Paljud koeraomanikud soovivad, et Eesti inimesed oleksid paksud ja istuksid kodus. Vähemalt selline mulje jääb küll külavahel ringi liikudes. Sest muud normaalset põhjendust ma ei leia, miks aiaga piiritlemata hoovides jõlguvad suured koerad lahtiselt ringi, et esimest möödujat persest hammustada.
Asi pole ainult minus, kes ma konnakullestest elevantideni kõiki loomi kardan. Aga no, kui ma väntan elu eest, süda koolibri kombel tuksumisest lõhkemas, kaks suurt isast kolli kannul, siis ma oletan, et asi pole ainult minu hirmudes. Õnneks oli kaasas õilis rüütel, kes jäi maha jalgrattaga vehkima, mina panin piimhapet täis reitega hapnikuvõlas eest ajama.
No, !/#/&")((/!"!!!, on siis raske penid kinni panna? Postiljoni teil ei käi? *****, ma ütlen noh! No ei julge enam välja ka minna.. Naabrikoerast alates hakkab selline kadalipp, et hea kui autogagi sõites ellu jääb.
Mis ikka... istu kodus ja söö paksuks.
Pulss 140-150 kandis, koguaeg 1.05.
Monday, August 16, 2010
Sunday, August 15, 2010
29. päev ja edusammud
Proovisin end tagasi hoida ja vältida suuremaid sööminguid enne treeningut. Paraku ei saanud ma midagi selle vastu, et pea et vahetult enne kolmveerand Schogetteni valget sokulaaditahvlit naha vahele keerasin.
Läksin teele ca 17.10. Ilm keskmiselt palav. 5 minti soojendasin ja asusin aga kohe sörgiga teele. Ei tea, kas samm oli täna kerge ja pulsid selle võrra madalad või samm tundus kergem selle pärast, et pulsid madalad olid. Minu jaoks ikka ülimadalad ja loomulikult ülim heameel.
Treeningu koguaeg: 50 min, 5 sörki+10 jalutamist, pulsid pärast igat minti. Kõndimise ajal kõikus pulss 135st 145ni
Wiii, pulsikellast siiski ei loobu veel :o) No ja nagu ma ütlesin - vereproovid tõestavad asjaolu, et olen lihtsalt terve.
I ring 164, 166, 167, 168, 175
II ring 170, 179, 170, 177, 180
III ring 170, 177, 179, 180, 184
IV ring 169, 173, 176, 180, 180
Läksin teele ca 17.10. Ilm keskmiselt palav. 5 minti soojendasin ja asusin aga kohe sörgiga teele. Ei tea, kas samm oli täna kerge ja pulsid selle võrra madalad või samm tundus kergem selle pärast, et pulsid madalad olid. Minu jaoks ikka ülimadalad ja loomulikult ülim heameel.
Treeningu koguaeg: 50 min, 5 sörki+10 jalutamist, pulsid pärast igat minti. Kõndimise ajal kõikus pulss 135st 145ni
Wiii, pulsikellast siiski ei loobu veel :o) No ja nagu ma ütlesin - vereproovid tõestavad asjaolu, et olen lihtsalt terve.
I ring 164, 166, 167, 168, 175
II ring 170, 179, 170, 177, 180
III ring 170, 177, 179, 180, 184
IV ring 169, 173, 176, 180, 180
Friday, August 13, 2010
27. päev, 13 ja reede...
... mitte, et ma ebausklik oleks. Ega ma neid kahte seostanudki, enne kui kõik ümberringi ohkama hakkasid, et 13 ja reede.
Aga no see pole teema. Veri antud, täna siis uut moodi ring.
Haarasin ema ka kaenlasse ja tiirutasin ümber vana hea koduküla. 5 minti soojendust, kuigi ilm oli isegi juba soe, kui nüüd blondihuumorit visata.
Seekord siis kohe 5 sörki, 10 kõndi, 5 sörki, 10 kõndi, 5 sörki ja paar minti koduukseni kõndimist.
Pulsid mõõdetud pärast iga jooksuminti:
I ring 172, 185, 179, 178, 196
II ring 184, 183, 186, 190, 193
III ring 193, 194, 194, 198, 201
Viimane ring oli päris raske, meenutas kooliaegset Cooperit. Mõõtsin vererõhu ca 5 minti pärast viimast jooksu: 113/ 74. Uskumatu! U-s-k-u-m-a-t-u! Kuidas saab sellise ilma ja treeningu peale vererõhk veel selline olla.......
Ahjah, taastumist üle pika aja mõõtsin ka: Algus 188, 30 seki pärast 153, 1 mindi pärast 139.
Enesetunne on tegelikult ikka üle pika aja väga hea jälle. Väsimus hakkab kontidest haihtuma. Eks näis, mis vereproovid näitavad. Olen 99% kindel, et kõik ok.
Edit: üle poole tunni hiljem vererõhk: 90/ 60.
Aga no see pole teema. Veri antud, täna siis uut moodi ring.
Haarasin ema ka kaenlasse ja tiirutasin ümber vana hea koduküla. 5 minti soojendust, kuigi ilm oli isegi juba soe, kui nüüd blondihuumorit visata.
Seekord siis kohe 5 sörki, 10 kõndi, 5 sörki, 10 kõndi, 5 sörki ja paar minti koduukseni kõndimist.
Pulsid mõõdetud pärast iga jooksuminti:
I ring 172, 185, 179, 178, 196
II ring 184, 183, 186, 190, 193
III ring 193, 194, 194, 198, 201
Viimane ring oli päris raske, meenutas kooliaegset Cooperit. Mõõtsin vererõhu ca 5 minti pärast viimast jooksu: 113/ 74. Uskumatu! U-s-k-u-m-a-t-u! Kuidas saab sellise ilma ja treeningu peale vererõhk veel selline olla.......
Ahjah, taastumist üle pika aja mõõtsin ka: Algus 188, 30 seki pärast 153, 1 mindi pärast 139.
Enesetunne on tegelikult ikka üle pika aja väga hea jälle. Väsimus hakkab kontidest haihtuma. Eks näis, mis vereproovid näitavad. Olen 99% kindel, et kõik ok.
Edit: üle poole tunni hiljem vererõhk: 90/ 60.
Thursday, August 12, 2010
26. päev, ei mingit lootust
25. päeval sai puhkuse tehtud ehk siis taastumine väsitavatest võtetest ja 30mindiline rattasõit õhtupoolikul.
Täna olen suhteliselt puhanud, kuid väike tülpimus ikka sees. Sai siis taas ringile siirdutud, ca 17.30. Ilm talutav, palav mitte.
Oeh... Siin kohal võiks lausa lõpetada, sest midagi head edasi ei tule.
Pulsid: 181, 183, 186, 186, 187, 190, 193, 194 ja viimase pulsi, milleks oli 198, mõõtsin isiklikult oma käe ja stopperi abil, sest ei suutnud lihtsalt uskuda neid numbreid ja hakkasin mõtteis kella süüdistama... Noh, tasub vähemalt siis rõõmustada, et stabiilselt suurenev jada... Paar ringi veel ja süda plahvataks?
Kurb.... kurb... kurb... Melli soovitusel siis homme sammud vereproovile.... lönts-lönts-lönts....
Täna olen suhteliselt puhanud, kuid väike tülpimus ikka sees. Sai siis taas ringile siirdutud, ca 17.30. Ilm talutav, palav mitte.
Oeh... Siin kohal võiks lausa lõpetada, sest midagi head edasi ei tule.
Pulsid: 181, 183, 186, 186, 187, 190, 193, 194 ja viimase pulsi, milleks oli 198, mõõtsin isiklikult oma käe ja stopperi abil, sest ei suutnud lihtsalt uskuda neid numbreid ja hakkasin mõtteis kella süüdistama... Noh, tasub vähemalt siis rõõmustada, et stabiilselt suurenev jada... Paar ringi veel ja süda plahvataks?
Kurb.... kurb... kurb... Melli soovitusel siis homme sammud vereproovile.... lönts-lönts-lönts....
Tuesday, August 10, 2010
24. päev, läbi puhkuste trennide poole
Eile, 23. päeval sai taas pärast kahepäevast "puhkust" trenn tehtud. Kuna pulsivöö vajus alla, siis pulsse ei tea. Üleüldse tegin kaootiliselt. 4 minti kõndisin, 1-1,30 min sörkisin. Kokku ca 47 min.
Täna peab ka üritama liigutada. Telefoniga rääkides on raske kirjutada, seega side lõpp.
Edit.
Ka tänane trenn sai edukalt, niivõrd-kuivõrd, tehtud. 45 min, 4 ja 1. Täielik masendus tuleb peale.. Pulsid lähevad aina hullemaks. Ja tänane trenn oli ka nii raske, jalad all nagu betoonkingades. Ei tulnud sugugi kergelt. Jookse nagu soos. Ilm oli jahe ja aeg ok, koer rahulik, aga no kas tõesti möödunud nädala ringijooksmised ja ainult kaks trennikorda on andnud sellise tagasilöögi?
Olen ikka päris õnnetu. Pulsid hullemad kui esimesel korral: 183, 197, 177, 183, 188, 186, 185, 190, 185. Mel, loed nagunii blogi - mis lahti on???
Kurb............................... Kaalun pulsikellast loobumist :-D
Täna peab ka üritama liigutada. Telefoniga rääkides on raske kirjutada, seega side lõpp.
Edit.
Ka tänane trenn sai edukalt, niivõrd-kuivõrd, tehtud. 45 min, 4 ja 1. Täielik masendus tuleb peale.. Pulsid lähevad aina hullemaks. Ja tänane trenn oli ka nii raske, jalad all nagu betoonkingades. Ei tulnud sugugi kergelt. Jookse nagu soos. Ilm oli jahe ja aeg ok, koer rahulik, aga no kas tõesti möödunud nädala ringijooksmised ja ainult kaks trennikorda on andnud sellise tagasilöögi?
Olen ikka päris õnnetu. Pulsid hullemad kui esimesel korral: 183, 197, 177, 183, 188, 186, 185, 190, 185. Mel, loed nagunii blogi - mis lahti on???
Kurb............................... Kaalun pulsikellast loobumist :-D
Friday, August 6, 2010
20. päev, hullumaja puhvet
2 päeva on jäänud täiesti vahele ning süümepiinad muutusid juba tapvaks. Üleeile oli ainsaks treeninguks Valgehobusemäe künkast ja tornist üles ja alla ronimine. Reielihased siiamaani valusad - oh seda kehva vormikest.
Eile oli minu ainsaks treeninguks 14st-01.00ni toidu valmistamine, serveerimine, tuiamine, rääkimine, läbi suurte valude. Peamiselt söömine. Eks augusti lõpus telekast näeb, mis sai.
Kuigi kaks päeva on olnud küllaltki kurnavad ja uni tahtis pikali niita, siis tänu eriti tüütutele kärbestele ajasin end voodist välja ja sundisin ka seni rutiinset ringi tegema minema. Koer kaenlasse ja minek!
Mel soovitas tagasi algusesse pöörduda ehk siis 4 min kõnd ja 1 min sörk. Nii sai ka tehtud. Pulsid olid paratamatult taas kõrged, nagu polekski midagi kunagi teinud. Õnneks 190 vähemasti jäi ära.
166/ 177/ 180/ 181/ 186/ 185/ 186/ 183
Koguaeg: 48 min+2 min venitusi
Ah, kurb hakkab neid pulsse vaadates.... Hakkaks juba kukkuma :'( tõsiselt õnnetu....
ET: kolme päeva parim, meeleolu aint nullib...
Eile oli minu ainsaks treeninguks 14st-01.00ni toidu valmistamine, serveerimine, tuiamine, rääkimine, läbi suurte valude. Peamiselt söömine. Eks augusti lõpus telekast näeb, mis sai.
Kuigi kaks päeva on olnud küllaltki kurnavad ja uni tahtis pikali niita, siis tänu eriti tüütutele kärbestele ajasin end voodist välja ja sundisin ka seni rutiinset ringi tegema minema. Koer kaenlasse ja minek!
Mel soovitas tagasi algusesse pöörduda ehk siis 4 min kõnd ja 1 min sörk. Nii sai ka tehtud. Pulsid olid paratamatult taas kõrged, nagu polekski midagi kunagi teinud. Õnneks 190 vähemasti jäi ära.
166/ 177/ 180/ 181/ 186/ 185/ 186/ 183
Koguaeg: 48 min+2 min venitusi
Ah, kurb hakkab neid pulsse vaadates.... Hakkaks juba kukkuma :'( tõsiselt õnnetu....
ET: kolme päeva parim, meeleolu aint nullib...
Tuesday, August 3, 2010
17. päev, need puusad teevad nii.. need puusad-puusad-puusad
Eile oli teine kord 17 päeva jooksul, mil ma mitte midagi ei teinud. Lootsin, et see kajastub kuidagi ka täna ehk siis madalamate pulsside näol, aga eeei. Samas oli mul täna ka uus programm.
Kui muidu kõnnin 4, siis täna 3 minti, 1 mindi sörgi asemel 2 minti sörki. Täna tegin ka elu (ok, 17 päeva) pikima soojenduse - 15 minti. Vahepeal hüppas harjutuste ajal pulss isegi üle 160. Naha sai igatahes märjaks ja asusin teele.
Proovisin siis Melli soovitusel lühemate sammudega kõndida, mis tähendab samas, et puusad on rohkem töös ja meenutab veidi kiirkõnni liikumist... See tähendas loomulikult seda, et esimese paari sammuga lõi puusa taas terav valu. Rrrr!
Kui jooksma hakkasin, siis kadus vähehaaval ära. Kurvides ja teatud asendites andis aga kurivaim taas endast märku.
Üldiselt läks kõik hästi. Tsipa ehk oli raskem kui ühemindiliste jooksudega, aga veremaitset veel ei tulnud.
Pulsid: 179/ 181/ 182/ 182/ 185/ 180.
ET: hea
Kui muidu kõnnin 4, siis täna 3 minti, 1 mindi sörgi asemel 2 minti sörki. Täna tegin ka elu (ok, 17 päeva) pikima soojenduse - 15 minti. Vahepeal hüppas harjutuste ajal pulss isegi üle 160. Naha sai igatahes märjaks ja asusin teele.
Proovisin siis Melli soovitusel lühemate sammudega kõndida, mis tähendab samas, et puusad on rohkem töös ja meenutab veidi kiirkõnni liikumist... See tähendas loomulikult seda, et esimese paari sammuga lõi puusa taas terav valu. Rrrr!
Kui jooksma hakkasin, siis kadus vähehaaval ära. Kurvides ja teatud asendites andis aga kurivaim taas endast märku.
Üldiselt läks kõik hästi. Tsipa ehk oli raskem kui ühemindiliste jooksudega, aga veremaitset veel ei tulnud.
Pulsid: 179/ 181/ 182/ 182/ 185/ 180.
ET: hea
Sunday, August 1, 2010
15. päev ja valusad kannikad
Kuna täna oli ülemagamisest, eileõhtusest pikast laulu-tantsupeost ja esinemisest väsimus, siis otsustasin lõdvemalt (etteruttavalt ja sarkastiliselt väljapeetud ha-ha!) võtta. Põlv valutas, sest hommik venis pikale. Elastikside peale ja oli kohe parem.
Seekord sai siis lõdvavõtuks valitud rattasõit, selle suve esimene minu jaoks. Läksime teele, sõitsime ca 20 km/h, pulss oli 160 kandis. 20 minti sõitsime ja siis paus - ajasime naaberkülarahvaga juttu 10 minti. Siis otsustasime väikse ringiga tagasi pöörduda. Enamik teest kulges mööda kruusa ja kive, raske oli vändata. Pulss oli rahulikult 140 kandis.
Siis kui asfaltile jõudsime, oli vastutuul ja pidi jõuga väntama, väsimus andis aina rohkem tunda. 5 km jäi veel lõpuni, 15 km seljataga ja enam ei tahtnud rohkem.
Selgus, et kõige paremini tuult trotsida saab võimalikult kiiresti vändates, mida ma enam kuidagi ei jõudnud.
Tõime sisse siis mängulise momendi ja hakkasime testima, kui palju ma kibekiirelt vändates välja võlun. Mu laeks jäi 30 km/h, pulsiga 190. Oleks vast rohkem isegi jõudnud, aga õhku ei jagunud ja väsimus oli ka päris suur juba.
Niimoodi paar otsa tehes jõudsime lõpuks koju, aeg oli 1:28, jutud naabriga maha arvestada, siis 1 h 15 min reaalset sõitmist.
Praegu olen suhteline kapsas. Viimati tundsin end nii pärast kolme järjestikust kehalise kannatuse tundi keskkoolis, mis lõppesid Cooperi testiga. Väsimus on küll, aga muidu on mõnus olla.
ahjaa... kannikad tunnevad end nii nagu keegi oleks kuvaldaga sinnasamusesse löönud. A. pani ratastele sarved ja palus mul nüüd paar tundi pärast ringi katsetada, kuidas siis uued süsteemid lenksudel on. Nii pea kui sadulasse sain, siis kargasin püsti - pehme diivani peal istudes ei saanudki aru, et nad päris tundlikuks sai pekstud. Mis ikka.. homme siis jälle jala :o)
Seekord sai siis lõdvavõtuks valitud rattasõit, selle suve esimene minu jaoks. Läksime teele, sõitsime ca 20 km/h, pulss oli 160 kandis. 20 minti sõitsime ja siis paus - ajasime naaberkülarahvaga juttu 10 minti. Siis otsustasime väikse ringiga tagasi pöörduda. Enamik teest kulges mööda kruusa ja kive, raske oli vändata. Pulss oli rahulikult 140 kandis.
Siis kui asfaltile jõudsime, oli vastutuul ja pidi jõuga väntama, väsimus andis aina rohkem tunda. 5 km jäi veel lõpuni, 15 km seljataga ja enam ei tahtnud rohkem.
Selgus, et kõige paremini tuult trotsida saab võimalikult kiiresti vändates, mida ma enam kuidagi ei jõudnud.
Tõime sisse siis mängulise momendi ja hakkasime testima, kui palju ma kibekiirelt vändates välja võlun. Mu laeks jäi 30 km/h, pulsiga 190. Oleks vast rohkem isegi jõudnud, aga õhku ei jagunud ja väsimus oli ka päris suur juba.
Niimoodi paar otsa tehes jõudsime lõpuks koju, aeg oli 1:28, jutud naabriga maha arvestada, siis 1 h 15 min reaalset sõitmist.
Praegu olen suhteline kapsas. Viimati tundsin end nii pärast kolme järjestikust kehalise kannatuse tundi keskkoolis, mis lõppesid Cooperi testiga. Väsimus on küll, aga muidu on mõnus olla.
ahjaa... kannikad tunnevad end nii nagu keegi oleks kuvaldaga sinnasamusesse löönud. A. pani ratastele sarved ja palus mul nüüd paar tundi pärast ringi katsetada, kuidas siis uued süsteemid lenksudel on. Nii pea kui sadulasse sain, siis kargasin püsti - pehme diivani peal istudes ei saanudki aru, et nad päris tundlikuks sai pekstud. Mis ikka.. homme siis jälle jala :o)
Subscribe to:
Posts (Atom)