Midagi positiivset pole taaskord teatada. Möödunud nädalal jäi me perekond ühe liikme võrra taaskord vaesemaks. Aprill ei ole olnud meile armuline.
Seejärel haigestusin ma ise, mistõttu ei saanud ma inimesega ka hüvasti jätta ja matustel käia.
Tõenäoliselt külmetusin. Ei mäleta, mis päev see oli ja kus, aga mäletan tunnet, et tormasin auto juurde, lõikav tuul puhumas kõrva ja paljast pead, ning ma mõtlesin tol momendil, et sellised tuuled teevad nagu naksti haigeks.
Tjah, kas see oli tuul või ärasõnumine, paar päeva hiljem haige olingi. Pühapäeval juba tundsin, et natuke imelik olla. Esmaspäeval tundsin kehvasti ja õhtuks oli selge, et olen haige. Teisipäev oli kõige hullem. Palavik, väike kurguvalu, köha, väga tugev nohu, kumisev pea. Nüüd on mitte eriti painav rögane koha, kohutav survetunne peas, mis võimendub kükitamisel või pea alaspidi viskamisel, nohu endiselt jube (elagu Otrivin!). Öösiti higistan ka päris karmilt, kuid see ainult positiivne. Loodetavasti paari päevaga on inimesetunne tagasi.
Täna istusin väljas, paks jope seljas, jõin teed ja vahtisin päikest. Higistasin taas nagu patune pihitoolis. Minu arust ongi tervenemise võti higistamine. See küll mu enda teooria, aga üks osa sellest on mu meelest haiguse kuumutamine ebasobivas temperatuuris, et ta sureks (no nagu palavikki toimib sel eesmärgil). Teine asi, nagu ka dr Kuhlberg on rääkinud, et kui on külma energia ülekaal kehas, siis tuleb vastukaaluks pakkuda sooja. Yin-yang ja kõik see teema. Kui külmetus, tuleb kuumutus!
Kolmas faktor siis mürkide väljutamine ja haiguse kehast välja pigistamine.
Seejärel haigestusin ma ise, mistõttu ei saanud ma inimesega ka hüvasti jätta ja matustel käia.
Tõenäoliselt külmetusin. Ei mäleta, mis päev see oli ja kus, aga mäletan tunnet, et tormasin auto juurde, lõikav tuul puhumas kõrva ja paljast pead, ning ma mõtlesin tol momendil, et sellised tuuled teevad nagu naksti haigeks.
Tjah, kas see oli tuul või ärasõnumine, paar päeva hiljem haige olingi. Pühapäeval juba tundsin, et natuke imelik olla. Esmaspäeval tundsin kehvasti ja õhtuks oli selge, et olen haige. Teisipäev oli kõige hullem. Palavik, väike kurguvalu, köha, väga tugev nohu, kumisev pea. Nüüd on mitte eriti painav rögane koha, kohutav survetunne peas, mis võimendub kükitamisel või pea alaspidi viskamisel, nohu endiselt jube (elagu Otrivin!). Öösiti higistan ka päris karmilt, kuid see ainult positiivne. Loodetavasti paari päevaga on inimesetunne tagasi.
Täna istusin väljas, paks jope seljas, jõin teed ja vahtisin päikest. Higistasin taas nagu patune pihitoolis. Minu arust ongi tervenemise võti higistamine. See küll mu enda teooria, aga üks osa sellest on mu meelest haiguse kuumutamine ebasobivas temperatuuris, et ta sureks (no nagu palavikki toimib sel eesmärgil). Teine asi, nagu ka dr Kuhlberg on rääkinud, et kui on külma energia ülekaal kehas, siis tuleb vastukaaluks pakkuda sooja. Yin-yang ja kõik see teema. Kui külmetus, tuleb kuumutus!
Kolmas faktor siis mürkide väljutamine ja haiguse kehast välja pigistamine.
Tahaks järgmisest nädalast vormis juba olla. Aga ilmselge on see, et maijooksul mingit supertaset ei näita ja üldse olen tänu Kölni messile ja haigusele väga-väga maha jäänud. Väga halb ja kurb tunne on seetõttu, aga nagu olen varemgi öelnud - inimene mõtleb, Jumal juhatab.
No comments:
Post a Comment