegi "kogemata" on surnuks sõitnud."

Ühesõnaga on külateedel liiklemine endiselt ebanormaalne. Mis seals ikka..

Ja kõik piltnikud, pange oma mõnusad novembrikuu tabamused Aja Lehele (www.aleht.ee) teele!

Novembrinumbri parima lugejafoto autor oli Laura Toomesoo (pilt seenekesest Pärnu rannas). Kui aga sina oled tabanud naljaka, omapärase, erilise, huvitava või lihtsalt ilusa hetke, siis saada see: andrus@aleht.ee. Parim foto ilmub detsembrinumbris ja autor saab premeeritud 20 euroga!

Pilt võib olla tehtud ka välismaal, peaasi, et see sisaldaks endas mingit lugu ja oleks võimalik seda ka sõnades edasi anda. Iisi mani - pange klõpsud teele!

Retsept: ühe koostisosaga banaanijäätis

Ma ei käi väga tihti teisi blogisid jälgimas (peale nende, mis mul siin all listis on), aga täna oli igav päev küll, et seda teha. Ja oi, kui hea meel mul oli, et seda tegin.

Sattusin Helena trenniblogi peale ja KOHE jäi mul silma jäätiseteo retsept. Milline nurjatult lihtne ja geniaalne see küll on.

Koostis
nt 3 banaani

Tee nii
Tükelda banaanid ja aseta sügavkülma. Mina võtsin need tükid sealt välja ca 4-5 tunni möödudes ja blenderdasin läbi. Lõpuks tuli selline kreemjas ja V-Õ-R-R-A-T-U jäätisemass!

Peale raputasin ohtralt kaneeli, sest kaneel kiirendab kuulu kohaselt ainevahetust.

Ma olen skeptiline kõige suhtes ja sealhulgas, et selline asi võiks maitseda nagu jäätis, AGA MAITSES!

Ja vabandan koledate toidufotode pärast, aga ma olen kahjuks liiga laisk, et seadistada aparaati, võtta kaart välja, laadida arvutisse, vähendada suurust jne jne jne. Pigem olgu teie enda tehtud toit meeldiv ja ilusam üllatus.

Hääd isu, tervisesõbrad! Banaanidega võib siiski hoogu pidada, sest see üks portsuke on ca 270 kalorit. Nagu pool tahvlit šokolaadi - ohohoo!

Külm, kurat!

Tänase treeningu pealkiri: PUHAS PIIN!
Olen jooksnud -20ga, +30ga, igasuguste hädade ja valudega, aga tänane trumpas nende eelnevate summatki. Lihtsalt jube!

Eile mõtlesin, et jookseks täna poolmaratoni. Õhtul tuli lumi põlvedeni maha ja loobusin mõttest. Hommikul oli kõik sulanud ja tuli see mõte tagasi. Ääh, lõpuks mõtlesin, et teeks ikka 10 km tempos ja asi ants.

Ma ei tea, miks ma üldse kahtlesin, kas minna mütsiga teele või mitte. Vaatasin, et kaks kraadi sooja ja päris hea küll. Kaks särki selga ja minekut.

Läksin teele päris tempokalt, kmi ajad 5:16, 5:39, 5:44. Siis aga hakkas pistma ja pulsivöö oli nii tugevalt ümber, et ei saanud sügavalt hingata. Võtsin tempo alla, kuid hommikune jooksmine ei ole ikka minu jaoks.

Tagasi hakkasin kõndima ja siis mu kolgata tee algas. Taevast sadas teravaid ja jääkülmi vihmapiisku, tuul puhus rämedalt tugevalt ja vilises kogu aeg kõrvus. Kurja küll, tolvan, millal sa üks kord õpid, et on läbi kahe särgiga jooksuajad ja lisaks on vaja suusapesu alla??? Ma veel mõtlesin ilma pearätita jooksma minna!

Sõrmed jäätusid kohutavalt, pool teed pidin kõndima, et neile sooja puhuda. Vahepeal tegin turbojookse, et natukenegi soojem hakkaks. Jube, lihtsalt jube, kui lõikav külmus. Kaalusin juba auto järele kutsumist. Kõnd ja jooks sisaldasid kätevehkimisi, et natukenegi jäätükke ellu äratada. Tõeline piin, puhas-puhas piin.

Autosse jõudes pidin kätele sooja puhuma, et need suudaksid taas rooli keerata. Kodus istusin duši all rekordilise aja. Esmalt selleks, et nahk hakkaks midagi tunnetama, seejärel liikus külmus luudeni ja pidin need üles soojendama. Kintsud olid põlvedeni tomatipunased.
Ffff, viimane kord ma ilma täisvarustuseta teele lähen...

Ja ma ei saa aru, kuidas mul täna niiiiii külm oli, aga talvel tõsiste miinuste juures pole kunagi külmetanud? Riided iseenesest, hoolimata jäävihmast, ei olnud läbimärjad. Võeh!! Istusin pool tundi kahe paksu teki all ja jõin teed, et inimese tunne tagasi peale tuleks.

10,2 km tuli ajaga 1.07:32, millest 28 minutit oli soe, ülejäänud aeg võitlus loodusega. Tagasitee võttis aega 40 minutit.

Fotod: minu vormi muutus kuue kuuga

Vasakpoolsed pildid on tehtud aprillis, parempoolsed oktoobri lõpus. Sinna vahele jääb 3x nädalas kergeid jooksutreeninguid ja ca kahe kuu jagu toitumiskava ning üle mitmete aastate praktiliselt täielik maiustuste vältimine.

Muutus pole midagi erakordset, aga midagi siiski. Pikkust 165 cm. Kaalu toona ca 54,5 kg, praegu 50,5 kg.