Ma tean, et see on üks teema, mis tekitab alati furoori, kohutavat pahameelt ja konflikte. Kuid ma toonitan, et ma ei jaga soovitusi mitte kellelegi ja ma ei oota ka ärakäiatud tõdesid, miks liha vaja on - olen nende kõikide argumentidega väga hästi kursis.
13. septembril võtsin päevapealt vastu otsuse loobuda looma- ja linnulihast. Ühest küljest oli põhjuseks see, et kontoris tekkis iga lõuna 12.30-16.00 kohutav unisus ja väsimus. Ma oleks võinud vabalt samasse toolile magama jääda. Korralik ja raske lõuna võttis seedimiseks nii palju energiat, et mu ajusse palju järele ei jäänud.
Teiseks need hemorroidid. Need ei armasta aeglast seedimist ja... no edasi mõelge detailidele ise :o)
Ühesõnaga, põhjuseid kergemateks toidukordadeks oli mul küll. Rääkimata sellest, et ma oleks ammu taimetoitlane, kui mulle liha poleks nii väga meeldinud. Kõik see loomade tapmine ja muu vastuoluline teema ei käi väga mu põhimõtetega kokku.
Ma arvasin, et ma ei loobu lihast kunagi, sest kui ma ei söö liha - kuidas ma siis kõhu peaks täis saama? Rääkimata sellest, et üks korralik poolverine käntsakas on ju niiiii maitsev!
Ometi tekkis mul septembris väike valgustus ja palju sisemist jõudu ning üleöö ma lihast loobusingi. Otsustasin, et proovin mitte süüa liha ja vaatab, kuidas läheb.
Ma pole kindlasti resoluutne, et ma mitte kunagi, mitte iial enam liha ei söö. Kui mul tekib selleks VAJADUS, küll ma siis söön. Praegu pole mul ligi kahe kuu jooksul vajadust ja isegi mitte isusid tekkinud.
Kui alguses oli küsimus - MIDA ma siis söön, siis see on loomulikult lahenenud. Lõunal söön töö juures, kus pakutakse loomulikult liharoogasid, aga kõrval on alati värske salat ja munad. Mina valin siis munad ja salati. Kõht saab hästi täis. Nüüd olen võtnud tööle järgmiseks toidukorraks, ca 16 paiku, pool liitrit smuutit.
Õhtul lähevad võileivad, porgandid, pähklid, banaanid või veel smuutit. Kui viitsin, teen salatit või pakipüreesuppe (harva).
Mida olen täheldanud?
* Päevane väsimus ja uimasus on kadunud - müstika! Poleks osanud lootagi!
* Kõht käib kiiremini ja kergelt läbi!
* Puudub raskustunne kõhus - ka siis, kui olen söönud üle (kui süüa salatist ja munast üle, siis see raskustunne on võrreldamatu lihaülesöömisega).
* Seda võib nimetada platseeboefektiks või milleks iganes, kuid ma ei arvestanud sellega eelnevalt: olen muutunud tasakaalukamaks. Ma olen pigem närvilisem, kergesti ärrituv tüüp ja seda terve elu. Nüüd suudan jääda väga paljudes olukordades rahulikuks, mis mind varem ärritasid (laokil asjad, lapse jonnimine jne). See ei tähenda, et olen igas olukorras täiesti neutraalne, kuid mu valulävi on tõusnud palju kõrgemale. Ja see pole ainult minu tähelepanek, vaid ka ümbritsevad on seda märganud.
* Mitte nii positiivne nähtus - võtsin mitu kilo juurde.
Mul puudub hetkel vajadus liha süüa ja see ei tekita mus ka erilisi isusid. Kalapraad on sama isuäratav ja maitsev, kui mitte paremgi. Rääkimata sellest, et tunne pärast seda on tunduvalt parem.
See on minu praegune valik ja ma pole kindlasti radikaalne, et lubada igavesti olla taimetoidul (mida ma ju otseselt pole - kala ikka söön).
Ma toon ära siiski mõned lõigud Gunnar Aarma raamatust "Saada õnnelikuks".
"Muuseas kirjutab dr Winsh oma brosüüris "Vähi vastu": "See pole juhuslik, et klassikaline lihasööjate maa - Inglismaa - on ka klassikaline vähihaiguste maa. Muuseas näitab meile kapitalistliku maailma riikide statistika, et vähki esineb palju rohkem rikaste kui vaeste hulgas."
On kindlaks tehtud, et enamik kõrge vanuseni elanud inimesi on taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeealised enamuses leiba, jogurtit ja juurvilja. Seega lihast loobumine ei lühenda meie elupäevi, vaid vastupidi - pikendab neid.
-//-
Friedrich Feerhow väidab oma raamatus "Diät und Seelische Entwicklung (Fleischkost oder Pflanzenkost?)", et harjumata inimene ei saa ainult liha süües elada kauem kui 3-4 nädalat. Vanasti toideti Mehhikos surmamõistetuid ainult vasikaliha ja vähese veiniga. Üle 28 päeva ei elanud neist keegi. Vee ja leivaga võisid vangid elada teatavasti aastaid.
-//-
Professor William Lawrence ja sir everard Home selgitavad, et inimese hambad ei sarnane vähimalgi määral lihasööjate hammastega. Samuti ei leia me mingit sarnasust lihasööjate lõualuude, vereosakeste, seedeelundite ja seedeprotsessi osas. Samasuguse järelduse teeb dr Sylvester Graham väites, et võrdlev anatoomia liigitab inimese vaieldamatult puuviljadest ja taimedest toituvate isendite hulka.
Nähtavasti hakkas lihasöömise siis levima, kui võitus olemasolu eest raskemaks ja toiduvarumine tülikamaks muutus. Hiljem muutus lihasöömine hädavajalikkusest harjumuseks.
-//-
On püütud väita, et liha on toitvam ja ilma selleta inimene üldse läbi ei saa. Selle kohta on paljud tuntud teadlased oma arvamust avaldanud. Näiteks väidab kuulus inglise kirurg sir Henry Thompson: "On ekslik arvata, nagu oleks liha meie eksisteerimiseks hädavajalik. Kõik, mida meie organism vajab, saab ta taimeriigist. Taimedest saab inimene kõiki aineid, mis tal kasvamiseks ja keha elutalituseks tarvis läheb. Taimetoit varustab meie keha vajaliku soojusega ja annab meile piisavalt jõudu ja energiat."
-//-
Siinkohal on mõtet meenutada antiikaja vaimusuurisi Pythagorast, Platonit, Sokratest, Senecat, Plutarchost ja Tartullianust, kes kõik olid taimetoitlased.
jne jne jne."
Aga kellele liha maitseb - ma saan sellest imehästi aru! Kõige olulisem on see, et tunnete end tervena ja hästi. Ma ütlen alati: igaüks peab leidma oma tee, kuidas olla õnnelik. Kui eksid, siis alati on võimalus valida järgmine.
13. septembril võtsin päevapealt vastu otsuse loobuda looma- ja linnulihast. Ühest küljest oli põhjuseks see, et kontoris tekkis iga lõuna 12.30-16.00 kohutav unisus ja väsimus. Ma oleks võinud vabalt samasse toolile magama jääda. Korralik ja raske lõuna võttis seedimiseks nii palju energiat, et mu ajusse palju järele ei jäänud.
Teiseks need hemorroidid. Need ei armasta aeglast seedimist ja... no edasi mõelge detailidele ise :o)
Ühesõnaga, põhjuseid kergemateks toidukordadeks oli mul küll. Rääkimata sellest, et ma oleks ammu taimetoitlane, kui mulle liha poleks nii väga meeldinud. Kõik see loomade tapmine ja muu vastuoluline teema ei käi väga mu põhimõtetega kokku.
Ma arvasin, et ma ei loobu lihast kunagi, sest kui ma ei söö liha - kuidas ma siis kõhu peaks täis saama? Rääkimata sellest, et üks korralik poolverine käntsakas on ju niiiii maitsev!
Ometi tekkis mul septembris väike valgustus ja palju sisemist jõudu ning üleöö ma lihast loobusingi. Otsustasin, et proovin mitte süüa liha ja vaatab, kuidas läheb.
Ma pole kindlasti resoluutne, et ma mitte kunagi, mitte iial enam liha ei söö. Kui mul tekib selleks VAJADUS, küll ma siis söön. Praegu pole mul ligi kahe kuu jooksul vajadust ja isegi mitte isusid tekkinud.
Kui alguses oli küsimus - MIDA ma siis söön, siis see on loomulikult lahenenud. Lõunal söön töö juures, kus pakutakse loomulikult liharoogasid, aga kõrval on alati värske salat ja munad. Mina valin siis munad ja salati. Kõht saab hästi täis. Nüüd olen võtnud tööle järgmiseks toidukorraks, ca 16 paiku, pool liitrit smuutit.
Õhtul lähevad võileivad, porgandid, pähklid, banaanid või veel smuutit. Kui viitsin, teen salatit või pakipüreesuppe (harva).
Mida olen täheldanud?
* Päevane väsimus ja uimasus on kadunud - müstika! Poleks osanud lootagi!
* Kõht käib kiiremini ja kergelt läbi!
* Puudub raskustunne kõhus - ka siis, kui olen söönud üle (kui süüa salatist ja munast üle, siis see raskustunne on võrreldamatu lihaülesöömisega).
* Seda võib nimetada platseeboefektiks või milleks iganes, kuid ma ei arvestanud sellega eelnevalt: olen muutunud tasakaalukamaks. Ma olen pigem närvilisem, kergesti ärrituv tüüp ja seda terve elu. Nüüd suudan jääda väga paljudes olukordades rahulikuks, mis mind varem ärritasid (laokil asjad, lapse jonnimine jne). See ei tähenda, et olen igas olukorras täiesti neutraalne, kuid mu valulävi on tõusnud palju kõrgemale. Ja see pole ainult minu tähelepanek, vaid ka ümbritsevad on seda märganud.
* Mitte nii positiivne nähtus - võtsin mitu kilo juurde.
Mul puudub hetkel vajadus liha süüa ja see ei tekita mus ka erilisi isusid. Kalapraad on sama isuäratav ja maitsev, kui mitte paremgi. Rääkimata sellest, et tunne pärast seda on tunduvalt parem.
See on minu praegune valik ja ma pole kindlasti radikaalne, et lubada igavesti olla taimetoidul (mida ma ju otseselt pole - kala ikka söön).
Ma toon ära siiski mõned lõigud Gunnar Aarma raamatust "Saada õnnelikuks".
"Muuseas kirjutab dr Winsh oma brosüüris "Vähi vastu": "See pole juhuslik, et klassikaline lihasööjate maa - Inglismaa - on ka klassikaline vähihaiguste maa. Muuseas näitab meile kapitalistliku maailma riikide statistika, et vähki esineb palju rohkem rikaste kui vaeste hulgas."
On kindlaks tehtud, et enamik kõrge vanuseni elanud inimesi on taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeealised enamuses leiba, jogurtit ja juurvilja. Seega lihast loobumine ei lühenda meie elupäevi, vaid vastupidi - pikendab neid.
-//-
Friedrich Feerhow väidab oma raamatus "Diät und Seelische Entwicklung (Fleischkost oder Pflanzenkost?)", et harjumata inimene ei saa ainult liha süües elada kauem kui 3-4 nädalat. Vanasti toideti Mehhikos surmamõistetuid ainult vasikaliha ja vähese veiniga. Üle 28 päeva ei elanud neist keegi. Vee ja leivaga võisid vangid elada teatavasti aastaid.
-//-
Professor William Lawrence ja sir everard Home selgitavad, et inimese hambad ei sarnane vähimalgi määral lihasööjate hammastega. Samuti ei leia me mingit sarnasust lihasööjate lõualuude, vereosakeste, seedeelundite ja seedeprotsessi osas. Samasuguse järelduse teeb dr Sylvester Graham väites, et võrdlev anatoomia liigitab inimese vaieldamatult puuviljadest ja taimedest toituvate isendite hulka.
Nähtavasti hakkas lihasöömise siis levima, kui võitus olemasolu eest raskemaks ja toiduvarumine tülikamaks muutus. Hiljem muutus lihasöömine hädavajalikkusest harjumuseks.
-//-
On püütud väita, et liha on toitvam ja ilma selleta inimene üldse läbi ei saa. Selle kohta on paljud tuntud teadlased oma arvamust avaldanud. Näiteks väidab kuulus inglise kirurg sir Henry Thompson: "On ekslik arvata, nagu oleks liha meie eksisteerimiseks hädavajalik. Kõik, mida meie organism vajab, saab ta taimeriigist. Taimedest saab inimene kõiki aineid, mis tal kasvamiseks ja keha elutalituseks tarvis läheb. Taimetoit varustab meie keha vajaliku soojusega ja annab meile piisavalt jõudu ja energiat."
-//-
Siinkohal on mõtet meenutada antiikaja vaimusuurisi Pythagorast, Platonit, Sokratest, Senecat, Plutarchost ja Tartullianust, kes kõik olid taimetoitlased.
jne jne jne."
Aga kellele liha maitseb - ma saan sellest imehästi aru! Kõige olulisem on see, et tunnete end tervena ja hästi. Ma ütlen alati: igaüks peab leidma oma tee, kuidas olla õnnelik. Kui eksid, siis alati on võimalus valida järgmine.
