Peatselt teateid tegelikkusest, aga seni ka midagi kasulikku! Lugu õunast!
Õun
on üks põhilisi puuvilju, mida dieedipidajatele rohkesti tarbida lubatakse. 100
grammi õunu sisaldab 50 kilokalorit ja rohkelt C-vitamiini. Ainuüksi ühest
viljast saad 14 protsenti oma päevases soovitatavast C-vitamiini kogusest.
Vähene
kalorisisaldus teeb neist ideaalse kaalulangetajate toiduaine. Kuigi on tehtud
uuringuid, et ka kuivatatud õunad aitavad kõhnujatel leida saledamat joont,
siis värsketes õuntes sisalduv vesi täidab kõhtu enam ja mõjub menüüs paremini.
Kasu südamele
ja ajule
Ometi
pole õun ainuüksi dieettoit, vaid omab mitmeid tervisele kasulikke omadusi.
Inglise keeles ei öelda asjata „An apple
a day, keeps the doctor away!“ (õunake päevas hoiab arstid eemal – toim.).
2010.
aastal paljastas Iowa osariigi naiste terviseuuring, et õunte tarbimine on
seoses väiksema riskiga haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse.
Uurimisaluseid oli 34 000 ja neid jälgiti ligi 20 aastat.
Mõned
aastad enne seda leidsid ka Soome uurijad 9208 inimest analüüsides, et
tihedamatel õunasööjatel oli väiksem risk südameinfarktiks võrreldes mittesööjatega.
Kuid
võrratu vili on suurepärane ka ajule. Ühe uuringu väitel hoiab õunamahla
joomine Alzheimeri eemal ja aitab hoida aju noorena. Uuring viidi läbi hiirtel,
kellest osad olid õunarikkal dieedil. Õuna tarbinud hiirtel leiti kõrgemas
koguses atsetüülkoliini (neurotransmitter, mille blokeerimisel tekivad
ajutiselt mäluhäired) kui neil, kes õuna ei söönud.
Teine
uuring omakorda näitab, et inimesed, kes tarbivad puuvilju ja teisi kõrge
kiudaine sisaldusega toite, pälvivad suurema kaitse Parkinsoni tõve vastu.
Parkinsoni
puhul hävivad aju dopamiini tootvad närvirakud. Teadlased on seostanud õuntes
leiduvad antoksüdandid nende vabade radikaalide vastu võitlemisega, mis Parkinsoni
tõve puhul rolli mängivad.
Õun kogu
aastaks
Peale
südame ja aju ei tasuks ära unustada ka naeratust. Õuna hammustamine ja
närimine stimuleerib sülje tootmist, mis aitab vähendada baktereid suus ja
ennetada seeläbi hambakaariest. Õunamahl võib hävitada kuni 80 protsenti suus
pesitsevatest bakteritest.
Veritsevad
igemed võivad peale kaariesest põhjustatud hambakivi viidata ka vähesele
C-vitamiinile. Õuntega maiustamine aitab oma vitamiinidega nii selle kui
kergesti tekkivate sinikate ja aeglaselt paranevate haavade vastu
Kui
värsketest õuntest saab mõõt täis, siis on mitmeid võimalusi, kuidas neist ka
talvisel ajal osa saada. Valmista õunamoosi, -mahla, -siidrit, -kompotti,
-veini, kuivata näkitsemiseks või kasuta tortides.
Külmkapis
säilivad õunad keskeltläbi kaks nädalat. Teatud õunasordid, näiteks Granny
Smith ja Fuji, võivad säilida ka kuni aasta ilma olulise riknemiseta.
Ohtlikud seemned
Õunaseemned
on kergelt mürgised, sest sisaldavad amügdaliini ehk vitamiini B17. 1845.
aastal kasutati amügdaliini kasvajate ravis Venemaal ja 20ndatel ka Ameerika
Ühendriikides, kuid hiljem peeti seda liiga mürgiseks. Loodusravitsejad arvavad
tänini, et see aitab võidelda vähirakkudega, kuid tasub olla küllalt
ettevaatlik nende närimise ja alla neelamisega. Surmavaks koguseks tuleks läbi
närida 85 grammi õunaseemneid, kuid see nõuaks omakorda sellise koguse õunte
söömist, milleni ükski inimene nähtavasti ei jõua.
Lugu ilmus 2012. aasta Aja Lehe (www.aleht.ee) septembrinumbris. Autor: Pamela Eesmaa.
No comments:
Post a Comment