Intervjuu: Annette Fredskov - imejooksja Taanist

Mul õnnestus oktoobris teha intervjuu Annette Fredskoviga - taanlanna, kes jooksis möödunud aastast tänavu juulini iga päev maratoni + viimasel päeval suisa kaks. See lugu oli minu jaoks küllalt inspireeriv ja pani mõtlema, et inimene on KÕIGEKS võimeline.

Rääkimata mitu muud ilusat mõtet, millega ma ise vägagi nõus olen.

Lugu ilmus ajalehes Aja Leht (www.aleht.ee), kuid toon selle ära ka siia:

Juuli keskel tegi üleilmne meedia kummarduse Taani imenaisele Annette Fredskovile (41), kes lõpetas oma 366. maratoni. Aja Leht võttis Annettega ühendust ja uuris, kuidas aastane teekond kulges ja mida naine nüüd teeb.

Pamela Eesmaa

Hoidsin juba ammu Annette treeningupäevikul silma peal, sest see oli tõeliselt fenomenaalne. Ta alustas möödunud juulis 365päevast teekonda, mille jooksul tuli läbida 366 maratoni ehk 42,196 kilomeetrit iga päev ja kokku üle 15 400 kilomeetri. Ma polnud ainus, kes pidas seda hullumeelseks, inimvõimete piiri trotsivaks ja tõenäoliselt ületamatuks projektiks.

Ometi täitis ta 14. juulil oma eesmärgi ja jooksis lõpupäeval 86 kilomeetrit, et saada kokku 366 maratoni. Kolm kuud hiljem särab Annette nägu Skype’i vahendusel entusiastlikult vastu ja ta on valmis taas oma lugu jagama. Suurem meediakära on küll vaibunud, kuid Aja Lehe ilmumise ajaks on välja tulnud tema raamat ja uued intervjuud taas tulekul. Annette selgitab, et ta kirjutab raamatus oma aastast, kriisidest, headest ja halvematest hetkedest ning loodab, et see on motivatsiooniks teistelegi.

*Maraton – armastus esimesest silmapilgust

Motivatsioonist on Annettel paljugi rääkida, sest rohkete maratonide läbimine tuli tal diagnoosiga sclerosis multiplex (krooniline autoimmuunne haigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja põhjustab invaliidistumist – P.E.). Kolm aastat tagasi tundis naine pidevat väsimust, pea käis ringi, vasak pool muutus tuimaks. „See kestis paar nädalat ja pöördusin lõpuks arsti poole, kes saatis mind edasi neuroloogile,“ meenutab Annette. „Neuroloog arvas, et see on hulgiskleroos. Ma ei suutnud seda uskuda. Ma olin enda eest kogu aeg hoolitsenud ja olnud terve – kuidas see sai olla võimalik?“

Naisele tehti seljaajuvedeliku proov, mis kinnitas kahtlust. „Kui nad mulle seda ütlesid, siis oli see minu jaoks šokk. Järgmised kuus kuud möödusid mustas augus. Olin väga kurb, haletsesin end, tuju kõikus ja mida rohkem haiguse kohta uurisin, seda rohkem sümptomeid mul tekkis. Ma justkui toitsin seda haigust. Toona ma seda ei teadnud, kuid tagantjärele vaadates nii oligi.“

Mida rohkem Annette oma haigusest mõtles, seda haigemaks ta ka jäi. Pärast kuut kuud toimus murdumine. „Ma ärkasin hommikul ja mõtlesin, et see ei saa olla tõsi. Ma olin enesehaletsuse ja halbade mõtete haripunktis ja mõtlesin, et ei! See ei ole õige viis minu jaoks. Ma pean midagi tegema. Ma tahan olla terve!“
Naine võttis vastu otsuse, et muudab oma suhtumist ja mõtlemist ning keskendub eesmärgile olla terve ja tegus. Selle väljenduseks hakkas ta pühendama oma aega jooksmisele. Varem tegeles ta kõndimisega ja sörkis samuti, kuid 2010. aastal otsustas ta läbida maratoni. Arstid küll hoiatasid, et jooksmisega tuleb olla ettevaatlik, kuid Annette oli seisukohal, et keegi ei saa tema eest otsustada, mis on talle parim – seda teab vaid tema. „See oli minu otsus, osake ärkamisprotsessist,“ selgitab Annette. „Kui ma jooksin oma esimese maratoni ära, siis mõne aja pärast olid mu sümptomid kadunud – see oli uskumatu!“

Peamine, mis naise elust taandus, oli väsimus – jooksmine andis hoopis energiat juurde. Enda sõnul võis ta jooksmise ajal tunda väsimust, kuid pärast trenni ja duši all käiku tekkis värskus ja uus energia.

2011. aasta sügisel otsustas jooksja oma piirid veelgi kaugemale nihutada. „Otsustasin, et hakkan iga päev maratoni jooksma. Ma õppisin oma keha pealt, et kui ma mõtlen õigesti ja mul on õige suhtumine, siis sõin teha imelisi asju,“ selgitab naine. „Lisaks oli mul huvi ja uudishimu, milleks inimkeha on võimeline.“

Maratonidistants tundus Annettele maagiline ja armastus esimesest silmapilgust. „Kui ma esimest korda jooksin Frankfurdi maratoni, siis ma naersin ja mõtlesin, et see on mu elu parim hetk! See oli imeline! Pärast mõtlesin, millal ma küll seda uuesti teha saaks. Minu kirg ongi maratone joosta!“

Naine kehitab õlgu: kellele jalgpall, kellele tants – temal on maraton. Läks 92 maratoni, kui naine käis välja idee, et ta võiks oma lemmikdistantsi läbida iga päev. „See oli unistus ja hullumeelne idee, aga kui ma rääkisin sellest oma mehele, siis ta ütles – kui keegi saab sellega hakkama, siis oled see sina! Ta toetas mind kohe.“

*Maratonitoiduks šokolaadisai

Pere mõtles plaani siiski hoolikalt läbi. Annette pidi loobuma oma töökohast, mängu tuli võtta säästud, perepea leidma rohkem võimalusi raha teenimiseks, tuli leida ka sponsoreid. Seejärel kuulis juba kogu maailm – Taani naine kavatseb joosta 365 päeva jooksul 366 maratoni!

Otsus tuli kergelt, kuid teekond ise ei möödunud viperusteta. Pärast kuuendat päeva tekkisid Annettel jalgades valud ja ta otsustas kaks nädalat läbida maratoni kiirkõnnil. „Keha ütles mulle, et tee rahulikult, ma pean sellega ära harjuma. Võtsingi ja rahulikult ja siis oli keha taas selleks distantsiks valmis.“

Taanlanna pidas kogu aeg tähtsamaks teekonna läbimist, mitte aegade purustamist. Kõik üritused jäid viie tunni piiresse. Kiirem jooks nõudnuks pikemat taastumisaega. „Kogu aasta kulges üles-alla. Mõni päev oli parem, mõni raske. Talv oli väga raske, kui oli neli kuud külm ja palju lund. Aga ma harjusin sellega ega mõelnud, et oo ei, ikka sajab. Mõtlesin, et nii see on ja ma lähen nagunii teele.“

Oma lõivu tuli maksta ka pereelult. Tal on kaks last: 11-aastane Emilie ja 9-aastane Viktor. Kuigi Annette läbis väljaspool võistlemist võimalikult tavalist rutiini – käis poes, valmistas süüa – siis jaksu ega aega enamaks polnud. „Sõbrad ei käinud külas, sotsiaalelu polnud. Lapsed leppisid, et meie ühine aeg oli see, et vaatasime diivanil telekat, sest ma ei jaksanud midagi muud füüsilist nendega ette võtta. Mul polnud tol perioodil oma tavapärast energiat.“

Kuid lapsed leppisid ja toetasid ema tema unistuses.

Võiks arvata, et hoopis suuremad kaod tekkisid naise kehakaalus, kuid üllataval kombel jättis Annette aasta jooksul hüvasti ühe rasvakiloga ja viimasel maratoninädalal võttis palavate ilmadega jooksmine veel paar kilo. „Ma ei söönud nii palju toitu kui võiks arvata. Sõin üsna tavapäraselt. Välja arvatud igaõhtune jäätisesöömine,“ naerab naine.

Maratonide ajal sõi ta Nutella šokolaadikreemiga saia – ühes käes saiake, teises vesi. Ülejäänud päev möödus tervislike juurviljade-puuviljade ja lihaga.

Iga kuu andis ta erinevaid analüüse, et kontrollida põletikunäitajaid ja vajalike ainete sisaldust veres. Samuti kontrollisid arstid ta kehakoostist. „Lihaste protsent tõusis ja rasv vähenes, kõik vereanalüüsid olid kogu aeg korras. Raualisandeid võtsin algusest peale, et vältida aneemiat.“

Kui pärida, millised olid aasta parimad maratonid, vastab Annette, et nautis neid kõiki, kuigi mõned päevad olid väga-väga rasked. „Mõnel päeval ma jooksin nuttes, sest olin nii väsinud. Aga oli imeline, et igal hommikul olid mu ümber inimesed, kes tulid minuga ja elasid kaasa. Need olid õnnelikud ajad ja mul oli palju ilusaid hetki.“

Mõistagi oli vaieldamatult parim maraton kõige viimane. Annette kutsub seda jooksujalanõudega peoks asfaldil. „Kaasaelajad tegid kõik, et see oleks minu jaoks parim päev. Inimesed, keda ma ei tundnud, tulid mind õnnitlema ja mulle kaasa elama. Oli palju ajakirjanikke, teleoperaatoreid.“

*Järgi oma südant!

Kõige enam pani naist imestama hoopis see, et käes oligi kõige viimane maraton selles projektis ja järgmisel päeval ei peagi jooksma 42 kilomeetrit. „Oli kummaline mõelda, et olin jooksnud 365 päeva järjest. Kas see olen tõesti mina? Kõik mõtted käisid peast läbi. Olin õnnelik, aga natuke kurb ka. Ma teadsin, et sellist päeva ei tule enam iialgi. See oli kord elus ja nüüd see ongi läbi. Seda päeva ei unusta ma kunagi.“
Annette tunnistab, et on õnnelik, et maratoniaasta on lõppenud, kuid tunneb sellest samas ka puudust. Tema jaoks oli privileeg joosta iga päev erinevate inimestega ja nautida progressi.

Kui võiks arvata, et järgmisel päeval viskas taanlanna jalad seinale ja nautis esimest puhkepäeva, siis nii lihtsalt see ei läinud. Hommikune varajane äratus viis raadiojaama intervjuule, seejärel Kopenhaagenisse rahvusringhäälingusse teleusutlusele. Kuid loomulikult leidis ta momendi, et joosta lühikesed kaheksa kilomeetrit.

„Mu keha on tegelikult siiamaani väsinud ja ta on teinud palju tööd. Nüüd on aeg paraneda. Väsimust jääb järjest vähemaks, aga see võtab aega,“ tunnistab Annette.

Nüüd nõuab ka puhkust mõtlemine, sest eelnenud kuud on möödunud raamatukirjutamise tähe all. Naine märgib, et proovib iga päev aega leida puhkamiseks, kuid tema jaoks on lõõgastumine raske, sest ta leiab alati midagi, mida teha. „Mees ütleb, et istu maha ja ära tee midagi!“ naerab Annette.

Taanlanna on avastanud enda jaoks ka mediteerimise ja proovib leida iga päev pool tundi, et olla vaikuses iseendaga.

Pärast projekti lõppu on ta läbinud maratoni veel kuuel korral ega kavatse pikkadele distantsidele kriipsu peale tõmmata. Praegu jookseb ta igapäevaselt 12 kilomeetrit ja naudib elu ilma hulgiskleroosi sümptomiteta. Ta sõnab, et mõtleb endast kui tervest inimesest, mida haigest. „Ma tean, et mul on see diagnoos, kuid mõttes olen ma terve ja elan elu täiel rinnal.“

Täiel rinnal elamine tähendab mõistagi seda, et Annette jookseb maikuus Hollandis 48-tunnisel võistlusel.

Naine rõhutab, et pole vahet, mis sinuga elus juhtub: sa saad alati ise otsustada, mis sellega ette võtad. „Kui ma sain oma diagnoosi, siis tundsin, et olen lõksus, haletsesin end ega osanud midagi teha. Aga võtta vastutus oma elu eest – see on väga oluline! Ma otsustasin, et tahan teha kõike, et elada täisväärtuslikult ja see on tähtis ka teistel teada – sinu elu on sinu valik,“ sõnab Annette. „On tähtis järgida ka oma südant. Tead, et see teeb vahel haiget, aga sa ei pea pettuma, pärast on ikka hea olla. Tuleb leida tasakaal. Minu jaoks on elus kõige tähtsam see, et olen võtnud iseenda eest vastutuse. See on andnud mulle palju vabadust ja on imeline teada, et mis ka ei juhtuks – mul on valik ja vabadus teha, mida soovin.“

Mõte: „On tähtis järgida ka oma südant. Tead, et see teeb vahel haiget, aga sa ei pea pettuma, pärast on ikka hea olla. Tuleb leida tasakaal.“

Väljavõte Annette Fredskovi treeningupäevikust

Kokku jooksnud: 2 kuud, 22 päeva ja 16 tundi.

Distants: 17 414 kilomeetrit.

Ümber maa teinud 0,435 tiiru.

Keskmine kiirus: 8,57 km/h.

Kulutatud kaloreid: 1 202 540 kCal.

Kiireim maraton: 4.08:14
Allikas: www.endomondo.com

Poolmaraton alla kahe tunni - lõpuks!

Tegin möödunud nädalal loo tõelise raudnaisega - Annette Fredskov. Lugege varsti Aja Lehe novembrinumbrit!

Pärast intervjuud Annettega tundsin suurt igatsust pika distantsi järele. Ausalt öeldes, siis minu viimane poolik oli ikkagi aasta tagasi. Ööjooksul oli poolenisti tegu kõnniga ehk siis päris jooksmiseks seda pidada ei saa.

Tahtsin väga-väga pikka teha, aga polnud eilse hommikuni kindel, kas ikka nüüd... Üleeile õhtuks olin paras kott ja mõtlesin, et ei tee, kuid eile enne minekut mõtlesin, et no proovib siis. Et kui ei klapi, olen tunkaga tagasi, kui klapib, siis 2:14ga peaks ikka lõpule jõudma.

Esimesed kilomeetrid veeenisid ja veeenisid.. Kolm oli tehtud ja mõtlesin õõõk, 18 veel!!

Viiendal sai kuidagi samm lahti ja hakkas lippama. Jõudsin omadega Pajustisse ja muudkui imetlesin, et on ikka pikk kergliiklustee. See läks veel edasi, aga vaatasin, et ok, aeg tagasi siirduda. 

Ümber pööramisel tabas mind aga ebameeldiv üllatus. Mul polnud suurt aimugi, et mul oli päris tugev taganttuul ehk siis tegelikkuses nüüdsest päris tugev vastutuul. See sõi energiat kohe mõnuga ja proovisin püsida alla 6 tempos. Ca 12 kilomeetri paiku hakkasid kannikad krambi poole kiskuma. Tagusin neid väheke rusikatega ja tundus, et saab edasi mindud küll. Kuid kilomeetrid vastutuules olid päris ebameeldivad. Jõudsin tagasi linna ja lootsin, et majad lõikavad seda vähemaks, kuid suurt mitte.

Arvutasin kuidagi oma segases peas, mis tempos peaksin püsima, et üritada vähemalt alla 2 tunni lõpetada. Kuidagi see mul õnnestus ja proovisin oma plaanist kinni hoida.

Kuigi viimastel kilomeetritel tekkis mul juba ajavaru, siis oli ikka raske, raske, raske. Väga järsk tõus 20. kildil.

Kõige raskemad olid kolm viimast minutit, kui ma mõtlesin, et aitab... ma ei suuda lihtsalt enam. Aga sundisin edasi ja üllataval kombel lõpetasin.. ja lõpetasin alla kahe tunni!! Ai, ilgus, mis rõõm!!!

Kõht oli ainult hullupööra tühi. Aga üle pika aja on kohe eriline rahulolu ja rõõm. Justkui sai suure leegiga suure kuhja kasutuid pabereid põlema pistetud. Oh hää!

Jõin ca 200 ml vett kokku. Erilist vajadust polnud.
Personal best Half marathon of 1h:58m:45s which is a 20m:11s  improvement.

21,21 km/ 1:59.29/ tempo 5.38 min/km/ 1576 kCal/ keskm pulss 179, max 187.

Seis täna - kerge väsimus, kuskilt miski ei valuta.

Kohtumine Veet Manoga

Kolmapäeva öösel või õigemini neljapäeva varahommikul 2-3 paiku õnnestus ka mul Aja Lehe nimel maailmakuulsa sensitiivi Veet Manoga kohtuda. Tema on siis see mees, keda näeb neljapäeva õhtuti TV 3 seriaalis Selgeltnägijate tuleproov.

Leppisime temaga kokku intervjuu juba möödunud nädalal. Ta oli lahkelt nõus. Mõistagi jõudsid enne meie kuuajalehte ette kõik teised meediaväljaanded. Naised ahhetasid, massid sulasid.

Seetõttu oli minu jaoks üsna üllatav, et ta oli tegelikult lihast-luust täiesti tavaline meeldiv inimene. Võib-olla see poleks tohtinud mind üllatada. Aga nähes igas saates nutvaid naisi ja ka nüüd voolavaid masse, siis olid ootused ehk liiga kõrged. Võib-olla mängis ka oma rolli see, et kell oli 2 öösel.

Aga enamat ma hetkel ei räägigi - selleks tuleb oodata Aja Lehe (www.aleht.ee) juuninumbrit. (PS! Kohtume meiegi homme Maijooksul!)

Väike vitamiinitähestik

Järgnev lugu ilmus Aja Lehe (www.aleht.ee) aprillinumbris. Toimetamata ja algversioon. Ei tee paha vanu tõdesid meenutada.

Mitmekesine toitumine on tervele inimesele piisav, et päevane vitamiininorm oleks tagatud. Haigused, ravimid, dieedid ja muud ekstreemsused nõuavad lisajõudu apteegist. Siin on väike vitamiinitähestik, et hoida toidulaual paremini silma peal ja haigused eemal.

Eesti Apteekrite Liidu juhataja Kai Kimmeli sõnul piisab tasakaalustatud toidust, et tagada terve inimese vitamiinivajadus. Lisaabi tasub otsida mitmete haiguste, ravimite ja suure koormusega sportimise puhul. Vitamiini defitsiidi üle pea nõu arsti või apteekriga, niisama igaks juhuks tablette neelata pole mõttekas.

A-vitamiin

Mis? Rasvlahustuv vitamiin.

Milleks vaja? Silmade, naha ja immuunsüsteemi normaalseks talitluseks ja mitmete teiste funktsioonide täitmiseks. A-vitamiini kasutatakse malaaria, leetrite, kõhulahtisuse ja HIV komplikatsioonide leevendamiseks. Meestele soovitatakse A-vitamiini spermatosoidide arvu suurendamiseks, naistel PMSi, seennakkuste leevendamiseks ja rinnavähi ennetamiseks.

Kui jääb puudu? Arengumaades põhjustab A-vitamiini puudus sadadel tuhandetel lastel igal aastal nägemise kadu. Tavainimesel võib viidata selle puudusele nägemise halvenemine, eriti pimedas. Sümptomid võivad olla veel kahvatu ja kuiv nahk.

Kust leiab? Puuviljad, köögiviljad (eriti porgand, kõrvits ja bataat), muna, piim, või, liha, õline merevee kala.

B-vitamiinid

Mis? B-vitamiinide alla kuulub kaheksa vesilahustuvat vitamiini, mis on küll eri ained, aga esinevad samades toiduainetes.

Milleks vaja? On olulised raku ainevahetuses. Eri numbritega vitamiinid omavad erinevaid ülesandeid, näiteks B12 on vajalik punaste vereliblede tootmiseks. B-grupi vitamiinid on kõik väga vajalikud närvisüsteemile.

Kui jääb puudu? Normaalse toitumise korral B-vitamiine ei tohiks nappida, kuid suitsetamine, liigne alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võivad viia defitsiidini. B6 vitamiini puhul võib puudujääki põhjustada ka seedetrakti kroonilised haigused ja suukaudsed rasestumisvastased vahendid.

B-vitamiinide vaegusele viitavad lõhed suunurkades, nõrkus, kahvatus, väsimus, kaalukaotus, seedeprobleemid, depressioon.

Kust leiab? Enamjaolt lihatoodetest, mistõttu B-vitamiini vaegust peetakse taimetoitlaste üheks suurimaks probleemiks. Head allikad on ka juust, piim, mereannid, munad, pähklid, banaanid, täisteratooted.

C-vitamiin

Mis? L-askorbiinhape ehk L-askorbaat, vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant.

Milleks vaja? Immuunsüsteemi tugevdamiseks, stressi ja väsimuse peletamiseks. Osaleb mitmete oluliste rakkude ainevahetuses ja kaitseb valke, rasvu jm vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Parandab ka raua imendumist, naha kvaliteeti ja alandab vähiriski. Vajalik kogu organismi normaalseks funktsioneermiseks, igemete, kapillaaride, hammaste, luude, sidekoe normaalseks arenguks.

C-vitamiinile omistatakse kümneid kasulikke omadusi ja seda peetakse üheks efektiivsemaks vitamiiniks.

Kui jääb puudu? C-vitamiini nappusele võivad viidata haavade halb paranemine, pidevad gripid ja nakkused, hingamisteede probleemid, veritsevad igemed.

Kust leiab? Brokkoli, paprika, maasikad, apelsin, sidrunimahl, papaia, lillkapsas, ananass, kiivi.

D-vitamiin

Mis? D-vitamiinid on rasvlahustuvad vitamiinid, mis aitavad kaasa kaltsiumi imendumisele ja ainevahetusele.

Milleks vaja? Eriti vajalik lastele luustiku normaalseks arenguks. Ära ei maksa unustada seda ka täiskasvanutel, sest selle puudumine põhjustab kaltsiumi ainevahetuse häireid.

Samuti on D-vitamiini vaja normaalse südametegevuse ja verehüübimise toimimiseks.

Kui jääb puudu? Immuunsus nõrgeneb, väheneb lihasjõud. Puudujääk soodustab ka osteoporoosi ja lastel rahhiiti. Probleemiks peamiselt riikides, mis asuvad ekvaatorist kaugemal.

Kust saab? Päikesevalgus, kalamaksaõli, lõhe, heeringas, sardiin, lest, või, munakollane, maks.

E-vitamiin

Mis? Rasvlahustuv vitamiin antioksüdantsete omadustega.

Milleks vaja? E-vitamiini kasutatakse mitmete tervisehädade ravis ja ennetamisel, eelkõige tema antsoksüdantsete omaduste tõttu. Näiteks kasutatakse seda naistehädade (PMS, valulikud menstruatsioonid, menopausivaevused) leevendamiseks. E-vitamiini on kasutatud ka armide ravimisel, kuigi selle efektiivsus on seatud kahtluse alla. Üleliigselt ei tasu seda tarvitada, sest E-vitamiin võib olla ohtrates kogustes väga toksiline.

Kui jääb puudu? E-vitamiini defitsiit (mis on üsna haruldane, peamiselt geneetiliste häirete ja enneaegse sünni puhul) põhjustab mtimeid viljakusprobleeme, häirib raua ainevahetust, suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste ja kasvajate riski. Püsiv E-vitamiini defitsiit soodustab ka enneaegset vananemist.

Kust saab? Munad, puuviljad, rohelised lehtjad köögiviljad, liha, pähklid, linnuliha, köögiviljaõlid (mais, sojauba, päevalill), oliiviõli, täisteratooted. Küpsetamine ja ladustamine võib hävitada E-vitamiini teatud toitudes.

F-vitamiin

Mis? F-vitamiin pole küll teaduslikult aktsepteeritud, kuid see võtab kokku rasvhapped (omega-6, omega-3, GLA, EPA ja DHA).

Milleks vaja? Tagab toimiva immuunsüsteemi, tasakaalustab hormoonide taset, alandab kolesterooli, mistõttu väheneb ka südame- ja veresoonkonna haiguste risk. Vajalik närvikoe arenguks ja funktsioneerimiseks. Kasutatakse ka mitmete nahahaiguste ravis, kosmetoloogias ka kreemides ja juusteravis.

Kui jääb puudu? Puudujäägile võivad viidata kergesti tekkivad sinikad, halvasti paranevad kriimustused, silmade kuivus, elutud juuksed, nahaekseem.

Kust saab? Kalad (lõhe, forell, tuunikala), seemned (päevalill, kõrvits, lina), kreeka pähkel, maapähkel, köögiviljaõlid, avokaado.

H-vitamiin

Mis? H-vitamiin kuulub tegelikult B-vitamiinide rühma, kuid tema omaduste tõttu tasub seda ka eraldi välja tuua. Tuntakse ka biotiinina.

Milleks vaja? Biotiini on vaja toitainete ainevahetusel ja energia tootmiseks, ka naha kvaliteedi parandamiseks. See mängib olulist rolli ka närvisüsteemi normaalsel toimimisel. H-vitamiin on üks tähtsamaid vitamiine organismi ainevahetuses. Naised on avastanud biotiini kui võimaliku ravi juuste kvaliteedi parandamiseks. Leidub ka neid, kel on biotiin parandanud unekvaliteeti.

Kui jääb puudu? Normaalse toitumise korral biotiini nappida ei tohiks. Selle imendumist pärsib nt liigne alkohol, rohkelt munavalget, antibiootikumid. Biotiini puudusele võivad viidata kuiv nahk, unetus, nõrgad küüned ja haprad, langevad juuksed.

Kust saab? Veise maks ja neerud, munakollane, pärm, kaunviljad.

K-vitamiin

Mis? K-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja hõlmab K1- ja K2-vitamiine.

Milleks vaja? See on oluline valgu modifitseerimisel ja vere hüübimiseks. K-vitamiini süst on üks esimene sutsakas, mis vastsündinutele vere hüübivushäirete vältimiseks kintsu lüüakse. Viimased uuringud näitavad ka K-vitamiini olulisust osteoporoosi ja Alzheimeri ravis ning vähi ja südamehaiguste ennetamisel.

Kui jääb puudu? Sellele võivad viidata kergesti tekkivad sinikad, verejooksud (ninast, igemetest). Maksakahjustus ja teatud ravimid (nt antibiootikumid) vähendavad K-vitamiini sünteesi. Defitsiit kujuneb vaid teatud haiguste ja rasvavaese dieedi puhul.

Kust saab? Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organism ise. Parimateks looduslikeks allikateks on rohelised taimed (brokkoli) ja maitsetaimed, karri, paprika, cayenne, hapukurk, kuivatatud ploomid.

Täiendas ja konsulteeris: Eesti Apteekrite Liidu juhataja Kai Kimmel.

Hakkab ilmuma uus ajaleht - Aja Leht

Vihjasin juba varemgi, et uued asjad on tulekul ja suured asjad käsil. Nüüd võib siis välja öelda, et turule tuleb värske ajaleht, mis saab olema kõigile tasuta.

Pikemalt heietamata toon ära asjakohase pressiteate:

Täna tuli trükikojast uue tasuta ajalehe esmanumber. Uus väljaanne kannab nime Aja Leht, see on kättesaadav kõikidele huvilistele tasuta.

Aja Lehe peatoimetaja Arnika Tegelmann sai tasuta lehe mõtte põhjanaabritelt. „Võtsin eeskuju Soomest, kus on erinevatel teemadel sisutihedaid väljaandeid, mis jõuavad otse kliendi postkasti. Eestis on tasuta lehed seni olnud pigem reklaamilehed, Aja Lehes aga reklaam vaid toetab sisu ilmumist,“ ütles ta.

Üheksa kuu jooksul sai esialgsest mõttest ehe Eesti toode, mida annab välja Eesti kapitalil põhinev osaühing Aleht, kaastööd teeb mitu tuntud ajakirjanikku.

Tegelmanni sõnul on uue väljaande esimesed eksemplarid väga hästi vastu võetud. „Tundub, et sellist lehte oli vaja. Kes täna seda sirvinud on, on imestanud, et me sellise asja oleme ette võtnud,“ sõnas ta.

Lehe tiraaž on 40 000. Klammerdatud väljaanne koosneb 36st leheküljest ja sisaldab persooni-, tehnika-, ajaviitelugusid, retsepte, ristsõna, lastelehekülge ja palju muud.

Aja Leht ilmub kord kuus, tasuta lehenumbri leiab Edelaraudtee rongidest, ETK ja RR Lektuse kauplustest, Balti jaamast ja teistest reisiterminalidest, Atko bussidest ja mujalt, suur osa lehtedest jõuab otse lugeja postkasti. Leht levib Tallinnas, Harju-, Lääne-Viru, Rapla-, Järva-, Viljandi-, Pärnu- ja Jõgevamaal

Lehe peatoimetaja ja üks osanik on maakonnalehe Järva Teataja kauaaegne peatoimetaja Arnika Tegelmann, teised osanikud on Järva Teataja endine fotograaf Andrus Eesmaa ja Järva Teataja endine finantsjuht Evi Kadastik.

Esimese Aja Lehe 36 leheküljelt leiab palju huvitavat lugemist, näiteks saab teada:

 * miks soovitab pankur Indrek Neivelt igale eestimaalasele oma aiamaalappi ja kas tema enda perel on peenramaa olemas;

 * kus rassis telerežissöörina tuntust kogunud Priit Hummel terve puhkuse;

 * millal avalikustavad Eesti Energia ja Latvenergo oma elektripaketid ja kus saab tarbija uusi lepinguid sõlmida;

 * kas äsja juhiload saanud ja koolivaheajal raha teeninud noorel õnnestub tuhande euro eest korralik auto leida ja mida kasutatud auto valimisel silmas pidada;

 * milliste metsloomade pulmaplatsi keskele sattus fotograaf Ingmar Muusikus;

 * milline imeravim peatas aastaid sügavat depressiooni põdenud Washington Posti ajakirjaniku Daniele Weissi allakäiguspiraali ja palju muud.

***
Kuna lehe üks osanikke on mu abikaasa, siis oli mul au panustada oma tööjõuga nende tootesse. Tegin intervjuu Washington Posti ajakirjanikuga ja oktoobrinumbri lähenedes kirjutan sellest ka siin. Lisaks lugu päästekoer Skippyst, õuna kasulikud omadused jm.

Hoian pöialt, et neil oleks palju toredaid kontakte ja lugejaid!

www.ajaleht.ee ja FBs: https://www.facebook.com/ajalehed