Showing posts with label hemoglobiin. Show all posts
Showing posts with label hemoglobiin. Show all posts

Monday, August 27, 2012

Sinu tervise olulised numbrid


Lugu ilmus Tervis Plussi mainumbris, aga kasulik kõrva taha panna ka blogi lugejail. Lugu on küll toimetamata, aga kui tahate korralikku versiooni lugeda, siis lipake raamatukokku :)




1. 120/80 mm/Hg on normaalne vererõhk
Vererõhus on kaks olulist numbrit. Esimene neist, süstoolne, näitab vererõhu maksimaalväärtust südamest väljutamise ajal, teine (diastoolne) rõhku arterites löökidevahelisel puhkeperioodil ehk tagasivoolu rõhk
Normnäitajad on küllalt individuaalsed, kuid kõrgeks loetakse numbrit puhkeolekus korduval mõõtmisel üle 140/ 90 mm/Hg ja madalaks alla 105/60 mm/Hg.
Normist väljas?
Madal vererõhk võib  põhjustada  ebameeldivat enesetunnet nagu näiteks pearinglus ja väsimus, kuid ei ole kunagi organismile ohtlik. Kõrget vererõhku ehk hüpertensiooni peetakse vaikseks tapjaks, sest tihti inimene seda ise ei taju. Hüpertensioon võib põhjustada südamehaiguseid, ajuinsulti, neerupuudulikkust jm.
Paranda oma numbreid!
Loobu liigsest soolast, suitsetamisest ja liigsest alkoholist. Püsi normaalkaalus: liigu aktiivselt ja vaata üle oma menüü. Stress ja ülekoormus tõstavad vererõhku - puhka!



2. 140 on keskmiselt normaalne hemoglobiin, olenevalt vanusest ja soost
Hemoglobiin kannab vere punalibledes hapnikku kudedesse laiali. Selleks, et moodustuks hapnikukandja, on vaja rauda, B12 vitamiini , foolhapet jm. 
Normaalne hemoglobiin:
Mehed: 138-182 g/L
Naised: 121-151 g/L
Lapsed: 111-160 g/L
Rasedad: 110-120 g/L
Normist väljas?
Kui hemoglobiin langeb tekib kehvveresus ehk organism ei suuda enam korralikult omandada hapnikku. Madalale hemoglobiinile võivad viidata kahvatus, loidus, väsimus, jõuetus, minestamine tähelepanu- ja mäluhäired. Kõrge hemoglobiin võib põhjustada veres trombe, seeläbi on ka suur infarkti- ja insuldirisk.
Kõrgele hemoglobiinile ei vihja tavaliselt miski ning seda tuleks kindlaks teha vereproovi abil.
Paranda oma numbreid?
Madala hemoglobiini puhul tuleb üle vaadata esmalt menüü. Abi on rauarikastest toitudest (punane liha, maasikad, herned jt rohelised köögiviljad, mandlid jm).
Tõsisema aneemia puhul tuleb läbida uuringud ja tablett- või süsteravi kuur. Tuleb välja selgitada, kas organismis ei ole parasiite, näiteks paeluss, ega ole tegemist „vaikse“ verekaotusega (seedetrakti haavand, vererohked menstruatsioonid).
Kõrge hemoglobiiniga tuleks juua võimalikult palju, jälgida tervislikku eluviisi ja unerežiimi. Ka norskamine tõstab hemoglobiinitaset. Raskemad juhud ravitakse tablettidega.



3. Alla 0,8 ideaalne vöö ja puusa suhe (VPS)
Ainuüksi kaalunumber ei näita rasvumise ohtu tervisele, vaid vöö ja puusa suhe. Pirnikujuga keha puhul koguneb rasv peamiselt puusade piirkonda. Tervisele kehvem variant on õunakeha, kui rasv ladestub peamiselt vööpiirkonda. Et välja selgitada, kas „õun“ püsib normi piires või mitte, tuleb leida vööümbermõõdu ja puusa suhe.
Vöökohta mõõda ribide alt, niudeluust kõrgemalt. Puusasid mõõda jalad koos, kõige laiemast kohast. Vööümbermõõt jaga puusaümbermõõduga ja saad oma tervisenumbri.
Mehed   Naised  Terviserisk VPSi järgi
<0 madal="madal" nbsp="nbsp" o:p="o:p">
0,9-0,95 0,81-0,85 Keskmine
0,96+     0,85+     Kõrge
Normist väljas?
Vöökohta kogunenud üleliigne rasv tõstab koos ülekaalulisusega diabeedi-, vähi- ning südame- ja veresoonkonna haiguste riski, mõjutab viljakust jne.
Paranda oma numbreid!
Tee seda oma tervise ja välimuse nimel: tarbi vähem rasvu ja süsivesikuid, söö rohkem kiudaineid. Lõunasöök olgu võimalikult värviline ja mitte e-ainetest, vaid köögiviljadest. Karastusjoogid ja alkohol toovad näiliselt süütus kuues tihti šokolaaditahvli jagu kaloreid - loobu neist. Jaluta, uju, viibi õues - värske õhk hoiab mõtted söögist eemal!



4. 4,0-6,0  mmol/ L on sinu normaalne tühja kõhu veresuhkur
Veresuhkur näitab, kui palju glükoosi sinu keha sisaldab. Glükoosi saab organism süsivesikuid sisaldavatest toitudest ja see on keha esmane energiaallikas. Pankreases toodetav ja vabanev insuliin aitab keharakkudel glükoosi kasutada. Kui kehas on rohkem glükoosi, toodab pankreas rohkem insuliini. On tavaline, et veresuhkrutase kehas pärast söömist kergelt tõuseb. Pankreas aitab insuliini abil selle taseme normini viia. Pärast sööki võib veresuhkur tõusta kuni 8,0 mmol/l, kuid kahe tunni jooksul peaks see olema jälle normis
Normist väljas?
Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Selline olukord tekib suhkruhaiguse ehk diabeedi korral, kui immuunsüsteem ründab insuliini tootvaid rakke. Kui pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini kujunebki välja diabeet.
Vanusega tekkiv diabeet kujuneb sageli välja väärtoitumisest ja organismis ei teki mitte insuliini puudus, vaid insuliini vigasus ja muud suhkru imendumise mehhanismide häired.
Verre jäänud liigne suhkur ladestub veresoontes, kahjustades nende seinu, eritub neerude kaudu uriiniga ja hakkab kehast vedelikku väljutama. Tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust.
Liiga kõrge veresuhkur ohustab veresooni, silmi, neerusid, närve - kahjustab kogu organismi.
Paranda oma numbreid!
Insuliinipuuduse korral ei ole muud võimalust kui süstida insuliini ja hoida toitumine ja süstimine nii tasakaalus, et veresuhkru väärtused oleksid võimalikult stabiilsed. Toitumusliku veresuhkru haiguse korral on vaja jälgida hoolega oma toidumenüüd, süsivesikute ja rasvade hulka toidus. Süsivesikud tõstavad veresuhkrut kiiremini ja omavad sellele suuremat mõju. Eriti halb on rasvade ja süsivesikute koostoime. Väldi rasvaseid ja magusaid toite!
Veresuhkru hüppelisi tõuse aitavad ära hoida köögiviljad, oad, täisteratooted, kala, pähklid, avokaado, oliivid.
Kui toiduga ei õnnestu saavutada normi piirides olevaid veresuhkru väärtusi, siis määrab arst ravimid.



5. Kuni 5 mmol/ L on sinu normaalne üldkolesterooli sisaldus veres
Kolesterool on organismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 70% sellest valmib keha sees, 30% saadakse toidust. Kolesterooli leidub igas meie keharakus ja see omab mitmeid funktsioone: sünteesib päiksevalgusest kehas D-vitamiini, isoleerib närvikiude, on vajalik teatud hormoonide tootmiseks (kortisool, korikosteroon, östrogeen, androgeen jne), ehitab ja säilitab rakumembraane jne. Kolesterooli on mitut sorti: HDL ehk „hea kolesterool“, LDL ehk „halb kolesterool“,  triglütseriidid ehk rasvarakud.
HDL-i normväärtus on üle 1 mmol/l , LDL väärtus alla 3 mmol/L, triglütseriidide norm alla 1,7 mmoll/l
Normist väljas?
HDLi peetakse heaks kolesterooliks, sest ekspertide väitel aitab see ennetada südame- ja veresoonkonnahaiguseid ja parandada hormonaalseid protsesse veres. „Halval“ kolesteroolil LDL on seevastu omadus kleepuda veresoonte seintele, põhjustades sellega veresoonte lupjumist, millele aitab kaasa ka kõrge triglütseriidide tase. Liiga kõrge LDL- ja rasvade tase viitab südame- ja veresoonkonnahaiguste riskile.
Paranda oma numbreid!
Kõrget kolesteroolitaset võib esineda ka noortel ja saledatel. Siiski piisav füüsiline koormus tõstab „hea“ ja küllastunud rasvad „halva“ kolesterooli taset. Viimast leidub rasvases lihas, vorstides, küpsistes, vahu- ja hapukoores, juustus, kiirtoidus jne. Ka suitsetamisel ja alkoholil on oluline roll kolesteroolitasemes mängida. Kolesterooli väljaviimist organismist soodustavad täisteratooted, kiudaineterohked puu- ja juurviljad. Kasuks tuleb ka rohelise tee joomine .

NB! Lase oma verenäitajaid kontrollida iga viie aasta tagant!

Allikas: perearst dr Ingrid Alt.


Saturday, September 24, 2011

Sündis väike suusahüppaja

Mul oli päris mitu aega plaanis üks huvitavam postitus teha, mis muudkui lükkus edasi ja nüüd on üldse hoopis teised jutud.

17. septembri õhtul sündis ära väikene plikatirts, kes jalgade poolest võiks vabalt suusahüppaja olla (ilma suuskadeta).
Minu plaan võimalikult kaua jalutuskäike ette võtta läks läbi. Aprillist alates kõndisin välja siis sünnitamise eelõhtuni. Sünnitusosakonda läksin lausa 4 tundi pärast igaõhtust tavalist tunniajalist retke.

Vaevalt sel sünnitegevuse alustajana mingi abi oli, kuid enesetunde poolest olin 100% kindel, et tegudeni läheb vähemalt kuu (2 nädalat tähtajani + 2 nädalat esilekutsumiseni). Ma vandusin veel paar päeva enne, et sel ega järgmisel nädalal ei juhtu midagi. Nähtavasti jalutamisel oma roll heal enesetundel siiski oli.

Toitumist ma viimasel kuul enam ei viitsinud jälgida -hemoglobiini tõstmise eesmärgil. Lisaks sellele on herne- ja maasikaaegki juba läbi. Hakkasin siis raualisandeid võtma ja oh üllatust - hemoglobiin hoopis langes. Mitmetunnistest lõunauinakutest ei pääsenud lõpuni välja, kuid praegu, nädal aega magamata, tundub, et neid oli igal juhul vaja.

Niisiis, 10 päeva enne eeldatavat tähtaega, maandusin 1.30 öösel sünnitusosakonnas. Ca 14 tundi kannatasin edukalt leebeid valusid ning ca 2 tundi hullumeelseid valusid. Töö seega kiire ja korralik.

Tervis on paranemisteel siiamaani. Joon rauasiirupit, sest sellist verekaotust enam maasikatega ei korva. Välja magamisest võib vist veel paar kuud unistada. Kaal kukub hetkel tempos 2 kilo nädalas, kuid üritan seda korvata rohke magusaõgardlusega - tundub, et õnnestunult.

Kui olen võimeline juba kauem kui 5 minutit seisma, siis loodetavasti õnnestub jalutamas taas käia ja suur soov on taas ujulat külastada.

Ahjaa. Uus ilmakodanik on loomulikult imearmas - jalgade poolest suusahüppaja, hääle poolest ooperilaulja.

Wednesday, July 20, 2011

Hemoglobiin kõrgemaks - toidu abil!

Paar päeva tagasi tuli taas tagasilöök. Hommikust õhtuni elasin Garfieldi moodi - üles, sööma, magama, üles, sööma, magama, üles, sööma, magama, üles, sööma, õhtuuinak. Väga raske päev. Siis mõtlesin, et hemoglobiin on veelgi langenud ja ei saa toiduga jaole. Lisaks lõi lõua alt lümfi paiste (tavaline asi pärast mononukleoosi), igeme paiste, valu kõrva, pähe, silmamunani välja.

Jälle verd andma.

Paraku oli see ühepäevane juhtum ja järgmisel päeval lippasin juba vähe rõõmsamalt ringi. Täna sain teada, et hemoglobiin on kahe võrra tõusnud! Wiii! Kõigest kahe nädalaga! Üks teine rase tuttav sai kuu aja ja kolm korda päevas rauatablettidega hemoglobiini 94 pealt 96 peale ja selle hõiskas ämmaemand vägevalt.

Minu abimehed on olnud neil nädalatel porgandid, herned, maasika toormoos, nõgesetee, üsna väheses koguses hematogeeni ja paar korda raua toidulisandit. Sisimas on tunne, et suurim tänu läheb nõgeseteele.

Kes ütleski, et toidust pole hemoglobiini puhul kasu?

Monday, July 11, 2011

Madal hemoglobiin ja raud



Järgmises või ülejärgmises postituses kirjutan siis pikemalt, mis ikkagi aasta alguses juhtus, kuidas asi edasi läks ja kuidas vaikselt olen edasi kulgenud. Vahepealsetest tervisehädadest olen jooksvalt kirjutanud ja eks täna ka järjekordne heietus :o)

Hommikuvõimlemisega olen suutnud tänini vastu pidada ja ajaliselt see veninud tunniseks. Jalutamas proovin käia iga päev. Suure väsimusega harva pool tundi, kuid üritan vähemalt tund ja maksimaalselt 1 h 30 min - 2 h. Mingil hetkel tuli energiat palju ja jõudsin päevas ka mõned tunnid aiatöid teha. Maakaevamine, umbrohu kitkumine, põõsaste saagimine (aastatega võtab sirel tamme jämeduse)-hekipügamine, teeaukude täitmine kruusaga jne.

Polnud väga vigagi, kuid mingil hetkel hakkasid märgid millelegi muule viitama. Oma keha kuulamine on äärmiselt vajalik omadus. Kirjutasin selle kohta ka väga huvitava artikli mõned aastad tagasi: http://www.naistemaailm.ee/?id=30493. Kõik meie küljes viitab millelegi. Jalad ristis istumine, liigne higistamine, silmade hõõrumine, küünte närimine. Paljusid neist asjadest tehakse enese teadmata ja neile tähelepanu pööramata. Ja tihti ongi tulemuseks see, et haigus lööb lõpuks vasaraga pähe: "No, kas sa siis ei näe, et sa teed midagi valesti?".

Minu esimeseks märgiks oli pica ehk isu söödamatute asjade vastu. Mul oli selleks täpsemalt liiv, kruus ja asfalt. Pical on üldiselt kolm põhjust: psühholoogiline-vaimne, hormoonid (nt raseduse ajal) või mingi aine puudus (enamjaolt raud).


Järgmine märk oli tõsine väsimus. Kui ma juba vajasin päevas kolme lõunauinakut (mis kestsid tund-kaks), siis pidasin õigeks minna verd andma.


Rääkisin rauapuuduse kahtlusest ka verd võtnud õele, kes ütles, et söögu ma rohkem maasikaid. Ütlesin, et söön nagunii, lisaks ohtralt herneid. "Hernestest küll rauda ei saa." Ei hakanud vaidlema, et hernestes on kolm korda rohkem rauda kui maasikates. Kuna mul pole kalduvust aneemiale ja märtsis mõõdetud hemoglobiin oli 130, siis sain pigem muige oma kahtlustuse peale.


Paar tundi hiljem selgus, et hemoglobiin on 102. Sain taas soovituse maasikaid süüa. Öeldi, et raua krõbistamiseks pole veel põhjust. Nii palju, kui ma ise välja peilisin, siis naisterahva minimaalne hemoglobiin võiks olla 110. Seega 102 on pigem madalavõitu. Oma mõtteis lõin muidugi kaht kätt kokku - jälle usaldasin ennast rohkem ja jälle oli mul õigus.


Kuigi hemoglobiiniga 102 peaks hakkama kirjanduse järgi juba rauatablette võtma, siis jäin hea meelega arstiga nõusse ning üritan pigem toiduga rauapuudusest jagu saada. Rauatabletid toovad üsna kergesti kõhukinnisuse. Seejärel tuleks hakata selle vastu võtma toidulisandeid ning lõpuks oled ühes tühjas ringis.


Üks väga tore tabel raua sisalduse kohta

Raua sisaldus poppides toiduainetes 100 g kohta + kalorsus

Järjestatuna kõige rauarikkamast:

Mandel 4 mg / 578 kcal

Veiseliha 2,6 mg / 250 kcal

Hernes 1,5 mg / 81 kcal

Brokkoli 0,73 mg / 34 kcal

Porgand 0,66 / 41 kcal

Kapsas 0,47 mg /25 kcal

Maasikas 0,41 mg / 43 kCal

Kirss 0,4 mg / 63 kcal

Tomat 0,27 mg / 18 kcal

Banaan 0,26 mg / 89 kcal

Arbuus 0,24 mg / 30 kcal

Õun 0,12 mg / 85,65 kcal


Nagu näha, siis pole maasikas kaugeltki rauasisalduse esirinnas. Mandel oleks iseenesest super aseaine, kuid näiteks võrreldes hematogeeniga sisaldab see rohkem kaloreid. Hematogeen omakorda sisaldab jälle rohkem rauda. Seega mandel vs hematogeen, võidab hematogeen.


Ühe rauatableti olen siiski sisse võtnud. Söönud paar hematogeenibatooni, vahepeal kilokese maasikaid sisse ajanud, kilo herneid, mõned mandlid, joonud nõgeseteed (nõgeseteed ei soovitata normaalse hemoglobiini puhul üle kahe nädala juua, sest annab kohe mõnuga rauda). Nõgese kohta lähemalt üks teine artikkel: http://www.terviseleht.ee/200118/18_noges.php.


Hommikul ikka võimlen ja õhtul käin jalutamas, kuid päeval olen suutnud piirduda ühe lõunauinakuga. Tundub, et sedelimuutus on natukene aidanud. Ehk tehakse millalgi ka teine vereproov ja loodan väga, et suudan toitumisega veidi hemoglobiini tõsta. Samas kuulan ka enesetunnet, mis ütleb, kas vajan siiski lisaabi või saan omal jõul hakkama.

Paraku pikemalt hetkel ei jõua heietada, sest uni tuleb juba peale - ei ole kerge olla uimane.


Aga nii palju ka sellest, et Pärnus on merevesi imesoe ja minge aga ujuma!