Tänane jooks ja kerge lõunasöögi soovitus

Tähelepanelikumad on kindlasti märganud juba paremal ribal asetsevat küsitlust. Kuigi see näitas mul siin mõni päev järsku kõikide vastuste asemel nulli, siis nüüd paistab see jälle toimivat. Olge julged hääletama, kes veel jõudnud pole.

Niisiis olen ma aru saanud, et igatsetakse rohkem jooksutrennide juttu. Mis on iseenesest mind imestama pannud, sest need trennijutud on ju tegelikult suhteliselt igavad. Jooksin, oli libe, oli palav, oli külm, oli kerge, oli raske - mis seal muud ju ikka?

Aga kui rahvas nõuab... :)

Kellakeeramine on röövinud veel ühe tunni treeninguajast. Kui varem oli hilisem aeg väljaminemiseks kell 17, siis nüüd on selleks 16. Täna läksin uue aja järgi kell 17 teele ja eks ma olin siis juba poolel teel parajas pimeduses. Väike taskulamp oli kaasas, aga suurt abi tast polnud. Jooksin ka metskitsega kokku.

Tänavalampe siin külavahel mõistagi pole, mõned autojuhid on tihti ebakained, teed on lükkamata, ülilibedad või lumelägased. Olud on küllalt kehvad, aga tuleb võtta, mis antud on. Täna lippasin enda jaoks okeis tempos 10 km ajaga 59:57. Homme on fitwalki päev.

Oh, kuidas ma igatsen... nii igatsen mõnd toredat inimest, kes siin naabruses elaks ja minuga koos jookseks. Lihtsalt vaikselt.. ja kui mõni koer ründaks, siis laseks end järada... ja kui lumevallid tuleksid, siis astuks minu jaoks tee sisse... ja hoiaks taskulampi või poolmaratonil joogipudelit. No unistada võib.

Aga tänasest lõunast ka. Avastasin hiljuti enda jaoks kaalika, mis minu suureks rõõmuks on sama krõmps ja kõva nagu porgand. Mõnus! Aga väga mõnus on see ka küpsetatult.

Tänase imelihtsa ja kerge lõunasöögi koostis:

300 g kanafileed

kanapaneering (Maggie oma vist)

veerand kaalikat
veerand tillukesest kõrvitsast
paar porgandit
paar kartulit

Kanale panin ca pool tl õli, et paneering paremini külge hakkaks. Aedviljad jäid õlist puutumata. Need puistasin üle peenestatud meresoola ja sidrunipipraga. Lõikasin maalused viljad kangideks, kõrvitsad kuubikuteks. Segasin need maitseainetega läbi ja tegin keskele lohu kanatükikeste jaoks.

Küpsetasin need ahjus 30 minutit 200 kraadi juures. Oi, kui imeliselt maitsev see oli! See kogus oli muide kõige suuremal ahjupannil ja ma sõin sellest vähemalt poole üksinda ära.... Ja ei kahetsenud!

Edukas päev!

83., 84., 85. päev - lihased valutavad, järelikult nad on olemas

83. päev oli ka põhimõtteliselt puhkus - 15 min sörki, 30 minti harjutusi ja venitusi.

84. päeval käisime Meliga jooksuveteran Tiina Idavainu sügisjooksul Järva-Jaanis. Minu jaoks tohutu pettumus. Võistlus oli kena, aga mina olin endale pettumus.

Olud tundusid olevat okeid. Eelmisel päeval ei töötanud 8 tundi ehitusel, magasin veidi paremini kui enne Kirna-Türit. Siiski ärkasin öösel taas üles, vahtisin lakke või nägin unes, kuidas jooksen (õudne ju!). Kuid puhanud olin siiski.

Ehk kaks puhkepäeva enne jooksu mõjusid sedamoodi. Ise arvan küll nii. Igatahes anti start ning 6 km sai alguse. Rada kulges kaks korda ümber järve ja metsa sees. Metsa sees mulle meeldis. Oli porine, juurikaid täis, ligane, hunnikutes sildu ja silmatorkavaid oksi. Pehme ja mõnus. Tempo sai valitud alguses liiga kiire. Kuid tundsin, et võin lõpuni vedada. Eksisin. Teisel ringil hakkas pistma ja kindlasti hullemini kui Kirna-Türil.

Pistis raskelt ning pidin isegi kõndima, mitte miski muu ei aidanud. Ja see oli tohutu pettumus. Üle kahe kuu harjutamist ja ma jõuan vaid kõndida?!?!?!? Võitlesin tõsiselt pisaratega. Olin iseendas pettunud. See nagu tõestas mu terve elu ponnistusi, et ükskõik kui palju ma ka ei liiguks - ma ei jõua ju nagunii. Läbi suurte valude, mis sugugi polnud nii valusad kui pettumus iseendas, tegin lõpuni.

Pärast nutsin ja haletsesin end autos. Lubasin endale sellised tunded preemiaks. Aga nagu ikka. Saad vastu tatti. Köhid hambad välja. Ja naeratad ühe-hamba-naeratust sama rõõmsalt edasi.

85. päev - poksitrenn (pildil).
Lähem ülevaade selle kohta ilmub Tervis Plussi novembrinumbris. Igatahes tänasel 86. päeval pole ma võimeline muud tegema kui sõrmi liigutama (õnneks). Vetsupaberilehekese rebimine on ülikeerukas, banaani võtsin külmkapist 7 minutit välja, taskurätti tagataskust pole siiani kätte saanud.