Alustan esmalt statistikaga ja seejärel filosoofiaminutid, miks ma kõigest nii eemale olen jäänud.
Juulis jooksin 104 kilomeetrit, rattaga sõitsin 15 kilomeetrit, ujusin 300 m. Koguliikumine seega 119,3 km.
Parimat kümmet kilomeetrit ei jõudnud ma lõpuks jooksma minna, aga siiski tegin lihtsalt korraliku tempoga jooksu, mille aeg tuli 3 sekundit parem kui juunis ehk siis 1:03:29. Küll aga võin seda etteruttavalt öelda, et rekordjooks lükkus augustisse ehk siis eile suutsin lõpuks pärast 7 kuud treenimist lüüa 10 kilomeetri rekordi üleüldse ehk siis ära sai tehtud ka eelmise jooksuperioodi ajale. Pole küll märkimisväärne paranemine, aga lõpuks siiski: 1.00:57. Juhhaidi! Eelmise kuu rekord paranes seega ca 2,5 minti.
Parimad 15 kilomeetrit tulid ajaga 1.39:57 ehk siis parandus juuniga sips üle 5 mindi.
Parimad 5 kilomeetrit tulid ajaga 28:32, parandus möödunud kuuga 22 sekundit. Tempo oli sel 5 kilomeetril 5:44 min/km. Parim 1 km aeg 5:30 min/km, mis võetud träkitud jooksude seest.
Endomondo arvutatud Cooper 2,14 km.
Halvim keskmine pulss oli kõige kiirema 10 km jooksul, milleks oli 182, ja parim pulss kõige aeglasemal 10 km jooksul ehk 164 (juhuu!). Möödunud kuul olid numbrid vastavalt 189 ja 167.
Juulis jäi ideaalist puudu 1 trenn ehk 3 x nädalas. See üks trenn pidi olema ka 10 km rekordjooks, aga paraku tulid metsikud palavused ja mõistlikum tundus Pärnus soojas meres hullata kui kirves kuklas maantee ääres joosta.
Enda jaoks võtan juuli kokku kui päris eduka kuu. Põhimõtteliselt suutsin hoida end korralikult trennilainel, suutsin läbida ammu unistatud triatloni ja parandasin siiski kõiki aegu. Aga muidugi on märgata, et enam tohutuid rekordiparandusi ei tule nagu möödunud kuudel. Küll aga on see võimalik veel pikematel distantsidel ehk siis 15 km +, sest seal mul rekordeid pole veel üldse.
AGA
Mis siis praegu toimub? Võin öelda, et kerge hullumaja puhvet. Kõik algas "tänu" sellele, et ümberringi otsustasid inimesed muutuda aktiivseks. Luua ettevõtteid, minna edasi õppima, reisima jne. Ja selle kõige keskel olin mina, kodus, lapse ja nelja seina külge aheldatud, võimeline mitte kuhugi liikuma. Tekkis lausa mitmepäevane masendus, millele lõpuks otsisin rohu välja ja algatasin projekti, millest võib-olla saab kuulda juba sügisel.
Rääkimata sellest, et inimesed ise kiskusid tahtmatult mind oma projektidesse ja rääkimata sellest, et järgmise nädala põhiprojekt Aleksandri poolmaraton nõuab juba väga detailset pühendumist ja organiseerimist. Tahaksin siinkohal siiralt tänada A. Le Coq'i, kes meie pisitillukest, kuid ometi tähtsat üritust otsustas toetada spordijookidega. Uskumatu, et suurfirma nii väikeste ürituste puhul on valmis appi tulema.
Rääkimata mitmetest tööülesannetest, mis on kaela sadanud ja tulevatavad meelde, et mul pole võimalustki masenduda ja jääda nelja seina jõllitama.
Ütlesin seda täna oma FaceBooki lehel ja ütlen seda ka siin, et suured muutused on praegu käsil ja uued tulemised ja projektid tulekul. Need haaravad inimesi üle Eesti või need haaravad lihtsalt minu lähedasi. Ühesõnaga asju on palju ja üle pea! Ning mul on kahju, et mu lemmikajaviited jäävad seetõttu passima. Näiteks see blogi. Mul oli päris kurb eile mobiilis surfates avastada paar kommentaari, millele ma polnud jõudnud vastata, sest mulle väga meeldib, kui keegi siin kaasa räägib. Rääkimata ka sellest, et mul 110 ideed, millest pean tingimata kirjutama, aga no näed - masetse veel, et midagi pole teha.
Teen veel millalgi ekstra üleskutse, aga hoidke praegugi meeles, et ootan KÕIKI Aleksandri poolmaratonile!
Juulis jooksin 104 kilomeetrit, rattaga sõitsin 15 kilomeetrit, ujusin 300 m. Koguliikumine seega 119,3 km.
Parimat kümmet kilomeetrit ei jõudnud ma lõpuks jooksma minna, aga siiski tegin lihtsalt korraliku tempoga jooksu, mille aeg tuli 3 sekundit parem kui juunis ehk siis 1:03:29. Küll aga võin seda etteruttavalt öelda, et rekordjooks lükkus augustisse ehk siis eile suutsin lõpuks pärast 7 kuud treenimist lüüa 10 kilomeetri rekordi üleüldse ehk siis ära sai tehtud ka eelmise jooksuperioodi ajale. Pole küll märkimisväärne paranemine, aga lõpuks siiski: 1.00:57. Juhhaidi! Eelmise kuu rekord paranes seega ca 2,5 minti.
Parimad 15 kilomeetrit tulid ajaga 1.39:57 ehk siis parandus juuniga sips üle 5 mindi.
Parimad 5 kilomeetrit tulid ajaga 28:32, parandus möödunud kuuga 22 sekundit. Tempo oli sel 5 kilomeetril 5:44 min/km. Parim 1 km aeg 5:30 min/km, mis võetud träkitud jooksude seest.
Endomondo arvutatud Cooper 2,14 km.
Halvim keskmine pulss oli kõige kiirema 10 km jooksul, milleks oli 182, ja parim pulss kõige aeglasemal 10 km jooksul ehk 164 (juhuu!). Möödunud kuul olid numbrid vastavalt 189 ja 167.
Juulis jäi ideaalist puudu 1 trenn ehk 3 x nädalas. See üks trenn pidi olema ka 10 km rekordjooks, aga paraku tulid metsikud palavused ja mõistlikum tundus Pärnus soojas meres hullata kui kirves kuklas maantee ääres joosta.
Enda jaoks võtan juuli kokku kui päris eduka kuu. Põhimõtteliselt suutsin hoida end korralikult trennilainel, suutsin läbida ammu unistatud triatloni ja parandasin siiski kõiki aegu. Aga muidugi on märgata, et enam tohutuid rekordiparandusi ei tule nagu möödunud kuudel. Küll aga on see võimalik veel pikematel distantsidel ehk siis 15 km +, sest seal mul rekordeid pole veel üldse.
 |
| Mina siin niisama tsillimas muuseas |
Mis siis praegu toimub? Võin öelda, et kerge hullumaja puhvet. Kõik algas "tänu" sellele, et ümberringi otsustasid inimesed muutuda aktiivseks. Luua ettevõtteid, minna edasi õppima, reisima jne. Ja selle kõige keskel olin mina, kodus, lapse ja nelja seina külge aheldatud, võimeline mitte kuhugi liikuma. Tekkis lausa mitmepäevane masendus, millele lõpuks otsisin rohu välja ja algatasin projekti, millest võib-olla saab kuulda juba sügisel.
Rääkimata sellest, et inimesed ise kiskusid tahtmatult mind oma projektidesse ja rääkimata sellest, et järgmise nädala põhiprojekt Aleksandri poolmaraton nõuab juba väga detailset pühendumist ja organiseerimist. Tahaksin siinkohal siiralt tänada A. Le Coq'i, kes meie pisitillukest, kuid ometi tähtsat üritust otsustas toetada spordijookidega. Uskumatu, et suurfirma nii väikeste ürituste puhul on valmis appi tulema.
Rääkimata mitmetest tööülesannetest, mis on kaela sadanud ja tulevatavad meelde, et mul pole võimalustki masenduda ja jääda nelja seina jõllitama.
Ütlesin seda täna oma FaceBooki lehel ja ütlen seda ka siin, et suured muutused on praegu käsil ja uued tulemised ja projektid tulekul. Need haaravad inimesi üle Eesti või need haaravad lihtsalt minu lähedasi. Ühesõnaga asju on palju ja üle pea! Ning mul on kahju, et mu lemmikajaviited jäävad seetõttu passima. Näiteks see blogi. Mul oli päris kurb eile mobiilis surfates avastada paar kommentaari, millele ma polnud jõudnud vastata, sest mulle väga meeldib, kui keegi siin kaasa räägib. Rääkimata ka sellest, et mul 110 ideed, millest pean tingimata kirjutama, aga no näed - masetse veel, et midagi pole teha.
Teen veel millalgi ekstra üleskutse, aga hoidke praegugi meeles, et ootan KÕIKI Aleksandri poolmaratonile!
Minu arvates kõige olulisem muutus/ulemus on keskmise pulsi langus, niiet tubli! :-)
ReplyDeleteIsegi paar lööki on pika treeningu kohta päris kõva tulemus minu kohta, et olen rahul tõesti :)
Delete"Trenni" keskmiseks 180-190 , ma jääks sel juhul kiirkõnni (powerwalk) juurde. Konsulteerige ADEKVAATSE spordiarstiga.
ReplyDeleteMa ei viitsi seda pulsiteemat igale ninatargale kommenteerida, olen seda siin 110 eelneva tarkpeaga juba teinud. Loe palun blogi algusest peale ära, siis tule jaga uusi infokillukesi, mida ma seni kuulnud pole. Üllatage mind ometi, üllatage! See pulsiteema on nii ära käiatud saja-aastane veskikivi.
Delete