Täna sai siis Melli soovitusel teha midagi muud.
4 minti soojendust, 10 minti kõndi, 5 minti sörki, 5 minti venitusi, 9 minti harjutusi, tagasitulek kõndides, 5 minti venitusi. Kokku 55 minti.
Vahepeal lõi jälle valu puusa nagu üleeile, aga lonkamiseta sai ilusti hakkama. Harjutuste ajal tuli maks pulss 199, kell ei valetanud. Harjutuste ajal olid üldse pulsid kõrged. Alla 170 ei tulnud, kõõlus 180 kandis.
Pulsid 5 minuti jooksu ajal pärast iga minti: 169, 179, 177, 178, 187.
ET: vahelduseks taas superrrrmo!
Saturday, July 31, 2010
Friday, July 30, 2010
Thursday, July 29, 2010
12. päev, oi kuri!
Olgu, rästikuhirmust sain üle. Nüüd uus probleem. Ootasin päev otsa Ussitaltsutaja järel, et saaks julgemini trenni minna. Siis, kui Ussitaltsutaja koju jõudis oli pilves ja kaugustes välgutas õrnalt.
Savi. Kui on trenn, siis trenn. Endorfiinidest on kerge sõltuvusse jääda ja võõrutusnähud on nagu narkomaanil. Ma olin juba vihane, et ei saa teele asutud ja peab ootama mingit müstilist pilvitut ilma. Ja läksin aina vihasemaks.
Ussitaltsutajast sai hr Piksevarras, kes autoga tuli turvama ning suurema välgu korral sisse võis kutsuda.
Kui aga teele asusin, siis LOOMULIKULT juba sadas ja välgutas tugevamini ja terve tee kuulasin, milline loll ma olen, et sellise ilmaga väljas tuian. Sammupinge (otsi tähendust guuglist, siia ei saa millegi pärast kopida) vähendamiseks kõndisin tibatillukeste sammudega. 15 minti jõudsin porinat ja kurjustamist kannatada ja astusin kurjalt autosse. Siis olin veel kuri. Siis tegin toas kurjalt 5 minti lihaseharjutusi. 50 kõhulihast (gaad, alles paar kuud tagasi jõudsin 350), 25 seljalihast, 25 kükki, 5 kätekõverdust, 30 säärelihast.
Olen ikka kuri ja plaanin tagasi teele minna... Vaatab, mis hr Piksevarras ütleb...
EDIT: Yeah baby! Läksime ikka oma ringile. Saatus üritab mulle öelda, et ma peaksin pigem kudumisega tegelema hakkama - 39. minutil, minut enne lõppu lõi puusa valu ja lonkasin koju. Palju õnne....
Savi. Kui on trenn, siis trenn. Endorfiinidest on kerge sõltuvusse jääda ja võõrutusnähud on nagu narkomaanil. Ma olin juba vihane, et ei saa teele asutud ja peab ootama mingit müstilist pilvitut ilma. Ja läksin aina vihasemaks.
Ussitaltsutajast sai hr Piksevarras, kes autoga tuli turvama ning suurema välgu korral sisse võis kutsuda.
Kui aga teele asusin, siis LOOMULIKULT juba sadas ja välgutas tugevamini ja terve tee kuulasin, milline loll ma olen, et sellise ilmaga väljas tuian. Sammupinge (otsi tähendust guuglist, siia ei saa millegi pärast kopida) vähendamiseks kõndisin tibatillukeste sammudega. 15 minti jõudsin porinat ja kurjustamist kannatada ja astusin kurjalt autosse. Siis olin veel kuri. Siis tegin toas kurjalt 5 minti lihaseharjutusi. 50 kõhulihast (gaad, alles paar kuud tagasi jõudsin 350), 25 seljalihast, 25 kükki, 5 kätekõverdust, 30 säärelihast.
Olen ikka kuri ja plaanin tagasi teele minna... Vaatab, mis hr Piksevarras ütleb...
EDIT: Yeah baby! Läksime ikka oma ringile. Saatus üritab mulle öelda, et ma peaksin pigem kudumisega tegelema hakkama - 39. minutil, minut enne lõppu lõi puusa valu ja lonkasin koju. Palju õnne....
Wednesday, July 28, 2010
11. päev, loobumismõtted
Oeh, täna on väga raske olnud.
Kõnnin-jooksen ju siin samas külavahel. Selleks, et naabrimehe koer kannikast ei haaraks, käin oma koeraga, keda siis naabrimehe koer kardab.
Üks marsruut, mis lõppes vanal Tamsalu-Türi raudteetammil, jäi lühikeseks ja oli vaja mööda tammi joosta, kus tee küllaltki umbes - sain puuke.
Valisin uue marsruudi, mis lõppeb jõe ääres, sips pikem ja suurest sõiduteest rohkem eemal ja
pole vaja koera taltsutatada.
Oeh...
Läksin küllaltki rõõmsa meelega.. seda nii kaua kuni rästik jooksis nina alt ja koera jalgevahelt läbi. Sain tõsise šoki. Helistasin paanikas A-le. Nutsin toru otsas. Pulss oli 145 pealt kohe 170. Siis pidin kõne ära lõpetama, sest järgmine jooksuminut oli algamas... Sain minuti lõpetatud ja kõndisin suuuuurima hirmuga edasi.. Kujutasin ette, kuidas ma oma mürgise jalaga oleks jäänud teele lebama, kuhugi mahajäetud kruusateele, kaugele kodust, siis nutsin veel. Siis tuletasin meelde kellegi juttu, kuidas ussid on kolinud puu otsa ja kuidas tee ääres olevad kased viskavad kohe rästiku mulle krae vahele. Siis iga puutükk maas oli uus rästik ja jala vastu käiv jalatsipael on jalgevahel roomav uss.
Ah, hirmus oli ikka küll. Minu jaoks. Ei kujuta ette, kuhu nüüd siis minema peaks.. variante pole.. Ja hirm oli ikka nii suur, et loobumismõtted tulvasid kohe kosena pähe... Või tuleb lihtsalt kurg teise keti otsa panna ja kahe loomaga hirme peletama minna..
Pulsid: 173, 177, 179, 181, 185, 182, 183, 183.
Muidu kõlkus kõnni ajal 145-155 vahel - väga äge.
Kõnnin-jooksen ju siin samas külavahel. Selleks, et naabrimehe koer kannikast ei haaraks, käin oma koeraga, keda siis naabrimehe koer kardab.
Üks marsruut, mis lõppes vanal Tamsalu-Türi raudteetammil, jäi lühikeseks ja oli vaja mööda tammi joosta, kus tee küllaltki umbes - sain puuke.
Valisin uue marsruudi, mis lõppeb jõe ääres, sips pikem ja suurest sõiduteest rohkem eemal ja
pole vaja koera taltsutatada.
Oeh...
Läksin küllaltki rõõmsa meelega.. seda nii kaua kuni rästik jooksis nina alt ja koera jalgevahelt läbi. Sain tõsise šoki. Helistasin paanikas A-le. Nutsin toru otsas. Pulss oli 145 pealt kohe 170. Siis pidin kõne ära lõpetama, sest järgmine jooksuminut oli algamas... Sain minuti lõpetatud ja kõndisin suuuuurima hirmuga edasi.. Kujutasin ette, kuidas ma oma mürgise jalaga oleks jäänud teele lebama, kuhugi mahajäetud kruusateele, kaugele kodust, siis nutsin veel. Siis tuletasin meelde kellegi juttu, kuidas ussid on kolinud puu otsa ja kuidas tee ääres olevad kased viskavad kohe rästiku mulle krae vahele. Siis iga puutükk maas oli uus rästik ja jala vastu käiv jalatsipael on jalgevahel roomav uss.
Ah, hirmus oli ikka küll. Minu jaoks. Ei kujuta ette, kuhu nüüd siis minema peaks.. variante pole.. Ja hirm oli ikka nii suur, et loobumismõtted tulvasid kohe kosena pähe... Või tuleb lihtsalt kurg teise keti otsa panna ja kahe loomaga hirme peletama minna..
Pulsid: 173, 177, 179, 181, 185, 182, 183, 183.
Muidu kõlkus kõnni ajal 145-155 vahel - väga äge.
10. päev, vesi
10. päev möödust veetustumise tähe all. Kõigepealt oli meil 5-tunnine sõit Võrru ja tagasi (lugege Tervis Plussi septembrinumbrit) ning auto konditsioneer oli katki. Mis tähendas tohutut rõvedat palavust, kleepuvaid riideid. Kus kehaosad omavahel kokku puutusid, sealt hakkas nagu puu vahel vaiku, vett tulema. Koju jõudes roomasin diivanile jooma (vett muidugi). Aga üsna ruttu peksin end üles, sest muidu oleks sinna jäänud.
Kummalisel kombel ka kogu treening tõmbas tohutult mahlu välja. Ilm oli tavapäraselt lämbe, aga higistasin tavapärasest rohkem... nagu külm veinipudel soojas toas.
Seejärel hiline õhtusöök kell 21 (nagu ma lubasin, siis söön endiselt valimatult ja suuremat tähelepanu sellele pööramata. Mis ei tähenda seda, et ma muidu väga ebatervislikult toituksin). Ämma peenralt korjatud kurgi, salati, sibula imemaitsev salat, lambasooles grillvorstikesed - mmmm, jammi.
Seejärel sai "puhkuse" tähistamiseks veini võetud, mida ma üldiselt teen üliharva. Alkohol oli siis päeva 3. veetustaja. Muide - alkoholi ei tasu saunas ega ka soojas vannis tarbida, sest lisaks üldisele soojale, mis mahlu välja ajab, annab lisapaugu ka alkohol. Mistõttu alkohol on kole halb janukustutaja.. Õigemini polegi. See siis minu filosoofia.
Ning neljandaks veetustajaks osutus õhtune ülikuum saun. Kui oli mulle sobilik 50 kraadi, siis ei jõudnud minna ning pärast oli juba 60+ ja ma voolasin lava peal nagu Dali kell.
Trennist on ka pilte ning varsti saab nendega blogi täiendada.
Eilseid pulsse ei tea, kuid loodetavasti varsti saab neidki.
Kummalisel kombel ka kogu treening tõmbas tohutult mahlu välja. Ilm oli tavapäraselt lämbe, aga higistasin tavapärasest rohkem... nagu külm veinipudel soojas toas.
Seejärel hiline õhtusöök kell 21 (nagu ma lubasin, siis söön endiselt valimatult ja suuremat tähelepanu sellele pööramata. Mis ei tähenda seda, et ma muidu väga ebatervislikult toituksin). Ämma peenralt korjatud kurgi, salati, sibula imemaitsev salat, lambasooles grillvorstikesed - mmmm, jammi.
Seejärel sai "puhkuse" tähistamiseks veini võetud, mida ma üldiselt teen üliharva. Alkohol oli siis päeva 3. veetustaja. Muide - alkoholi ei tasu saunas ega ka soojas vannis tarbida, sest lisaks üldisele soojale, mis mahlu välja ajab, annab lisapaugu ka alkohol. Mistõttu alkohol on kole halb janukustutaja.. Õigemini polegi. See siis minu filosoofia.
Ning neljandaks veetustajaks osutus õhtune ülikuum saun. Kui oli mulle sobilik 50 kraadi, siis ei jõudnud minna ning pärast oli juba 60+ ja ma voolasin lava peal nagu Dali kell.
Trennist on ka pilte ning varsti saab nendega blogi täiendada.
Eilseid pulsse ei tea, kuid loodetavasti varsti saab neidki.
Monday, July 26, 2010
9. päev
Kui saab rohkem beseesseminevamat treeningut läbida, siis palun teada anda.
Kõigepealt oli üle kahe päeva taas lämbe, pulsid kohe alguses kõrgemad kui muidu. Viimasel ajal on ikka 140ndate 150ndate kandis tiirelnud kõndimise ajal, nüüd 150ndad 160ndad.
Raske oli. Pulsid pärast jooksu näitavad sama. Seejärel oli tagasitulek üks jura teise otsa. Kõigepealt läks taevas ootamatult mustaks, tõusis tuul ja kuna ma jooksen täiesti lageda põllu ääres, siis polnud muud kui täiskäik edasi ja ilma erilisteta puhkepausideta makskiirusel kodu poole tormata. Välgu kätte eriti jääda ei soovinud. Pulss viskas muidugi selle vana hea 195 ette ja hing, hea kui paelaga kaelaski oli.
Seejärel lendas mingi nälkjas mulle otse silmaauku ja hammustas silmamunast. Siis ma jooksin üks silm kaetud, mõlemad pisaraid valamas, endiselt täiskiirusel ikka edasi.
No ja kui ma koduõuele jõudsin, 5 minutit planeeritud treeninguajast varem, siis oli nälkjas silmast läinud ja pilved laiali hajunud. KURAT!
Koguaeg: ca 46 minti
Taastumine: 190, 144, 133
Pulsid mobiili toksitud kellaaja järgi:
17.54 184
17.49 179
17.59 187
18.04 184
18.09 180
18.14 179
18.19 187
Siit läks täie hakklihakastmega lidumiseks:
18.25 193
18.27 195
18.35 190
ET: treeningu pärast mõnus, viperuste pärast kuri
Kõigepealt oli üle kahe päeva taas lämbe, pulsid kohe alguses kõrgemad kui muidu. Viimasel ajal on ikka 140ndate 150ndate kandis tiirelnud kõndimise ajal, nüüd 150ndad 160ndad.
Raske oli. Pulsid pärast jooksu näitavad sama. Seejärel oli tagasitulek üks jura teise otsa. Kõigepealt läks taevas ootamatult mustaks, tõusis tuul ja kuna ma jooksen täiesti lageda põllu ääres, siis polnud muud kui täiskäik edasi ja ilma erilisteta puhkepausideta makskiirusel kodu poole tormata. Välgu kätte eriti jääda ei soovinud. Pulss viskas muidugi selle vana hea 195 ette ja hing, hea kui paelaga kaelaski oli.
Seejärel lendas mingi nälkjas mulle otse silmaauku ja hammustas silmamunast. Siis ma jooksin üks silm kaetud, mõlemad pisaraid valamas, endiselt täiskiirusel ikka edasi.
No ja kui ma koduõuele jõudsin, 5 minutit planeeritud treeninguajast varem, siis oli nälkjas silmast läinud ja pilved laiali hajunud. KURAT!
Koguaeg: ca 46 minti
Taastumine: 190, 144, 133
Pulsid mobiili toksitud kellaaja järgi:
17.54 184
17.49 179
17.59 187
18.04 184
18.09 180
18.14 179
18.19 187
Siit läks täie hakklihakastmega lidumiseks:
18.25 193
18.27 195
18.35 190
ET: treeningu pärast mõnus, viperuste pärast kuri
Soovilaul
Selle laulu pühendan eesti keele arutelu lõpetuseks Mellile, kes ütles: "ära kasuta sõna botased... see lõikab nagu nüri noaga. see on sama kui iga auto kohta öelda sapakas. botaseid müüdi eestis viimati 70-ndate alguses tehas bata".
Aga mille peale mina ütlesin: "botas <13:-e> toss (tossu) argi (spordijalats), ÕS."
Ja teema ilusamaks lõpetamiseks soovilugu siis selline:
Aga mille peale mina ütlesin: "botas <13:-e> toss (tossu) argi (spordijalats), ÕS."
Ja teema ilusamaks lõpetamiseks soovilugu siis selline:
Sunday, July 25, 2010
8. päev, täna
Täna sai kummi venitatud piiikalt. Aga hea, et lõpuks ikka tagument voodist sai lahti kangutatud ning teele astutud. Täna siis esmakordselt 40 mindi asemel 50 minti kehalist pingutust.
Kellaaeg, mil tulemus sai mobiili toksitud ja pulss:
19.55 175
19.57 171
20.05 175
20.08 185
20.13 185
20.17 175
20.22 174
20.29 175
20.32 177
20.40 177
Ja jälle ei mingit 190t!! Taas ülim rahulolu.
Taastumine: 177, 133, 119.
Aga seekord ei pidanud ka koeraga võitlema, nagu eelnevatel kordadel. Koerajalutaja oli õnneks seekord ka kaasas :)
Olen enda üle tõsiselt uhke, võrreldes kõigest paaripäevataguste sissekannetega – ei taha hästi uskuda...
Ainuke asi, mis mind täna kurvaks tegi, oli see, et tagasi tulles avastasin jala küljest sisse imenud puugi. Määrisin jalga pärast küüslauguga. Jäägem terveks!
Kellaaeg, mil tulemus sai mobiili toksitud ja pulss:
19.55 175
19.57 171
20.05 175
20.08 185
20.13 185
20.17 175
20.22 174
20.29 175
20.32 177
20.40 177
Ja jälle ei mingit 190t!! Taas ülim rahulolu.
Taastumine: 177, 133, 119.
Aga seekord ei pidanud ka koeraga võitlema, nagu eelnevatel kordadel. Koerajalutaja oli õnneks seekord ka kaasas :)
Olen enda üle tõsiselt uhke, võrreldes kõigest paaripäevataguste sissekannetega – ei taha hästi uskuda...
Ainuke asi, mis mind täna kurvaks tegi, oli see, et tagasi tulles avastasin jala küljest sisse imenud puugi. Määrisin jalga pärast küüslauguga. Jäägem terveks!
Subscribe to:
Posts (Atom)