III Aleksandri poolmaraton ootab osalejaid

 Depressiooni teavitusüritus Aleksandi poolmaraton tuleb kolmandat korda! Seekord 24. augustil.

Lähem info siit: https://www.facebook.com/events/765963420144168

Ootan pikkade silmadega abikäsi kui ka toetajaid, kes annavad oma panuse üritusel osalejate tänamiseks. Iga osaleja kannab endaga sõnumit ja annab oma hääle depressiooni kui haiguse sõnumi laiemaks levitamiseks. Seetõttu tahame omalt poolt anda võimalikult palju, et neid osalejaid tänada.

Jään süda avali ootama: pamela.eesmaa@gmail.com

Aleksandri poolmaratoni tulemused ja muljed

Öelda on palju, aga sõnu jääb väheks.

Viimati sai kirjutatud üsna ammu ja ilmselt on möödunud vahepealne aeg kaose tähe all. Seejuures oli üks suureks küsimuseks meie II Aleksandri poolmaratoni korraldamine.

Tahaks kõigest kirjutada, aga võhm päris otsas ja samas olen teisalt energiat täis süstitud, et taas tegutseda.

Aga alustan päris lõpust. Kui me keskpäeval stardipaika jõudsime, siis olid osad inimesed juba kohal. No nagu Arno isaga koolimajja minnes. Kohe hakkas tõsisem sebimine ja sagimine, et saada asjad üles, inimesed kirja jne.

Minu õnnetuseks oli tütretots eelmisel õhtul haigestunud palavikku (mis müstilisel kombel oli just nimme ürituse õhtul kadunud). Mis tähendas, et üks joogipunkt pidi lapsevalvuri tõttu tühjaks jääma. Õnneks päästsid hommikul katastroofist Raili, Marko ja Remi - no olge te taevani tänatud!

Ema tormas oma saialaua ja rinnanumbritega ka üsna viimasel hetkel kohale, kuid kogu selles kaoses, asjad ikkagi sujusid.

Jookide jagamine, joogitopside jaotamine, punktidesse juhendamine, kiirregistreerimine..

Stardieelne sagin. Pilt: Ivo Särak.

Kui kõlas lõpuks "Start!", siis oli küll süda rahul, et 10,6 kildi vallutajad olid teel ja 21,2 omad nende järel, kuid sebimine ei lõppenud. Hakkasin üle lugema inimesi ja kingikotte, kas kõigile jagub - jumal tänatud, jagus, kuigi mõni kõndis ilma minema.
Tekkis topsipaanika ja veepaanika. Lapsevalvur, kes pidi kodus olema vaesekesega, kimas bemmiga poodide, veevõtu ja joogipunktide vahet, et keegi lonksustki ilma ei jääks.

Pilt: Ivo Särak.

Rääkimata sellest, et tuli ka ajakirjanikele infot jagada :) 

Pilt: Meelis Minn.

Mingil hetkel selgus, et samal ajal liigub samal marsruudil Türi-Tamsalu rattamatk, kuid õnneks me üksteist ei seganud. Oli isegi rohkem arvestamist ja naeratamist... ja naeratamist oli tõesti palju! Soe tunne oli näha inimesi õnnelikena finišeerumas. Kuid ega kõik ilma tulnud nautima - oli näha ka suurt pingutamist ja higi!

Aeg möödus linnutiivul ja oligi hetk parimate õnnitlemiseks ja kogu kamba tänamiseks.

Naiste parim Sandra Alusalu. Pilt: Ivo Särak.

Minu jaoks oli väga üllatav ja liigutav, et meeste parim poolmaratoonar Indrek Lillemägi pidas omapoolse väikse tänukõne. See oli väga südantsoojendav!

Üldse oli kogu üritus minu jaoks niivõrd päikeseline, täis positiivseid ja toredaid inimesi, et tõesti... jääb sõnadest väheks.

Kogu möödunud nädal oli minu jaoks äärmiselt raske, sest olen võtnud ette äärmiselt drastilise elumuutuse ja seetõttu oli hinges sees rahutus, ärevus, pinge, haigeks jäämise tunne.

Ma ei tea, kas selle põletas läbi mu laps oma palavikuga või sai see kustutatud toredate jooksjate abil, kuid täna on mul tõesti hea olla!

Nähes, kui palju sadas eelnenud nädalal ja mis ilmad praegu on - Aleksander oli meiega tol päeval.

Mul oli väga hea meel kuulda, et üks neiu, kelle nime ma kahjuks ei mäleta, tuli ekstra meie ürituseks kohale ja tal endal on diagnoositud depressioon ning viibib juba pikemat aega ravil. Aga nähes tema rõõmsat olemist, siis... see andis palju. Ja mul oli ta üle hea meel!

Selline hunnik snäkke ootas ees kõiki lõpetajaid. Ja neid jäi muide poolesajale inimesele kõvasti üle!

Aitäh joogipunktirahvas: ema (ka koogimeister), Ede-Ly, Marko, Raili, Remi! Aitäh, sekretär Meelis! Aitäh, suur tormaja Andrus! Aitäh, iga viimnegi osaleja! Aitäh, toetajad: A. Le Coq, Salon24, Akzo Nobel, Running Expert, WhatCar, Aja Leht, Otepää Seikluspark, Ajakirjade Kirjastus.

Kui antakse võhma, teeme jälle!

Ja nüüd lõpuks ka kauaoodatud protokoll:
10,6 km
M
I Tauri Hunt, 41.20
II Ivo Särak 51.20
III Ronald Remma 57.57
4. Meelis Käärik 59.10
5. Roman Tukmatsov 60.11
6. Jan Mustjõgi 64.25
7. Martin Kaschan 65.43
8. Vootele Parts 1:16.43

N
I Kati Orgmets 58.29
II Virge Siirand 64.42
III Kelly Martin 65.02
4. Kristiina Roosileht 65.07
5. Greeta Roosileht 65.43
6. Krisly Viidikas 67.46
7. Kirly Kadastik 1:10.22
8. Sigrid Süld 1:11.42
9. Kristi Kõll 1:13.49
10. Relika Juhanson 1:13.50
11. Helen Mandel 1:14.19
12. Siiri Vene 1:25.03
13. Marian Guutmann 1:26.42
14. Liina Raitma 1:28.55
15. Leena Jevdokimova 1:28.55
16. Maris Hupolainen 1:28.55
17. Simona Lotsman 1:28.55
18. Numbrita 1:35.20
19. Numbrita 1:35.20
20. Liina Nemvalts 1:35.42
21. Numbrita 1:38.30
22. Numbrita 1:38.30
23. Signe Voolpriit 1:38.47
24. Kätlin Tobonik 1:38.47
25. Numbrita 1:50.30
26. Numrbita 1:50.30
27. Numbrita 1:53.25

Poolmaraton, 21,2 km
M
I Indrek Lillemägi 1:22.22
II Silver Andre 1:32.56
III Keio Hämäläinen 1:33.42
4. Andres Kiisler 1:49.03
5. Ando Meerbach 1:51.36
6. Roland Kasela 1:53.12
7. Andre Tammik 1:54.59
8. Elari Kõivik 2:12.05
9. Kaupo Torro 2:15.4

N
I Sandra Alusalu 1:50.02
II Ann Valang 1:56.10
III Eliis Härma 2:01.17
4. Maili Antons 2:03.55
5. Vilve Pilv 2:08.56
6. Maichl Suur 2:27.49

Protokolli parandamiseks, andke märku: pamela.eesmaa@gmail.com

Aitäh veel kord KÕIGILE! Jagage palun sõnumit, mis sai kinnitatud iga diplomi külge:

Mõned depressiooni sümptomid:

• kurb või ängistav meeleolu suurem osa päevast ja nii iga päev;

• huvi igapäevategevuse vastu on kadunud;

• kehakaalu langus või suurenemine;

• liiga pikk või liiga lühike uneaeg või liiga varane ärkamine;

• püsiv väsimus- ja nõrkustunne;

• väärtusetuse-, süü- või lootusetusetunne;

• püsiv suurenenud ärrituvus ja rahutustunne;

• raskused mõtete koondamisel, otsuste langetamisel või millegi meenutamisel;

• korduvad surma- ja enesetapumõtted.

Miks jääb depressioon avastamata?

- Inimene häbeneb tihti tunnistada, et tal on depressioon, sest ta näeb selle sümptomites iseloomu nõrkuse märke.

- Inimene on depressiooniga kaasnevate tunnetega harjunud ja ei suuda nende taga näha haigust.

- Depressiooni on raskem diagnoosida, kui inimene samal ajal põeb mingit kehalist haigust.

Reageeri enne viimast sammu – enesetappu!

Enesetapp on impulsiivne tegu. Nagu iga teinegi siseaje, on ka impulss end tappa mööduv ning kestab vaid mõne minuti või tunni.

Suurem osa suitsidaalseid inimesi teeb oma enesetapumõtted ja -kavatsused ka teatavaks. Nad annavad seda tihti mitmeti mõista ja räägivad, et tahavad surra, tunnevad end kasutuna jne. Niisuguseid abipalveid ei tohi tähelepanuta jätta.

Aita abivajajat!

1. Esimene samm on leida sobiv paik, kus on võimalik omaette vestelda.

2. Järgmine samm on võtta kõneluseks küllalt aega. Suitsidaalsed inimesed vajavad harilikult oma koormast vabanemiseks palju aega ja nende kuulaja peab olema selleks valmis.

3. Kõige tähtsam on inimest hoolega kuulata – see vähendab oluliselt enesetapule viivat meeleheidet.

Faktid

Depressioon on lõpule viidud enesetappude puhul kõige sagedasem diagnoos.

Eestis on enesetapu sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid.

Enesetapp on 15-29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis.

Iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5-8  inimest.

Enesetapukatsete arv on üle 10 korra suurem enesetappude arvust.

Allikas: Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut, MTO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge, Tartu 2000

Depressioon on haigus! Depressioon on ravitav! Depressiooni ravi määrab arst.

Pikemal vastupidavustreeningul (jalutamine, jooksmine, rattasõit jne) on leitud meeleolu parandav mõju. On inimesi, kes on saanud depressioonist jagu vaid treeningute abil. Kuid esmalt on kõige olulisem pöörduda spetsialisti poole.

Aleksandri poolmaratoni organiseerimine on täies hoos

Mul pole ammu olnud aega midagi pikemalt kirjutada, sest sündmuseid on kohutavalt palju ja kohutavalt suuri. Ühe väikse, kuid olulise teema telgitagustest pajatan praegu.

Järvamaal toimuva Aleksandri poolmaratoni organiseerimine on tõesti hoos, sest see toimub juba järgmisel pühapäeval ehk 18. augustil! Lähem tutvustus sellele on siin.

Soovime endiselt tõstatada depressiooniteemat ja mälestada kõiki, keda see haigus on endaga viinud ja olla mõtetes kõigi nendega, kes on depressioonile oma lähedase kaotanud.

Mul on meeletult hea meel, et tänavu on taas mitmed firmad andnud oma lahke abikäe ja aidanud ürituse positiivsusele rohkelt kaasa.

Ajakirjade Kirjastuselt on vahvad kingikotid kosmeetikaga. Salon24.eu toetab hinnaliste juuksehooldusvahenditega (sh meestele!). Ja A. Le Coq seisab ka tänavu selle eest, et meie joogipunktides janukustutus otsa ei saaks!

Võimalik, et midagi lisandub veel ja võitjatele on välja panna midagi eriti ägedat, aga see selgub veel jooksvalt.

Hetkeseisuga on kinkekott garanteeritud igaühele, kuid mine tea, kui paljud lõpuks kohale tulevad. Siiski oleme seadnud piirarvuks 100 inimest, et suudaksime tagada sujuva korralduse, igakülgse tähelepanu ja sooja vastuvõtu.

Üritus on ainulaadne, sest see on osalejatele TÄIESTI TASUTA! Me korraldame missioonitundest ja enda kaotatud lähedase nimel. Me soovime, et see üritus jätaks sooja tunde igale osalejale ja seda leeki kantaks endas edasi ka igapäevaelus ja kui tuleb kokkupuude teemaga "depressioon", siis on olemas mingi info ja punkt, millele toetudes edasi minna (jagame lõpetajatele ka infomaterjale depressiooni kohta).

Et see poleks vaid hüüdja hääl kõrbes, siis ma loodan, et saame seekord ikka poolsada pead kokku. Iga inimene on oluline! Tulge kohale!

Tulge Aleksandri poolmaratonile!

Juba teist aastat korraldame olulise teema teavitamiseks spordiüritust. Siin ta on!

Aleksandri poolmaraton

18. augustil korraldatav Aleksandri poolmaraton on pühendatud depressiooni ohvritele ja depressiooni teavitamiseks.

Riietus? Sportlik, seljas musta värvi T-särk või topp.

Kus? Kesk-Eesti, Järvamaa, Mäo rist (Tln-Trt maantee keskpunkt). Täpsem marsruut on koostamisel.

Kuidas? Jalgade jõul ehk oodatud on jooksjad kui kõndijad.

Eesmärk on pöörata tähelepanu oma lähedastele, leida hetk süvenemiseks. Eesti on viimaste andmete kohaselt 107 riigi seas enesetapjate arvu poolest 15. kohal. Depressioon on enesetapu põhjus nr 1.
Aitame vähendada seda arvu ja leida oma lähedaste jaoks aega.

Poolmaratonile andis nime Aleksander, kes armastas teha ise sporti ja jagada headust. Tema elutee katkes depressiooni tõttu 1. juulil 2012. aastal.

Ürituse sujuvaks kulgemiseks on tänavu osalejate piirarvuks 100. Pane end esimeste seas kirja SIIN või pamela.eesmaa(at)gmail.com.

Tulge ja andke oma panus niivõrd olulise teema teavitamisel ja kõikide haigete toetuseks.

Täna trennis

Vahelduseks trennijuttu ka. See kuu tuleb kilometraaži poolest rekordiline, kuigi puhkuse tõttu olen siiski üsna lõdvalt võtnud.

Kuid rekordilised on olnud ka ajad. 1 km parima jooksin pärast puhkepäevi üleeilse 7 km sees, aeg 4.44 (kuigi Endomondo ütles 4.38 ja mu kell veelgi vähem ning ise tundsin, et see oli kiirem, siis olgu see väiksem number - saab taas üle lüüa). 5 km puhul sain uueks tippmargiks 24.58, mis oli samuti pikema trenni sees, 9 km.

"Võluv" naeratus kevadel Tallinna spordihallis.

Ülemöödunud nädalal oleks kergemalt tulnud 1 tunni rekord, kuid lõpetasin paraku kaks sekundit enne tunni täitumist. Sellest trennist tuli seevastu 10 km rekord, kuid selle lõin samuti täna üle.

Täna oli kavas 5.40 tempos minek, mis vahelduks iga km tagant 4.40-4.50ga. Paraku ma nii tasemel polnud, et 4.40 viiel korral loopida, kuid enam-vähem. Km ajad: 5.29/ 4.45/ 5.27/ 4.53/ 5.28/ 5.01/ 5.20/ 4.49/ 5.35/ 4.50. Taastumine oli üllatavalt kiire, ca 50 sekundit. Kuigi ma ei võtnud kohe pärast viimast kilti, vaid jooksin sips kergemalt edasi, et naabri koerast mööda pääseda.
10 km aeg 51.41. No olümpiale just ei pääse, kuid külajooksudel esisajasse juba jõuab.

Mis on eesmärgid? Ega midagi, ausalt öeldes. 10 km võiks alla 50 mindi joosta ja on kena küll. Poolmaraton alla kahe tunni ja on kena küll. Sügisene maraton alla 5 tunksi ja võingi tiksuda omas rütmis ja kuis aga viitsin.

Järgmine pühapäev Paide triatlon

 ja nädal hiljem Nurmekivi jooks Järva-Jaanis ja algavad ettevalmistused Aleksandri poolmaratoniks. Liigume!

Eesmärgid-üritused-plaanid

Sisulist juttu pole mul ammu olnud ja hetkel on selleks ka võimalust, sest mul on puhkus ja laps magab - kaks üliharuldast kokkusattumust.

Treeningud kulgevad stabiilselt ja olen Ööjooksu-ebaõnnest ammu väljas. Selgeks sai vähemalt see tõsiasi, et šokolaad karmimal jooksupäeval ei sobi. Sellest sain aru nii Ööjooksul kui ühel järgneval treeningul.

Kuigi kuklas tiksub vaikselt 8. septembri maraton, elu esimene, vähem kui kolme kuu pärast, siis praegu keskendun väiksematele üritustele ja liigun tasapisi.

Esmalt Paide triatlon.

Probleem on endiselt selles, et ma ei oska kroolida. Käisime küll Tervis Plussiga Indrek Sei juures õpetussõnu saamas, aga tänu Eestimaa suvele pole saanud neid praktikasse panna.

Olgu, kolm korda proovisin uppumise moodi kroolida ja ühe korra harjutasin kodus vette hingamist. Niimoodi:

Veidi aja pärast panin käed ka juurde. Kui ma päriselt järve läksin, siis see muidugi nii kerge enam polnud nagu potis.

Nädal hiljem peaks kõikide eelduste kohaselt toimuma Järva-Jaanis Ants Nurmekivi jooks ehk siis 14. juulil. Loodan olla platsis ja ehk seekord õnnestub mitte jääda viimaseks!!

Augustis korraldame taaskord Aleksandri poolmaratoni. Lähem info tulekul!

Ja siis ongi juba soe ja kuldne sügis koos maratoniga käes. Ega mul vist rohkem eesmärke polegi kui et edaspidi veel kiiremaks.

Praegu liigub kõik plaanipäraselt ja üllatustevaeselt, khm-khm. Esimest korda elus olen suutnud joosta lõike alla viie minuti. Möödunud nädal katsetasin viie kilomeetri rekordjooksu ja seal õnnestus lausa kaks kilti järjest alla viie mindi saada ja kolm esimest neist viis ja mõned sekundid peale. Minu jaoks siiski suur saavutus!

Nüüd on tulnud siis need ajad, kus okei tempo on alla kuue ja tõsisem veri ninast panemine alla viie. Ma mäletan üliselgelt, kuidas 2010 oktoober jooksin Paide statkal lõike 6 min/ km ja ma SURIN! Kusjuures, ma arvasin siis, et olen päris kiire :o) Üleeile jooksin 11 km tempos 5.25 ja vaatasin ennast varjult - appi, ma olen ikka niiiii aeglane!

Aga tegelikult pean olema rahul ja tundma rõõmu, sest esimest korda elus olen ma ka unenäos kiire! Olete vast kõik näinud, kuidas tahaks kiiresti joosta, aga jalad on nagu nähtamatus vees või oled ise metsikus tuules ja liigud üliaeglaselt edasi? Ma näen nüüd, kuidas ma ise olen tuul ja jooksen, kiiresti!

Kuid ega kerge ole. Tööd on tavaolukorras metsikult. Lisaks nõuavad hoolt 14 vagu porgandeid, herneid, sibulaid, suvikõrvitsaid, arbuuse, 4 väikest vagu maasikaid, kasvuhoonetäis taimi, 1 hiiglaslik vagu last ja veel rohkem vagusid majas. Tegelikult on jooksutreeningu päevakavasse mahutamine üsna stressirikas ja trennipäeval kratsib kogu aeg kukalt see vastik väike sundus varsti trenn ära teha. Ühest küljest on see vastik tüütus, teisalt pingemaandaja ja suur rõõmu allikas.