Lühiteade olukorrast riigis

Pikk paus, vähe aega.

Lugu nii. Taas haige. Ca seitsmes kord viimase poole aasta jooksul.
Suuremad uudised - ma ei tegele enam jooksutreeningutega.

Mis edasi, kuidas edasi, mis toimunud, mis hakkab toimuma - loodetavasti tunnen end varsti piisavalt okeilt, et teha üks pikem mõtisklus.

Olge terved!

JÄLLE need haigused!!

Olen veel elus! See-eest terve mitte.
Praegu seis päris kehvaks läinud. Ma juba lonkan aasta otsa kahte jalga, iga kahe kuu tagant haige. Paraku on töö- ja elukohavahetusega veel hullemaks läinud ja olen nüüd olnud praktiliselt iga paari nädala tagant haige olnud. Nagu ka praegu.

Mõni nädal tagasi tabas ootamatu oksetuur - seoses vale toitumisega. Siis võtsin väga kergelt ja otsustasin lisaks veel ühe jooksuvaba nädala võtta.
Nüüd sain esimese katsetuse esmaspäeval teha ja pljauhti! taas haige. Paraku on need haigestumised olnud nii, et enesetunne on küll päris kehv, nina täiesti paks ja läbimatu, kurk kergelt valus, kuid palavikku pole.
3,5 kuu jooksul on mul selliseid sutsakaid olnud 3-4. Kestavad nädal-kaks.

Teooriaid on mul palju. Tavainimese jaoks loogilisim - laps hakkas käima novembrist lasteaias ja tassib mulle kraami seedimiseks koju. Siiski olin ma juba 1-2 korda haige ka enne novembrit.

Teine variant - olen kogu aeg olnud metsas isolatsioonis (siiski käisin Tallinnas u kord nädalas + muud pisikohtumised), kuid nüüd olen E-R kontoris 9st 17ni. Palju erinevaid inimesi, stress, uue elukorraldusega harjumine jne ning võtan sealt nüüd batsille kaasa.

Kolmas variant - mitmed probleemid mõtlemises, mis sunnivad mind peatuma ja asju paika seadma.
Paraku nende selgitamiseks mul pole võimalust olnud, kuid plaanin seda ühe ekstreemsema võttega saavutada. Kui läheb nii, siis on juba pikemat kirjutamist.

Ma ise usun kolmandat varianti.

Põhjustest hoolimata - olen haigustest väsinud, kurnatud, kurb. On ka mu lemmikaeg - pühad! Ja mul on nii vähe võimalusi olnud, et seda nautida. Kahju.

Kindel on see, et mul on hädasti puhkust vaja ja veel kindlam on see, et enne jaanuari lõppu ei paista seda tulevat.

Kahju on ka sellest, et blogi seisab, pühademeeleolu seisab... kuid asi on mõistagi prioriteetides!

Uuu, proovin teha lähiajal ka mingi kasulikuma postituse, aga vähemalt saan märku anda, et kõik pole korras! No olgu - on ikka küll! :) Teeme või jaa!!

Haige... kolmas, neljas kord?

Mõned õnnetused ikka hüüavad küll tulles. Olen sel aastal nüüd kolmandat või neljandat korda juba haige. Ehk siis haigus iga paari kuu tagant.

See kõik on ühest küljest masendav, kurnav, aga ajab vihaseks ka - no kaua võib?

Kuid ma ei saa öelda, et saatus on mu vastu hirmus karm ja ma ise puhas poiss. Viimaste nädalate tormamine, töövahetus, elukohavahetus, kolimine, iga hommik, õhtu ja nädalavahetus töötamine - need kõik olid juba ammu üle pea kasvanud.

Juba enne Aleksandri poolmaratoni tundsin sees pidevat ärevust. Nagu kohe hakkaks midagi juhtuma või jään kohe-kohe haigeks. Võtsin mõned päevad magneesiumi ja läks üle. Või oli selle põhjuseks poolmaratoni möödumine või hoopis see, et lapsel tekkis ühel õhtul palavik ja ta põletas minu ärevuse lihtsalt ära.

Samas andis keha korduvalt märku, et natuke imelik on olla... ehk siis - võta, palun, aeg maha ja puhka! Kuid nagu kõik inimesed leiavad vabanduseks - aga mul pole selleks aega ega võimalust! Ma ju PEAN tööd tegema. Ma ju EI SAA lihtsalt "imeliku tunde" peale kohustusi kõrvale heita.

Seega rühkisin edasi, sest stressiolukorras suudab keha end ka kokku võtta ja ära peita väiksemad vaevused. Ma teadsin juba mitu nädalat tagasi, et varem või hiljem, sellise tempoga ma voodisse jään. Ja nii siis sel nädalal keha lõpuks viimase signaali andis ja lõpetas mõlemaid pooli rahuldava koostöö.

Palavikku vist siiski pole olnud, kuigi enesetunne on olnud väga kehv. Nina on paistes ja lurisev (kuidas küll inimesed ilma Otrivinita on hakkama saanud?), kurk oli alguses valus ja pärast kaotas hääle ära, kerge köha ja üleüldine jõuetus. Lisaks kõigele muule - kohutavalt tusane ja kergesti ärritatav olek.

Annan oma parima, et veel tänase viimase päeva jooksul võtta kodus olemisest viimast, sest homsest hakkab mu elu kulgema päriselt Rakveres ja samas taas töörattas. Praeguse seisuga on mul küll tunne, et homme ma jalgu kepsutades tööle küll ei torma.

Ma pole vist kunagi rohkem korranud "Anna mulle andeks, armas keha!", "Palun pea veel natuke vastu, hea keha!" kui viimaste nädalate jooksul. Aga no kaua jõuab, eks ole.

Aga noh... Nüüd ma olen ju Aqvas ja äkki mul õnnestub vähemalt üks ülimõnus massaaž endale kinkida :) Mu tubli keha on seda väärt!

Aga ärge mitte mainigegi tänast maratoni... Lõikab noaga iga kord, kui kuulen...

Sünnimärkide kontroll ja aiatööd

Tervis Plussi mainumbris kirjutan oma esimesest käigust nahaarstile sünnimärkide kontrolliks. Ma olen teadnud juba ammu, et sünnimärke tuleb üle lasta vaadata, kuid ikka on see mõte, et ah, nagunii pole vaja ja mis ma sinna niisama ikka lähen.

Pea sunduslikus korras tuli käik ette võtta ja sellest mainumbris kirjutangi. Korrektne sünnimärkide nimetus oleks siiski neevus, sest sünnimärk on inimesele sündides kaasa antud (minu lapsel on seega ainult üks sünnimärk), kuid neevused tekivad inimesele terve elu jooksul

Iseenesest pole neevuste ülevaatus midagi aeganõudvat ja keerulist, kuid südamerahu terveks aastaks on selles osas tagatud. Kes armastavad päevitada või solaariumit - minge kindlasti! Ja kihutage mehi ka, sest melanoom kipub tihedamini esinema just meeste seas!

Mina endiselt tatistan ja köhin nagu vana parm, pea kumiseb ka, kuid aiatööd on kohutavalt pähe tunginud ja kaevan siin paar päeva juba maad. Praegu vaatangi, et üks käsi on villis ja päris valulik. Oeh, kuis oleks abi vaja. Ostsin hiiglasliku kasvuhoone ja selle püstitamine on röövinud nii olulise aja. Saaks juba oma 60 taime sinna sisse, mis hinge kinni hoides juba õue ootavad.

Lisaks oleks vaja põld ära künda ja porgandid, herned, kapsad, sibulad jne kasvama panna. Rääkimata mu maitsetaimede kastist, mis maitseroheliste seemneid ootab.

Ma ei hakka mainimagi jooksmist... paraku või õnneks ma seda hetkel ei jaksagi teha.

Ja JÄLLE haige...

Midagi positiivset pole taaskord teatada. Möödunud nädalal jäi me perekond ühe liikme võrra taaskord vaesemaks. Aprill ei ole olnud meile armuline.

Seejärel haigestusin ma ise, mistõttu ei saanud ma inimesega ka hüvasti jätta ja matustel käia.

Tõenäoliselt külmetusin. Ei mäleta, mis päev see oli ja kus, aga mäletan tunnet, et tormasin auto juurde, lõikav tuul puhumas kõrva ja paljast pead, ning ma mõtlesin tol momendil, et sellised tuuled teevad nagu naksti haigeks.

Tjah, kas see oli tuul või ärasõnumine, paar päeva hiljem haige olingi. Pühapäeval juba tundsin, et natuke imelik olla. Esmaspäeval tundsin kehvasti ja õhtuks oli selge, et olen haige. Teisipäev oli kõige hullem. Palavik, väike kurguvalu, köha, väga tugev nohu, kumisev pea. Nüüd on mitte eriti painav rögane koha, kohutav survetunne peas, mis võimendub kükitamisel või pea alaspidi viskamisel, nohu endiselt jube (elagu Otrivin!). Öösiti higistan ka päris karmilt, kuid see ainult positiivne. Loodetavasti paari päevaga on inimesetunne tagasi.

Täna istusin väljas, paks jope seljas, jõin teed ja vahtisin päikest. Higistasin taas nagu patune pihitoolis. Minu arust ongi tervenemise võti higistamine. See küll mu enda teooria, aga üks osa sellest on mu meelest haiguse kuumutamine ebasobivas temperatuuris, et ta sureks (no nagu palavikki toimib sel eesmärgil). Teine asi, nagu ka dr Kuhlberg on rääkinud, et kui on külma energia ülekaal kehas, siis tuleb vastukaaluks pakkuda sooja. Yin-yang ja kõik see teema. Kui külmetus, tuleb kuumutus!
Kolmas faktor siis mürkide väljutamine ja haiguse kehast välja pigistamine.

Tahaks järgmisest nädalast vormis juba olla. Aga ilmselge on see, et maijooksul mingit supertaset ei näita ja üldse olen tänu Kölni messile ja haigusele väga-väga maha jäänud. Väga halb ja kurb tunne on seetõttu, aga nagu olen varemgi öelnud - inimene mõtleb, Jumal juhatab.

Dieedipäev!

Täna oli päris vahva üllatus hommikul, et toimiv soolestik oli digimuutunud smuutivabrikuks.
Milles probleem?
Üks ülimürgitatud eilne söödud ploom?
Või siis lisaks sellele söödud õun, õllevorstid, jäätis, Brasiilia pähklid, 2 koogitükki, kõrvitsaseemned, lõunane metsik BabyBacki praad, mis ajas isegi aeglase jalutamise pealt pistma?
Mõni linnast korjatud viirus?

Vahet pole, sest tänane päev on möödunud kergelt iiveldades, vahel teravate kõhuvaludega, üldise nõrkuse ja muu kaasneva hädaga, üsna vedela hädaga.

Selge see, et tuli eilse rämetsemise peale üks kergem päev teha.
Seega -
hommikusöök: smuuti (apelsin, pirn, õun, jõhvikad, banaan). Ilma õuna ja jõhvikata oli isegi parem.
Lõunasöök: kõrvitsa-avokaado toorsupp (blenderdatud kõrvits, avokaado, porgandid + vesi ja mõned maitseained).
Teine lõuna: puuviljasalat (melon, pirn, banaan, ananass, veidi pähkleid ja 1 dattel).
Õhtunäksid: veerand pirni, banaanijäätis (külmutatud jäätisetükid blenderdatult).
Ja 2 tassi kummeliteed.

Kõhuhädadega ma tean värskeid puuvilju ei soovitata, aga soolestikule igatahes tunduvalt kergem kui keedukartulid sealihaga.

Homme olen terve! Teeme või jaa!

Jälle haige

Seoses pühapäevase külmetamise, stressirohkete töönädalate, soojuspumba muutumiseks konditsioneeriks jne, olen nüüd tatine, ilane, paksu pea ja uimase olekuga.

Seega blogitegudest ka nüüd natuke eemal.

Hääd tervist teisele ja pange eelmise posti alla veel oma plankimise aegu!

Mina õgin nüüd küüslauku edasi, söön mett ja naudin sauna.

Haigeeee...

Kui ma eelmisesse posti panin kirja, et kui kõik õnnestub, siis olen ülehomme Tõrva triatlonil, siis ma juba tundsin, et kõik ikka ei õnnestu.

Üleeilsest rämedast vastutuulest sõidust kuivas koheselt kurk nagu lõhki ja nüüd siis istun palavikus, nohust ja kergest kurguvalust piinatuna toas ja vahin õues säravaid viimseid suveilmu. Kuid kõige rohkem kahju on mul siiski triatloni pärast :(

Minu praegusteks ravimiteks on: rohkelt küüslauku, sibulat, värskelt tarust tulnud mett, sidrun ja kuni palavik veel madal, siis ka saun ja üleüldine higistamine.

Sauna ei soovitata minna, kui palavik on juba kõrge, et mitte keha liigselt kurnata. Palavik iseenesest on nagu vee keetmine - selleks, et hävitada baktereid tuleb temperatuuri kergitada. Palavik on haiguse normaalne ja vajalik osa ning kui see pole eluohtlik ja tegu pole väikelapsega, siis pole mingit põhjust seda vägisi alandama hakata. Eelmise külmetuse ajal, mis oli möödunud sügisel, ronisin oma üle 39se kraadiga mitme teki alla, et soodustada higistamist ja haigus möödus 24 tunniga. Olen higistamist ravimiseks juba aastaid kasutanud.

Küüslauk toimib pigem põletike puhul, sest ta on iseenesest tugev nö looduslik antibiootikum. Sidrun on omakorda mõnus C-vitamiini allikas. Iseenesest võiks looduslike ravimeetodite kohta vahelduseks ka väikse uurimustöö teha, aga olen viimasel ajal vähe laisaks jäänud.

Aga nagu ütles Scarlet O'Hara raamatus "Tuulest viidud": "Ma teen seda homme!"