Hommikul ärkasin ca pool 10. Mõned äratused siiski eelnesid, kuid olin üsnagi puhanud. Mingi äratuse ajal nuuskasin läraka verd välja. Ma ei tea, millest see oli, kuid oma selgeltnägemise pildis nägin, et ka rajal veristamas (tegelikult nägin hoopis üht teist tütarlast, kes verist kätt ninas hoides proovis viimased kildid finišini vedada).
Väike ärevus tuli juba sisse, kuigi enamik asjadest pakitud ja kõik valmis. Liikusime varakult välja ja jälgisin juba oma pulsse. Iga kord, kui ärevus tuli sisse, siis süda hakkas ka kiiremini põksuma.
Kuigi milleks mul närveerida? Aja või koha peale ma ei jookse. Ainult enda rõõmuks ja toredate tuttavate-sõpradega kohtumiseks.
 |
| Enne starti uimane ja niisama. |
Kui Rakvere Ööjooksul oli taktika, nagu kirjandus soovitab, et alustada rahulikult ja siis vastavalt enesetundele juurde panna, siis seekord otsustasin teisiti. 10 kilomeetrit on liiga väike distants, et alustada mõtiskledes ja pärast siis tuurid sisse lüüa. Kaotatud aega enam tasa ei jookse. Seega otsustasin kohe alguses minna okei tempoga, et siis vajadusel võtta tagasi, vajadusel samaga jätkata või siis jõu jagumisel juurde panna.
Kui välja arvata esimese kilomeetri stardis toppamine ja 7,5 kilomeetrist alanud tõusud, siis liikusin ikka väga ühtlases tempos. Selleks oli 5:54 min/km kohta. Ja see oli selline äärel-piiril tippimine, et natuke juurde ja suss väljas, natuke vähem ja olen oma soovidele alla jäänud. Kuigi mul oli plaan, et okei oleks 1 h ja 5 minutit, siis teele läksin mõttega, et no kui õnnestub, siis prooviks alla tunni lõpetada.
Jälgisin pidevalt kilomeetriaegu, proovisin keskenduda ja mõelda, et see on vaid tavaline trenn. Ennast siiski ära ei petnud ja oli päääris raske. Pulsid olid väga kõrged, tempo oli kõrge ja ma tegelesin mõttes kogu aeg arvutamisega. OK, 6 sekki on eelmiselt kilomeetrilt varu, kui ma nüüd jooksen järgmise 6.12, siis olen endiselt veel tempos 6 jne. Ja samal ajal ka piitsutus - no tee veel SEE kilomeeter kiiresti, varsti saab puhata, no olgu, see olgu viimane nii kiiresti.
Jõudsin 7 kilomeetrit end motiveerida ja siis algasid tõusud. Kui alguses kostis kilomeetrite jagu vaikuses jooksukosside sahinaid, siis nüüd hakkasid neist üle kajama rasked ja sügavad ohked.
Ma mõtlesin, et kurikuulus hr Sein on linnalegend, aga ca 800 meetrit enne lõppu kohtusin ka mina temaga. Keha justkui kangestus, lihased kivistusid, täielik jõuetus. Kartsin, et see võib lõpuks kurvalt lõppeda ja võtsin 4 kõnnisammu ja edasi läksin rahulikumalt. Kannustas ka mingi naisterahvas, kes karjus, et ees on vaid langus, pange nüüd juurde. Ja langused meeldivad mulle - oo, kui väga! Võtsin langusel vähe pikemad sammud ette ja tegelikult sai lõpuks neist tõusudest natuke puhata, kuid väga juurde panna ka ei julgenud.
Kui ei eksi, siis oli vist isegi mu endine treener Meelis raja ääres ergutamas - tänud!
Finišis toimus tohutusuur spurtimine, järsku leidus kõigil varusid, et teha tohutu kiirendus. Mina võtsin hoopis tempot maha, sest ka paarsada meetrit eespool nähtud ühe kokku kukkunud neiu turgutamine ei mõjunud just kannustavalt.
Aga lõpp oligi käes ja olin tohutult rahul. Seniajani kui nägin, et alla tunnisest lõpetamisest jäi 8 sekundit puudu. KAHEKSA SEKUNDIT!!! Ah, no olgu sellega. Kadus see stardi toppamisse, nendesse nelja kõnnisammu, lõpuspurdist loobumisse - vahet pole. Ma pingutasin niigi väga palju ja rippusin enda võimete piiril. See oli kõige olulisem.
Võrreldes Rakvere jooksuga oli rajal motivaatoreid, ergutajaid, meeldivaid üllatusi tunduvalt vähem. Oli lihtsalt üks tore ja hästi korraldatud jooksuüritus. Rakvere Ööjooks oli rohkem kodusem, armsam, südamlikum. Eks rahvast oli sügisjooksul ka metsikult. Üsna palju oli trügimist, kuigi vähem kui Maijooksul, aga siiski oli ruumi!
 |
| Pärast jooksu veel mõni hetk omas mullis juukseid sasides. |
Info
Keskmine pulss 190, max 197. Aeg: 1.00:07 (erilist heameelt pakkus see, et aeg oli sekundipealt sama, mis kaunitarist spordiprintsess Kertu Jukkumil).
Kilomeetriajad:
I km 6:10
II 5:54
III 5:54
IV 5:59
V 5:54
VI 5:54
VII 5:50
VIII 6:16
IX 6:12
X 6:01
No comments:
Post a Comment