Vaktsineerimine on olnud pikka aega väga tuline vaidlusteema ja jääb selleks nähtavasti ka edaspidi. Mina ei mõista hukka kumbagi poolt, sest olen üsna sügavalt sellesse teemasse juba paar aastat kaevunud.Mina olin kuni kooliajani vaktsineerimata, mil vanematelt küsimata koolis lihtsalt süstal õlga torgati ja ema sai sellest alles siis teada, kui ma tulitava õlaga koju tulin. Kui oleks küsitud nõusolekut, nähtavasti oleks ta ka siis keeldunud.
Minu tõekspidamised pole päritud vanematelt, vaid, olles väitlusest õppinud, pean oluliseks süveneda mõlemasse poolde (ei kui jaa) ning siis teha otsus.
Tean hästi vaktsiine pooldavaid argumente ning saan neist hästi aru. Olles süvenenud vaktsiinide vastuargumentidesse, siis ma kaldun südames pigem sellele poolele. Ometi otsustasin ma nii, et kui laps sünnib, siis ma nö peale vaadates otsustan, mis sellest vaktsineerimisest saab. Kas ma südames tunnen, et ma kardan riskida ja tal on neid vaja või mitte.
Sünnitusvannis ütlesin ma kohe ämmaemandale, et me lükkame vaktsiinid edasi ja haiglas vaktsineerida ei luba. Tuberkuloosisüst tehakse praktiliselt järgmisel päeval.
Laps sündis, haiglas jäid süstid ära ning edasi tuli otsustada kodus. Oma südames tunnen ma siiani, et ei suuda sellesse puhtasse organismi vägivaldselt ja otse verre midagi süstida lasta. Ometi tunnen kõikjalt selleks väga suurt survet ja kordan - ma tean hästi miks.
Üks arst rääkis mulle, et Euroopa riikideski, päris mitmetes, enam tuberkuloosisüste ei tehta, sest vaktsineeritud kipuvad sellest hoolimata haigestuma ning tuberkuloosi vorm on niivõrd muutunud, et vaktsiinist pole enam suurt kasu. Seega on see üks mõttetu süst. Kui ütlesin arstile, et mul käidi juba tihedalt peale vähemalt see süst ära teha, siis hüüatas arst "lollus!".
Ma ei hakka selle arsti nime nimetama, sest nagu ta ütles - mitte ükski arst ei hakka avalikult ega ka omavahel midagi vaktsiinide vastu rääkima.
Teiseks siis B-hepatiidi vaktsiin. B-hepatiit levib vere ja kehavedelike kaudu. Selleks, et beebi haigestuks (oletades, et perekond on terve), peaks ta asuma kohe seksuaalelu elama või end süstima. Tõenäosus selleks on kui suur...?
Toon välja mõned (tõesti vaid mõned) argumendid ja faktid, mille otsa olen ise sattunud.
Kõik vaktsiinid koosnevad kolme tüüpi komponentidest :
“pisik” - elus või surmatud viiruse, bakteri, toxoidi (bakteri toodetud toksiini)või DNA kujul. OHT! Elus pisik võib põhjustada haigestumist, selle asemel et selle eest kaitsta (N. lastehalvatus, läkaköha). sööt, millel vaktsiinid kasvatatakse (nt kanapoja looted, aborditud inimlooted, ahvi neerukude, merisea looterakud). OHT! Võõrvalgud ja -geenid võivad inimorganismi sattudes käituda ettearvamatult. mitmeotstarbelised lisaained (säilitusained, toime tugevdajad jne) N. alumiiniumsool (toime tugevdajana), elavhõbeda ühend tiomersaal, formaldehüüd, neomütsiin, fenoksüetanool (säilitusainena), jne.
NÄIDE Üks hepatiidisüst sisaldab 12,5 mcg elavhõbedat. Kui see süstida näiteks 3,6 kilosesse vastsündinusse, siis saab ta juba ühe doosiga mitukümmend korda rohkem mürki, kui on lubatud normidega (antud juhul oleks lubatud kuni 0,36 mcg).Kui 6-kuune imik on saanud kätte kõik ettenähtud vaktsiinid, siis on ta oma organismi kumuleerinud juba 167,5 mcg elavhõbedat. Kaheaastaseks sünnipäevaks on Ameerika laps kogunud oma organismi 237 mcg elavhõbedat!
Dr. Schreibner on veendunud ja ta on seda korduvalt oma raamatute ja uurimustega tõestanud, et vaktsineerimine on peamine hällisurma põhjustaja.
Näide. Kui Jaapanis lükati vaktsineerimise algus 2 kuult 2le aastale, kadus selles riigis hällisurm. Kui hiljem taas katsetati 3kuuste vaktsineerimist, ilmusid välja ka hällisurmad. Jaapani väikelaste suremus on üks madalamaid maailmas, USA see-eest (kus on kohustuslik vaktsineerimisprogramm) on see kusagil arengumaadega samal tasandil. Alates 1950ndatest aastatest on USA väikelaste suremus ainult kasvanud.
Tekitavad ise seda haigust, mille vastu peaks kaitsma. Näiteks USA-s kõik registreeritud lastehalvatuse juhtumid alates aastast 1979 on olnud põhjustatud vaktsiinist. II Maailmasõja ajal vaktsineeriti Saksamaal elanikkoond difteeria vastu. Pärast seda kasvas difteeria haigusjuhtumite arv 17% ja suremus haigusesse 6 korda.
Loe selliste näidete jm kohta lähemalt: http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/uurimustoo.htm
samuti põnev intervjuu: http://web.zone.ee/iamfree/k.htm
Ma ei kutsu kedagi üles vaktsineerimata jätma (peamine vaktsineerimise pooltargument on see, et tänu vaktsiinidele ongi need haigused paljuski kadunud - selle vastuargumendid leiate neilt lehtedelt). Valik ja otsus on igaühel. Aga kui valite, siis vähemalt uurige, MIDA te valite ja olete oma otsuses kindlad.
