Kui ma eelmisesse posti panin kirja, et kui kõik õnnestub, siis olen ülehomme Tõrva triatlonil, siis ma juba tundsin, et kõik ikka ei õnnestu.
Üleeilsest rämedast vastutuulest sõidust kuivas koheselt kurk nagu lõhki ja nüüd siis istun palavikus, nohust ja kergest kurguvalust piinatuna toas ja vahin õues säravaid viimseid suveilmu. Kuid kõige rohkem kahju on mul siiski triatloni pärast :(
Minu praegusteks ravimiteks on: rohkelt küüslauku, sibulat, värskelt tarust tulnud mett, sidrun ja kuni palavik veel madal, siis ka saun ja üleüldine higistamine.
Sauna ei soovitata minna, kui palavik on juba kõrge, et mitte keha liigselt kurnata. Palavik iseenesest on nagu vee keetmine - selleks, et hävitada baktereid tuleb temperatuuri kergitada. Palavik on haiguse normaalne ja vajalik osa ning kui see pole eluohtlik ja tegu pole väikelapsega, siis pole mingit põhjust seda vägisi alandama hakata. Eelmise külmetuse ajal, mis oli möödunud sügisel, ronisin oma üle 39se kraadiga mitme teki alla, et soodustada higistamist ja haigus möödus 24 tunniga. Olen higistamist ravimiseks juba aastaid kasutanud.
Küüslauk toimib pigem põletike puhul, sest ta on iseenesest tugev nö looduslik antibiootikum. Sidrun on omakorda mõnus C-vitamiini allikas. Iseenesest võiks looduslike ravimeetodite kohta vahelduseks ka väikse uurimustöö teha, aga olen viimasel ajal vähe laisaks jäänud.
Aga nagu ütles Scarlet O'Hara raamatus "Tuulest viidud": "Ma teen seda homme!"
No comments:
Post a Comment