Selline hunnik snäkke ootas ees kõiki lõpetajaid. Ja neid jäi muide poolesajale inimesele kõvasti üle!
Aitäh joogipunktirahvas: ema (ka koogimeister), Ede-Ly, Marko, Raili, Remi! Aitäh, sekretär Meelis! Aitäh, suur tormaja Andrus! Aitäh, iga viimnegi osaleja! Aitäh, toetajad: A. Le Coq, Salon24, Akzo Nobel, Running Expert, WhatCar, Aja Leht, Otepää Seikluspark, Ajakirjade Kirjastus.
Kui antakse võhma, teeme jälle!
Ja nüüd lõpuks ka kauaoodatud protokoll:
10,6 km
M
I Tauri Hunt, 41.20
II Ivo Särak 51.20
III Ronald Remma 57.57
4. Meelis Käärik 59.10
5. Roman Tukmatsov 60.11
6. Jan Mustjõgi 64.25
7. Martin Kaschan 65.43
8. Vootele Parts 1:16.43
N
I Kati Orgmets 58.29
II Virge Siirand 64.42
III Kelly Martin 65.02
4. Kristiina Roosileht 65.07
5. Greeta Roosileht 65.43
6. Krisly Viidikas 67.46
7. Kirly Kadastik 1:10.22
8. Sigrid Süld 1:11.42
9. Kristi Kõll 1:13.49
10. Relika Juhanson 1:13.50
11. Helen Mandel 1:14.19
12. Siiri Vene 1:25.03
13. Marian Guutmann 1:26.42
14. Liina Raitma 1:28.55
15. Leena Jevdokimova 1:28.55
16. Maris Hupolainen 1:28.55
17. Simona Lotsman 1:28.55
18. Numbrita 1:35.20
19. Numbrita 1:35.20
20. Liina Nemvalts 1:35.42
21. Numbrita 1:38.30
22. Numbrita 1:38.30
23. Signe Voolpriit 1:38.47
24. Kätlin Tobonik 1:38.47
25. Numbrita 1:50.30
26. Numrbita 1:50.30
27. Numbrita 1:53.25
Poolmaraton, 21,2 km
M
I Indrek Lillemägi 1:22.22
II Silver Andre 1:32.56
III Keio Hämäläinen 1:33.42
4. Andres Kiisler 1:49.03
5. Ando Meerbach 1:51.36
6. Roland Kasela 1:53.12
7. Andre Tammik 1:54.59
8. Elari Kõivik 2:12.05
9. Kaupo Torro 2:15.4
N
I Sandra Alusalu 1:50.02
II Ann Valang 1:56.10
III Eliis Härma 2:01.17
4. Maili Antons 2:03.55
5. Vilve Pilv 2:08.56
6. Maichl Suur 2:27.49
Protokolli parandamiseks, andke märku: pamela.eesmaa@gmail.com
Aitäh veel kord KÕIGILE! Jagage palun sõnumit, mis sai kinnitatud iga diplomi külge:
Mõned depressiooni
sümptomid:
• kurb või ängistav
meeleolu suurem osa päevast ja nii iga päev;
• huvi igapäevategevuse
vastu on kadunud;
• kehakaalu langus või
suurenemine;
• liiga pikk või liiga
lühike uneaeg või liiga varane ärkamine;
• püsiv väsimus- ja
nõrkustunne;
• väärtusetuse-, süü- või
lootusetusetunne;
• püsiv suurenenud
ärrituvus ja rahutustunne;
• raskused mõtete
koondamisel, otsuste langetamisel või millegi meenutamisel;
• korduvad surma- ja
enesetapumõtted.
Miks jääb depressioon
avastamata?
- Inimene häbeneb tihti
tunnistada, et tal on depressioon, sest ta näeb selle sümptomites iseloomu
nõrkuse märke.
- Inimene on
depressiooniga kaasnevate tunnetega harjunud ja ei suuda nende taga näha
haigust.
- Depressiooni on raskem
diagnoosida, kui inimene samal ajal põeb mingit kehalist haigust.
Reageeri enne viimast
sammu – enesetappu!
Enesetapp on impulsiivne
tegu. Nagu iga teinegi siseaje, on ka impulss end tappa mööduv ning kestab vaid
mõne minuti või tunni.
Suurem osa suitsidaalseid
inimesi teeb oma enesetapumõtted ja -kavatsused ka teatavaks. Nad annavad seda
tihti mitmeti mõista ja räägivad, et tahavad surra, tunnevad end kasutuna jne.
Niisuguseid abipalveid ei tohi tähelepanuta jätta.
Aita abivajajat!
1. Esimene samm on leida
sobiv paik, kus on võimalik omaette vestelda.
2. Järgmine samm on võtta
kõneluseks küllalt aega. Suitsidaalsed inimesed vajavad harilikult oma koormast
vabanemiseks palju aega ja nende kuulaja peab olema selleks valmis.
3. Kõige tähtsam on
inimest hoolega kuulata – see vähendab oluliselt enesetapule viivat
meeleheidet.
Faktid
Depressioon on lõpule
viidud enesetappude puhul kõige sagedasem diagnoos.
Eestis on enesetapu
sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid.
Enesetapp on
15-29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis.
Iga enesetapp puudutab
väga lähedalt umbes 5-8 inimest.
Enesetapukatsete arv on
üle 10 korra suurem enesetappude arvust.
Allikas: Eesti-Rootsi
Suitsidoloogia Instituut, MTO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge,
Tartu 2000
Depressioon on haigus!
Depressioon on ravitav! Depressiooni ravi määrab arst.
Pikemal
vastupidavustreeningul (jalutamine, jooksmine, rattasõit jne) on leitud
meeleolu parandav mõju. On inimesi, kes on saanud depressioonist jagu vaid
treeningute abil. Kuid esmalt on kõige olulisem pöörduda spetsialisti poole.