Eile väisasime Paide spordihallis toimunud Maribeli aeroobikapäeva. Kell 12 algas üritus Bodycombatiga. See oli päris mõnus treening, meenutas paljuski poksimist. Althaagid, vasakhaagid, küünarnukikad, jalalöögid jne. Võimalik, et jooksmised on hea võhma andnud, sest veremaitset ei tekkinud.
Pärast esimese trenni joogipausi olid mul juuksed läbimärjad, rääkimata ülejäänud kehast. Treener Neeme tegi korralikku tööd ja suutis entusiastlikumad kaasategijad rihmaks tõmmata.
Teiseks trenniks oli Zumba koos treener Luciaga. Tantsuline Zumba võttis tempot maha ja oli rohkem meelelahutuslikum. Kantri, samba, puusanõksud ja pepuväristamised - väga mõnus!
Kui Zumba sai läbi, siis oli plaan tegelikult päevale joon alla tõmmata. Tahtsin siiski oma vana lemmiku BodyJami ära proovida. Treener Karin oli tasemel nagu ikka ja pani oma palja ja lameda kõhuga pooled naised parema vormi poole õhkama. BodyJami kava ise oli seekord väga kerge ja isegi igav. Vanad kavad tundusid palju ägedamad.
Kuigi ma poole trenni ajal õhkasin kaaslasele, et äkki võiks ära minna, siis tema entusiastlikum pilk sundis ikka lõpuni vastu pidama. Säärelihased olid juba läbi ja viletsad kossid hakkasid väikse varba kontidele.
Ideaalis oleks võinud jälgida veel neljandana BodyAttacki trenni ja lihased läbi venitada Bodybalance'is, kuid väiksed mõnglid ootasid ja lisaks oli kõht juba metsikult tühi.
Kokku tantsisime, möllasime, vehkisime puhast aega ca 2h ja 40 min. Keskmine pulss 166. Ma pole niiiiii higine ikka.. vist kunagi olnud üheski treeningus. Juuksed olid otsteni läbimärjad ja särk oli samuti vettinud.
Täna: kaelalihased valusad, õlalihased, seljalihased, kõige hullemas seisus on säärelihased. Kõnnin ringi nagu puuhobune või reumatoidartriidihaige. Viimane haigus on muidugi ääretult tõsine ja raske seisund, kuid ma tunnen end täna tõsiselt kangena ja kujuta ettegi, et peaksin seda igapäevaselt taluma.
Ma tahaks massaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaažiiiiiiiiiiiiiiiiii.................
