Läksime seekord perekondlikult läbima mu koduküla traditsioonilist spordiüritust - Ants Nurmekivi jooksu Järva-Jaanis.
Eelmise aasta tulemus: 3,44 kilomeetrit ajaga 21:10 ehk siis tempos 6:09, keskmine pulss 189, max 199.
Siis olin eelnevalt olnud kergelt tõbine ja magasin võistluseelsel ööl kehvasti. Seekord on mul kaks nädalat olnud trennid kaootilised, vähe ja süsteemitud. Fartlekki ja lõike pole nagu aastaid enam visanud. Ja ka täna magasin kehvasti (krdi kärbsed!!).
Kuna seekord oli stardis mu pisitütretots, siis erilist soojendust ei teinud. Rääkisin paar sõna hr Nurmekiviga juttu, sest tema abil ilmus sel kuul Tervis Plussis lugu paljajalu jooksust (soovitan lugeda!).
Registreerisime end terve perega ära ja jäime starti ootama. Mu 22 kuu vanuse tütre distantsiks oli 100 meetrit. Enne starti istus ta mul süles ja kirjeldasin, et kohe hakkab ta teiste titadega jooksma. Selle peale hakkas ta rabelema ja tahtis maha. Pidin teda stardijoonel siis kinni hoidma, sest võidusõiduhobune tahtis ju kohe plagama pista. Enne starti lasi ta end keeduspagetiks, kuid suutis end lõpuks siiski kokku võtta ja pistis ajama.
Teisi lapsi tuli emmedel talutada, kuid meie tsikk ei mõelnudki dopingut kasutada. Viskas traavi nagu kepsakas mära.
Vahepeal vajus kübar silmini ja proovisin siis ära võtta, kuid siis käratas: MÜTS PÄHE! Enne finišit ootasin teda siis joonel kaiss laiali, kuid seepeale otsustas tüdruk teha kannaka ja pista tagasi stardi poole plagama. Suure kisa peale, mis kõllidest kostus, pöördus ta siiski mossis näoga tagasi ja üle joone.
Kuigi vist kõige noorem, aga viimaseks ei jäänud. Olin ta üle väga-väga uhke. Viisime noorsportlase varju pikutama, kus sai jalamassaaži ja vanaema oli muidugi jäätist toonud.
Ise läksin peatselt samuti starti. Kuigi pidi olema 3,4 km, siis selgus, et tuleb hoopis 2,8. Kohal olid isegi mõned tuntumad nimed - suusataja Piret Pormeister, spordiajakirjanik Andrus Nilk jt. Tore, et leitakse aega väisata tillukesi üritusi, millel ka oma võlu olemas.
Ma pistsin, nagu ikka, viimaste seas plagama. Ilm oli väga palav ja kuivatas tohutult kurku. Üsna kohe hakkas ka pistma ja mõtlesin, et pagan küll. Oleksin pidanud ikkagi sooja tegema või jooma veel rohkem või vähem. Mingi ime kombel see siiski läks ruttu üle. Tempo ei olnud mu arvates väga kiire, mistõttu mind täitsa üllatas, et esimese km aeg oli minu tipprekord 4.31!
Seejärel tuli üsna pikk ja väga ebameeldiv tõus, kus üsna paljud tegid tempos järeleandmiseid. Tõusu harjal panin kahest mööda, kellest ühe suust kostus "Paha!". Mõtlesin enam-vähem sama.
Lippasin edasi ühe naise järel, aga temast möödumiseks mul küll võhma polnud.
Ootasin juba kannatamatult finišit ja siis ta tuligi: 2,89 km ajaga 14.05 ja tempos 4.52 min/km. 20 sekundit hiljem maandus ka mu abikaasa. Kurja, lootsin tast veelgi kiirem olla, kuid tal jagus närvi märkida, et ta vähendas järjepidevalt maad me vahel ja oleks mulle pikema distantsi korral võinud ka ära teha.
Keskmine pulss 185, max 195. Tempo parandus iga kildi kohta 1.17 min.
Esimese kildi ajaga olen väga rahul ja kui poleks olnud seda tõusu, siis kindlasti rõõmustanuks ka teise kildi üle. Paraku aga ühtegi üle viie poleks tahtnud lasta, aga arvestades, et kokkuvõttes tuli tempoks 4.52, siis võib olla ikkagi rahul. Tore oli taas rajal olla :)
Eelmise aasta tulemus: 3,44 kilomeetrit ajaga 21:10 ehk siis tempos 6:09, keskmine pulss 189, max 199.
Siis olin eelnevalt olnud kergelt tõbine ja magasin võistluseelsel ööl kehvasti. Seekord on mul kaks nädalat olnud trennid kaootilised, vähe ja süsteemitud. Fartlekki ja lõike pole nagu aastaid enam visanud. Ja ka täna magasin kehvasti (krdi kärbsed!!).
Kuna seekord oli stardis mu pisitütretots, siis erilist soojendust ei teinud. Rääkisin paar sõna hr Nurmekiviga juttu, sest tema abil ilmus sel kuul Tervis Plussis lugu paljajalu jooksust (soovitan lugeda!).
Registreerisime end terve perega ära ja jäime starti ootama. Mu 22 kuu vanuse tütre distantsiks oli 100 meetrit. Enne starti istus ta mul süles ja kirjeldasin, et kohe hakkab ta teiste titadega jooksma. Selle peale hakkas ta rabelema ja tahtis maha. Pidin teda stardijoonel siis kinni hoidma, sest võidusõiduhobune tahtis ju kohe plagama pista. Enne starti lasi ta end keeduspagetiks, kuid suutis end lõpuks siiski kokku võtta ja pistis ajama.
Teisi lapsi tuli emmedel talutada, kuid meie tsikk ei mõelnudki dopingut kasutada. Viskas traavi nagu kepsakas mära.
Vahepeal vajus kübar silmini ja proovisin siis ära võtta, kuid siis käratas: MÜTS PÄHE! Enne finišit ootasin teda siis joonel kaiss laiali, kuid seepeale otsustas tüdruk teha kannaka ja pista tagasi stardi poole plagama. Suure kisa peale, mis kõllidest kostus, pöördus ta siiski mossis näoga tagasi ja üle joone.
Kuigi vist kõige noorem, aga viimaseks ei jäänud. Olin ta üle väga-väga uhke. Viisime noorsportlase varju pikutama, kus sai jalamassaaži ja vanaema oli muidugi jäätist toonud.
Ise läksin peatselt samuti starti. Kuigi pidi olema 3,4 km, siis selgus, et tuleb hoopis 2,8. Kohal olid isegi mõned tuntumad nimed - suusataja Piret Pormeister, spordiajakirjanik Andrus Nilk jt. Tore, et leitakse aega väisata tillukesi üritusi, millel ka oma võlu olemas.
Ma pistsin, nagu ikka, viimaste seas plagama. Ilm oli väga palav ja kuivatas tohutult kurku. Üsna kohe hakkas ka pistma ja mõtlesin, et pagan küll. Oleksin pidanud ikkagi sooja tegema või jooma veel rohkem või vähem. Mingi ime kombel see siiski läks ruttu üle. Tempo ei olnud mu arvates väga kiire, mistõttu mind täitsa üllatas, et esimese km aeg oli minu tipprekord 4.31!
Seejärel tuli üsna pikk ja väga ebameeldiv tõus, kus üsna paljud tegid tempos järeleandmiseid. Tõusu harjal panin kahest mööda, kellest ühe suust kostus "Paha!". Mõtlesin enam-vähem sama.
Lippasin edasi ühe naise järel, aga temast möödumiseks mul küll võhma polnud.
Ootasin juba kannatamatult finišit ja siis ta tuligi: 2,89 km ajaga 14.05 ja tempos 4.52 min/km. 20 sekundit hiljem maandus ka mu abikaasa. Kurja, lootsin tast veelgi kiirem olla, kuid tal jagus närvi märkida, et ta vähendas järjepidevalt maad me vahel ja oleks mulle pikema distantsi korral võinud ka ära teha.
Keskmine pulss 185, max 195. Tempo parandus iga kildi kohta 1.17 min.
Esimese kildi ajaga olen väga rahul ja kui poleks olnud seda tõusu, siis kindlasti rõõmustanuks ka teise kildi üle. Paraku aga ühtegi üle viie poleks tahtnud lasta, aga arvestades, et kokkuvõttes tuli tempoks 4.52, siis võib olla ikkagi rahul. Tore oli taas rajal olla :)
