Sinu tervise olulised numbrid

Lugu ilmus Tervis Plussi mainumbris, aga kasulik kõrva taha panna ka blogi lugejail. Lugu on küll toimetamata, aga kui tahate korralikku versiooni lugeda, siis lipake raamatukokku :)

1. 120/80 mm/Hg on normaalne vererõhk

Vererõhus on kaks olulist numbrit. Esimene neist, süstoolne, näitab vererõhu maksimaalväärtust südamest väljutamise ajal, teine (diastoolne) rõhku arterites löökidevahelisel puhkeperioodil ehk tagasivoolu rõhk

Normnäitajad on küllalt individuaalsed, kuid kõrgeks loetakse numbrit puhkeolekus korduval mõõtmisel üle 140/ 90 mm/Hg ja madalaks alla 105/60 mm/Hg.

Normist väljas?

Madal vererõhk võib  põhjustada  ebameeldivat enesetunnet nagu näiteks pearinglus ja väsimus, kuid ei ole kunagi organismile ohtlik. Kõrget vererõhku ehk hüpertensiooni peetakse vaikseks tapjaks, sest tihti inimene seda ise ei taju. Hüpertensioon võib põhjustada südamehaiguseid, ajuinsulti, neerupuudulikkust jm.

Paranda oma numbreid!

Loobu liigsest soolast, suitsetamisest ja liigsest alkoholist. Püsi normaalkaalus: liigu aktiivselt ja vaata üle oma menüü. Stress ja ülekoormus tõstavad vererõhku - puhka!

2. 140 on keskmiselt normaalne hemoglobiin, olenevalt vanusest ja soost

Hemoglobiin kannab vere punalibledes hapnikku kudedesse laiali. Selleks, et moodustuks hapnikukandja, on vaja rauda, B12 vitamiini , foolhapet jm. 

Normaalne hemoglobiin:

Mehed: 138-182 g/L

Naised: 121-151 g/L

Lapsed: 111-160 g/L

Rasedad: 110-120 g/L

Normist väljas?

Kui hemoglobiin langeb tekib kehvveresus ehk organism ei suuda enam korralikult omandada hapnikku. Madalale hemoglobiinile võivad viidata kahvatus, loidus, väsimus, jõuetus, minestamine tähelepanu- ja mäluhäired. Kõrge hemoglobiin võib põhjustada veres trombe, seeläbi on ka suur infarkti- ja insuldirisk.

Kõrgele hemoglobiinile ei vihja tavaliselt miski ning seda tuleks kindlaks teha vereproovi abil.

Paranda oma numbreid?

Madala hemoglobiini puhul tuleb üle vaadata esmalt menüü. Abi on rauarikastest toitudest (punane liha, maasikad, herned jt rohelised köögiviljad, mandlid jm).

Tõsisema aneemia puhul tuleb läbida uuringud ja tablett- või süsteravi kuur. Tuleb välja selgitada, kas organismis ei ole parasiite, näiteks paeluss, ega ole tegemist „vaikse“ verekaotusega (seedetrakti haavand, vererohked menstruatsioonid).

Kõrge hemoglobiiniga tuleks juua võimalikult palju, jälgida tervislikku eluviisi ja unerežiimi. Ka norskamine tõstab hemoglobiinitaset. Raskemad juhud ravitakse tablettidega.

3. Alla 0,8 ideaalne vöö ja puusa suhe (VPS)

Ainuüksi kaalunumber ei näita rasvumise ohtu tervisele, vaid vöö ja puusa suhe. Pirnikujuga keha puhul koguneb rasv peamiselt puusade piirkonda. Tervisele kehvem variant on õunakeha, kui rasv ladestub peamiselt vööpiirkonda. Et välja selgitada, kas „õun“ püsib normi piires või mitte, tuleb leida vööümbermõõdu ja puusa suhe.

Vöökohta mõõda ribide alt, niudeluust kõrgemalt. Puusasid mõõda jalad koos, kõige laiemast kohast. Vööümbermõõt jaga puusaümbermõõduga ja saad oma tervisenumbri.

Mehed   Naised  Terviserisk VPSi järgi

<0 madal="madal" nbsp="nbsp" o:p="o:p">

0,9-0,95 0,81-0,85 Keskmine

0,96+     0,85+     Kõrge

Normist väljas?

Vöökohta kogunenud üleliigne rasv tõstab koos ülekaalulisusega diabeedi-, vähi- ning südame- ja veresoonkonna haiguste riski, mõjutab viljakust jne.

Paranda oma numbreid!

Tee seda oma tervise ja välimuse nimel: tarbi vähem rasvu ja süsivesikuid, söö rohkem kiudaineid. Lõunasöök olgu võimalikult värviline ja mitte e-ainetest, vaid köögiviljadest. Karastusjoogid ja alkohol toovad näiliselt süütus kuues tihti šokolaaditahvli jagu kaloreid - loobu neist. Jaluta, uju, viibi õues - värske õhk hoiab mõtted söögist eemal!

4. 4,0-6,0  mmol/ L on sinu normaalne tühja kõhu veresuhkur

Veresuhkur näitab, kui palju glükoosi sinu keha sisaldab. Glükoosi saab organism süsivesikuid sisaldavatest toitudest ja see on keha esmane energiaallikas. Pankreases toodetav ja vabanev insuliin aitab keharakkudel glükoosi kasutada. Kui kehas on rohkem glükoosi, toodab pankreas rohkem insuliini. On tavaline, et veresuhkrutase kehas pärast söömist kergelt tõuseb. Pankreas aitab insuliini abil selle taseme normini viia. Pärast sööki võib veresuhkur tõusta kuni 8,0 mmol/l, kuid kahe tunni jooksul peaks see olema jälle normis

Normist väljas?

Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Selline olukord tekib suhkruhaiguse ehk diabeedi korral, kui immuunsüsteem ründab insuliini tootvaid rakke. Kui pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini kujunebki välja diabeet.

Vanusega tekkiv diabeet kujuneb sageli välja väärtoitumisest ja organismis ei teki mitte insuliini puudus, vaid insuliini vigasus ja muud suhkru imendumise mehhanismide häired.

Verre jäänud liigne suhkur ladestub veresoontes, kahjustades nende seinu, eritub neerude kaudu uriiniga ja hakkab kehast vedelikku väljutama. Tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust.

Liiga kõrge veresuhkur ohustab veresooni, silmi, neerusid, närve - kahjustab kogu organismi.

Paranda oma numbreid!

Insuliinipuuduse korral ei ole muud võimalust kui süstida insuliini ja hoida toitumine ja süstimine nii tasakaalus, et veresuhkru väärtused oleksid võimalikult stabiilsed. Toitumusliku veresuhkru haiguse korral on vaja jälgida hoolega oma toidumenüüd, süsivesikute ja rasvade hulka toidus. Süsivesikud tõstavad veresuhkrut kiiremini ja omavad sellele suuremat mõju. Eriti halb on rasvade ja süsivesikute koostoime. Väldi rasvaseid ja magusaid toite!

Veresuhkru hüppelisi tõuse aitavad ära hoida köögiviljad, oad, täisteratooted, kala, pähklid, avokaado, oliivid.

Kui toiduga ei õnnestu saavutada normi piirides olevaid veresuhkru väärtusi, siis määrab arst ravimid.

5. Kuni 5 mmol/ L on sinu normaalne üldkolesterooli sisaldus veres

Kolesterool on organismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 70% sellest valmib keha sees, 30% saadakse toidust. Kolesterooli leidub igas meie keharakus ja see omab mitmeid funktsioone: sünteesib päiksevalgusest kehas D-vitamiini, isoleerib närvikiude, on vajalik teatud hormoonide tootmiseks (kortisool, korikosteroon, östrogeen, androgeen jne), ehitab ja säilitab rakumembraane jne. Kolesterooli on mitut sorti: HDL ehk „hea kolesterool“, LDL ehk „halb kolesterool“,  triglütseriidid ehk rasvarakud.

HDL-i normväärtus on üle 1 mmol/l , LDL väärtus alla 3 mmol/L, triglütseriidide norm alla 1,7 mmoll/l

Normist väljas?

HDLi peetakse heaks kolesterooliks, sest ekspertide väitel aitab see ennetada südame- ja veresoonkonnahaiguseid ja parandada hormonaalseid protsesse veres. „Halval“ kolesteroolil LDL on seevastu omadus kleepuda veresoonte seintele, põhjustades sellega veresoonte lupjumist, millele aitab kaasa ka kõrge triglütseriidide tase. Liiga kõrge LDL- ja rasvade tase viitab südame- ja veresoonkonnahaiguste riskile.

Paranda oma numbreid!

Kõrget kolesteroolitaset võib esineda ka noortel ja saledatel. Siiski piisav füüsiline koormus tõstab „hea“ ja küllastunud rasvad „halva“ kolesterooli taset. Viimast leidub rasvases lihas, vorstides, küpsistes, vahu- ja hapukoores, juustus, kiirtoidus jne. Ka suitsetamisel ja alkoholil on oluline roll kolesteroolitasemes mängida. Kolesterooli väljaviimist organismist soodustavad täisteratooted, kiudaineterohked puu- ja juurviljad. Kasuks tuleb ka rohelise tee joomine .

NB! Lase oma verenäitajaid kontrollida iga viie aasta tagant!

Allikas: perearst dr Ingrid Alt.

EKG rinnahoidjas ja sportlaste südameprobleemid

Pilt on illustreeriv.

Lugesin just Daily Mailist, et teadlastel on õnnestunud luua super spordirinnahoidja, mis annab treenijale teada, kui teda peaks tabama südameinfarkt (nagu seda oleks väga raske märgata?).

E-bra peaks aitama arstidel monitoorida haigeid naispatsiente üle kogu maailma. Rinnahoidjasse on integreeritud sensorid, mis mõõdavad elutähtsaid tervisemärke ja laadivad vastava informatsiooni Bluetoothi või Wi-Fi kaudu üles, kus siis nii arst kui ka patsient saavad seda hiljem järele vaadata. Diskrimineerimissüüdistuste vältimiseks on meeste jaoks sama süsteemiga E-vest.

Süsteem montoorib vererõhku, kehatemperatuuri, hingamissagedust, hapnikutarbimist ja teatud määral närviaktiivsust. Loomulikult toimib see ka EKGna ja annab patsiendile märku, kui südameinfarkt on platsis.

Süsteemiga on kaasas ka GPS, et treenijat kõikjal välja peilida ja talle siis vajadusel ka kiirabi saata. Süsteemi saab iseenesest programmeerida ebanormaalsete näitude puhul hädakutsungit saatma.

Kahtlemata on selline süsteem, juba parimate (ainuüksi) südamelöögisageduse mõõtjate hindu teades, äärmiselt kallis vidin. Ometi võiks see tulevikus olla paljudel sportlastel kasutuses. Jälgides harrastajate kui tippude äkksurmasid, siis on oma kehanäitajate jälgimine muutumas aina olulisemaks.

Möödunud Londoni maratonil suri 30-aastane väga heas vormis harrastaja Claire Squires vaid mõni hetk enne finišeerumist. Temagi puhul kahtlustatakse südameprobleeme.
Mõningaid väiksemaid märke tasub igaühel jälgida (minestamine, pearinglus, südamepekslemine, valu rinnus). EKGd soovitan kõigil tõsistel harrastajatel vähemalt kord aastas kontrollida. Koormustesti hind käib paljudel üle jõu, aga perearsti juures kiire EKG kontroll või väikse tasu eest erakliinikutes, ka spaades, ei tohiks oma tervise nimel see väga kulukas olla.

Ise lippan ülehomme arsti juurde oma verenäitajaid kontrollima. Arst ei ole ju ainult hädade puhul abiks, vaid ka nende ennetamisel. Vanal heal soovitusel - lase igal aastal oma verenäitajaid kontrollida - on tegelikult sügavam ja õige tähendus olemas. Õnnetus ju ei hüüa endiselt tulles.

Vahepealseid arenguid

Kõige suurem rõõm on sellest, et lapsukese röökimismaratonid on lõppenud. Kas siis a) Gefilus tegi kõhu heaks, b) Colief aitas või c) harjus mõttega, et enam ei saa hulpida turvalises veekogus. Ja oksendamist on nüüd ka tunduvalt vähem, kuid selle põhjus peitus ülesöömises. Nagu perearst ütles, siis laps pidas söömisorgiaid nagu vanasti Roomas - ülepugimine, oksendamine ja siis samas vaimus edasi. Mina muidugi mõtlesin, et kui lapse lõuad käivad, siis ta sööb. Mis siis, et söömise algusest oli matsutamisega möödunud juba tund aega. Nüüd üle 20 minuti ei luba orgiat pidada.

Seega on suurimad mured hetkel otsas. Teine mure on endiselt magamine. Mõni öö saan ainult tunni kaupa magada ja nii öö läbi on jube augutamine. Päeval olen paras elav laip ja ootan, et laps magama jääks, et ise ka magada, kuid selle aja peale, mil ma ta sügavasse unne olen saanud, et ise pikali visata, on ta juba üles tõusnud.

Lapse ja enda kahjuks ei jõua ma isegi jalutamas käia. Ma ei jõua oodata, mil see väsimus kord otsa saab, et natukenegi liigutama saaks hakata.

Kunagi tegin hoogsalt kõhulihasteharjutusi, 350 korraga. Paar päeva tagasi punnisin vägisi 50 ja siiamaani lihased valutavad. Naljakoht ta on muidugi :)

Eile käisin hambaarstil, sest üks hammas kipub siin tuikama. Hambaarst ei leidnud ühtegi auku. Kopsis hambaid, käskis terariistu hammustada.. ei mingit valu. Siis pani mingit külma möksi peale ja siis andis ikka tunda. Niisama lambist aga hammast lahti puurima ei hakka, mistõttu käisin täna röntgenis. Kui uuesti hakkab tuikama, siis pildiga tagasi arstile.

Kuid kõige suurem rõõm on sellest, et pärast viit aastat hambaarsti vältimist ei leidunud ühtegi auku. Seega soovitan tervemate hammaste nimel vältida flooriga hambapastasid ja kui pastatada, siis poole hernetera jagu. Mina kasutan pastat üliminimaalselt, vatitiku tupsukese jagu ja piisab küll. Et see toimib - vaadake pildilt, hambad korras :o)

Fotost ka. See 34. rasedusnädalal. Algkaalul oli siis ca +17 kg. Kokku tuli ca +19 kg. Praegu on jooksuajast +5 kg veel turjal, kuid minu muidu tavakaalul on lisaks +3 kg. Seega olen siin magusavitsutuste ja logelemisega suutnud alla võtta ja lähedal oma tavamõõtmetele. Keha ütleb ära, et pole vaja veel tõmblema hakata. Jooksma nagunii enne soojade tulekut ei hakka, kui üldse. Hetkel on mõttes rohkem ujumine ja muud tegevused.

Kehamärgid, mis viitavad tõvele

See lugu ilmus Tervis Plussis küll 2 aastat tagasi, kuid kuulub siiani mu lemmikumate hulka. Pole ka üllatav - ühtib see ju täielikult minu põhimõtetega (v.a. ehk Hiina meditsiini osa, millega ma isiklikult väga kursis pole, kuid põhimõtte kohaselt küll). Ehk siis erinevad väiksed märgikesed, mis võivad viidata mingile tervisehädale.

Mina olen usin enda kuulaja ja eriti praegusel ajal, mil kehas toimuvad muudatused rekordilise kiirusega. Lisaks munakoortele on mind tabanud porgandihullus. Eile tuiasin päev otsa Tallinnas ringi, mistõttu sain oma laksu alles õhtul kätte ja siis kohe veerand kilo korraga. Kuna porgandid on vägagi rauarikkad, siis oletan, et see on seotud endiselt madala hemoglobiiniga.

Kuid lugu ise siin.

Palju räägitakse sellest, kuidas inimesed on kaotanud võime oma keha kuulata. Teaduslikult on tõestatud, et keha räägib meiega pidevalt, kuid paraku ei oska me neid signaale lugeda. Suurbritannias anti hiljuti välja raamat "The Body Language of Health", mis põhineb teadusuuringutel selle kohta, kuidas keha võib anda viiteid mitmesugustele terviseprobleemidele. Lääne meditsiini uuringuid kehamärkidest kommenteerib Hiina meditsiini arst dr Lembit Kuhlberg (ääremärkusena mainin, et dr Kuhlberg on TÜ haridusega arst).

Liigne higistamine
Võimalik põhjus lääne meditsiini järgi: diabeet või kroomipuudus. Liigne higistamine võib tekkida ootamatult ja olla piinlik. Üle 40aastastel naistel on kõige tõenäolisem põhjus menopaus, ülekaalulised aga higistavad keha pideva töötamise tõttu.
Siiski võib liighigistamine olla ka pahaendeline vaevus. Esimest tüüpi diabeeti põdevate inimeste kehatemperatuur on tavaliselt kõrgem, sest vereringluse aeglustumine segab higinäärmete tööd. Teist tüüpi diabeedi all kannatajatel võib areneda ülemäärane higistamine kuumavoogude pärast, mis tekivad insuliinitaseme muutustest.
Mitmed uuringud viitavad, et kroom stabiliseerib veresuhkrut ja alandab insuliinitaset. Töötlemise käigus läheb kroom toitudes tihti kaotsi, seega võib kroomi sisaldav toidulisand higistamist leevendada.

Võimalik põhjus Hiina meditsiini järgi: dr Lembit Kuhlbergi sõnul tuleb selgeks teha, kas higistatakse valdavalt päeval või öösel. Tugeva füüsilise koormusega kaasnev higistamine on normaalne, aga kui higistamine tekib juba kergel pingutusel ja hakkab elu segama, on see haiguslik. "Hiina meditsiini järgi näitab see yang- ja qi-energia nõrkust. Kui kehapinna energia on nõrk, ei suudeta hoida nahapoore suletuna ja higi voolab välja. See võib seostuda mitmesuguste haigustega," ütleb nõelraviarst. Yangi vähesus muudab inimese külmakartlikuks, qi vähesuse korral aga on esiplaanil väsimustunne. Selle taga võib olla seedimise jõu (põrna qi) ja seedimise tule (põrna yangi) vähesus. Esimene sümptom enne higistamiskalduvust on kõhupuhitus või täiskõhutunne juba vähese söömise tagajärjel.
Kui higistamine kimbutab rohkem öösiti, viitab see yini nõrkusele, see omakorda aga diabeedile või mõnele teisele läbipõlemishaigusele, ka üleminekuea algusele. Öine higistamine on tüüpiline ka tuberkuloosihaigetele, sest neil on kopsude yin nõrk. "Kui yin on nõrgestatud, tekib nn tühi kuumus. Päeva teisel poolel ilmneb palavustunne ehk kerge palavik ning öösel, kui yang sukeldub kehapinnalt sügavamale siseorganitesse, inimene higistab, sest jällegi jääb vajaka energiat kehapooride kinnihoidmiseks," selgitab dr Kuhlberg.
Higistamine on iseloomulik kõrge palavikuga külmetushaigustele, kuid väikese palavikuga viirushaiguste korral seda tavaliselt ei esine. Siis võib higistamine ilmuda alles pärast mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamist.

Kollane nahk
Lääne meditsiin: kilpnäärme alatalitlus. Kergelt kollane nahk viitab tavaliselt kollatõvele või maksahaigusele, kuid levinum ja vähem ohtlikum seisund on seotud kilpnäärme alatalitlusega (hüpotüreoidism). Teised sümptomid on külmatunne, väsimus, nahakuivus, juuste ja küünte haprus.

Hiina meditsiin: Hiina meditsiinis vastab kollane värv maa stiihiale ja see osutab põrnavaevustele. Ka väsimus ja külmatunne iseloomustavad põrna yangi (seedimise tule) nõrgenemist. "Kuigi kilpnäärme alatalitlusele (see on tänapäevane diagnoos, mida traditsioonilises Hiina meditsiinis ei tunta) on rohkem iseloomulik naha kahvatus, esineb vahel ka ikteerilisust ehk kollakat jumet erütrotsüütide moodustumise või beetakaroteeni ainevahetuse häirumise tõttu," nõustub dr Kuhlberg lääne meditsiini selgitustega.
Bilirubiinisisalduse kasv vereplasmas üle 1,5 mg/dl annab nahale, limaskestadele ja silmavalgetele kollaka tooni. See viitab maksaprobleemidele, sapierituse häiretele või erütrotsüütide massilisele lagunemisele. Hiina meditsiin soovitab inimestel rohkem oma maksa eest hoolitseda. "Alkohol, kohv, praetud, suitsutatud ja rasvased toidud ning negatiivsed ja allasurutud emotsioonid "kuumutavad" maksa ja nõrgestavad põrna ja seedimist. Suitsetamine rikub samuti naha jumet."

Silmade hõõrumine
Lääne meditsiin: stress. Väikesed lapsed nühivad silmi, kui nad on väsinud, kuid täiskasvanud hõõruvad silmi või pitsitavad ninajuurt ka muudel põhjustel. Silmadele vajutades langevad surve alla silmi liigutavad lihased. See põhjustab uitnärvi vahendusel vallanduva refleksi, mis aeglustab südame löögisagedust. Paljudele inimestele annab see hea tunde ja võib olla põhjuseks, miks stressis inimesed saavad leevendust silmade ja näo hõõrumisest.

Hiina meditsiin: "Nii see on! Kui vajutame silmadele, rahustame uitnärvi vahendusel südame tööd. Uitnärvi mõjutatakse ka teiste võtetega: kellel süda peksleb, hingab sügavalt sisse või hoiab hinge kinni, nii rahustab kopsude venitusretseptorite ärritus uitnärvi kaudu südant," toob ravitseja näite. Poksijad võivad päikesepõimikusse tabades vastase nokauti lüüa, kuna selles piirkonnas aeglustab tugev uitnärvi ärritus südame tööd ja alandab vererõhku. Kui tabada tugeva löögiga kaela unearterit, võib ka sellest süda seiskuda (sellele viitab ka nimetus unearter). Kuid lisaks vaatleb Hiina meditsiin silmi kui maksa peeglit (akent), milles väljenduvad maksavaevused. Nii tekib maksa yini nõrkuse korral silmadesse nn liivatunne, mis paneb samuti silmi hõõruma.

Jalad ristis istumine või seismine
Lääne meditsiin: madal vererõhk. Kui vererõhk on madal, siis aitab seismine, jalad seongus, tõhusalt vererõhu järsu kukkumise vastu. Jalad ristis hoidmine on aju viis kindlustada vererõhu stabiilsus, sest nii väheneb verevool jalgadesse. Niisamuti on võimalik vererõhu langemist ära hoida jalad ristis istudes või lihtsalt kükitades.

Hiina meditsiin: "Jalad kere all istudes suurendame ülakeha veremahtu ja vererõhk on seetõttu mõnevõrra kõrgem," nõustub dr Kuhlberg. "Kui seisame kõverdatud jalgadega, on kõhulihaste toonus suurem, mis samuti võib vererõhku tõsta. Pealegi, kui inimesel on käed vaheliti rinnal ja üks jalg üle teise, on ta energeetiliselt suletud, ta ei anna ega võta välist qi-energiat - vererõhk on siis stabiilsem. Kuid kõige kasulikumad vahendid vererõhu tõstmiseks on veeprotseduurid (jahe dušš hommikuti) ja kehakultuur."

Küünte närimine
Lääne meditsiin: kaltsiumi ja teiste mineraalainete puudus, stress. Juuste ja küünte mineraalne koostis on sarnane luude omaga. Nad sisaldavad naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, rauda, vaske ja tsinki. Neid elemente on toidus tihti liiga vähe. Arvatakse, et keha saab aru, et küünte närimine on mugav viis täiendada nappivaid mineraalainete varusid.
Võimalik, et kaltsium, kaalium ja naatrium küüntes aitavad eemaldada liigseid happeid, mida keha toodab stressi ajal, seetõttu seostatakse küünte närimist ka stressirikaste olukordadega.

Hiina meditsiin: "Küünte närimine võib olla üks märk yini tühjusega kaasnevast seesmisest rahutusest. Seda saab vaadelda kui üht läbipõlemise sümptomit: kogu aeg on kerge erutus sees, peab pidevalt askeldama ja sebima," märgib arst.
Haigused ja seisundid (suhkruhaigus, tuberkuloos, ka üleminekuiga), mille puhul yin (organismi rahulik konstruktiivne osa) on nõrgenenud ja yan seega ülekaalus, muudavad dr Kuhlbergi sõnul inimese rahutuks, eksalteerituks, mõnikord ka halvatujuliseks (sellest ütlemine "vana toriseja").
Veel teine seletus Hiina meditsiini valgusel: küüneservas on paljude kanalite algus- ja lõpp-punktid. Seetõttu mõjub küünte närimine neile punktidele kui omamoodi massaaž, mis korrastab vastavaid kanaleid.
Samas arvab ka dr Kuhlberg, et küünte närimine võib olla mineraalainete puuduse kompensatsiooniks. Kui see oleks küünte närimise peapõhjus, peaks probleem kaduma, kui mineraalivajadus on rahuldatud. Küünte närimist võib seostada ka imemisrefleksi hilinenud avaldumisega, näiteks neil, kes on rinnast liiga vara võõrutatud.

Isu soolase järele
Lääne meditsiin: vähene neerupealiste aktiivsus või kilpnäärme alatalitlus. Sool reguleerib vee hoidmist kehas neerude ja neerupealiste kaudu. Sool sisaldab joodi, mis on on vajalik kilpnääärme tööks. Kui tunned suurt tarvidust soola järele, võib see olla keha moodus nõuda rohkem joodi või kaaliumi või viidata lihtsalt vedelike tasakaalutusele.

Hiina meditsiin: soolast maitset seostatakse neerudega (Hiina meditsiinis on neerude mõiste laiem, hõlmates ka neerupealiseid ja sugunäärmeid). "Nii et cum grano salis (terakese soolaga) tugevdame vee stiihiat kehas, millele vastavad neerud."
Teatavasti muutuvad maitse-eelistused raseduse ajal, kui organismi vajadus mineraal- ja teiste toitainete järele on suurenenud. "Aga isu soolase järele võib olla seotud ka madala vererõhuga. Sool on kerge stimulaator: hoiab organismis vett ja tõstab alumist vererõhku. Üle 10 grammi keedusoola päevas tõstab vererõhku märgatavalt kõikidel inimestel, mitte ainult soolatundlikel."

Põletustunne jalgades
Võimalik põhjus: B5-vitamiini puudus. Põletavate jalgade sündroom on saanud nime seisundist, kus jalgades tekib põletav tunne, nad on paistes ja punetavad. Enamasti juhtub see õhtuti. Põhjuseks on B5-vitamiini puudus. See on tuntud kui stressivastane vitamiin, olles seotud ajukemikaalidega, mis kontrollivad närvisüsteemi ja vallandavad rasvavarudest energiat.
Vitamiinipuudus takistab energia talletamist jäsemete rasvavarudes - seetõttu haarabki alajäsemeid põletustunne, eriti kui õhtul puhates vereringe aeglustub.
Hiina meditsiinis on mõiste "kuumus viies südames". "Selle all mõeldakse tavaliselt päeva teisel poolel tekkivat kuumatunnet peopesades, jalataldadel ja rindmiku keskosas," selgitab dr Kuhlberg. "See on tüüpiline yini nõrgenemise tunnus. Kui palavustunne domineerib jalgades, näitab see eeskätt neerude yini vähesust. Lisaks võib esineda alaselja ja põlvede nõrkus ning valulikkus, pearinglus, kohin kõrvus, unetus, öine higistamine, punetus põsesarnadel või mõni muu yini tühjuse märk. Hiina arst annaks siis tõenäoliselt ennast aastasadade jooksul õigustanud traditsioonilist ravimit liu wei dihuang wan ning lisaks toitumise ja seksuaalelu soovitusi."

Liigne kõrvavaik
Võimalik põhjus: vajalike rasvhapete puudus. Kõrvavaik puhastab, õlitab ja kaitseb kõrvakanalit, püüdes mustust ja liigset vedelikku. Tavaliselt eemaldub see kõrvust ise. Kuid liigne vaik võib tekitada kõrvakanalisse tugeva tropi, takistades kuulmist ja põhjustades kihelust.
Kui kõrvus on liiga palju prostaglandiine, arvab keha, et kõrvas on põletik, ning üritab sellest vaigu tootmisega lahti saada. Lahendus? Rohkem asendamatuid rasvhappeid menüüsse!
Hiina meditsiin seostab kõrvu ja kuulmist neerudega. "Kuna ka vaigu kogunemine kõrvades on probleemiks rohkem vanemas eas, kui Hiina õpetuse kohaselt on neerud hakanud nõrgenema, võib neid kaht nähtust tinglikult siduda küll."

Karma ja soolehädad

Kui heietada vahelduseks personaalsemaid mõtteid, siis viimastel kuudel olen väga palju karma üle mõtisklenud. Usun tõsiselt, et iga inimene saab just seda, mille ta on välja teeninud ehk siis iga otsus elus mõjutab järgmist ja iga mõte saab teoks. Seega pean mõttetuks kättemaksu või vimma pidamist, sest kui inimene on keeranud mulle käru ja saatnud välja valesignaali, siis varem või hiljem maksab see talle nagunii kätte. Eluseadused!

Kuidas see seostub minuga? 22. jaanuarist - nüüd varsti pea 22. aprillini eri hädade käes kannatades ja elu üle mõtiskledes, ei saa ma aru, kuidas ma küll olen nii palju halba välja saatnud, et karma mind väga raskete tervisehädadega karistab. Pidevalt kummitab peas mõte - miks mind küll nii karistatakse? Loomulikult olen üritanud leida vastust, mõningaid leidnud, tegelenud andeks palumise ja endise taaga vabanemisega.

Vaieldamatult elan läbi elu raskeimat perioodi. Eilne diagnoos oli nt soolepõletik. Kuue kuu jooksul on mul au seda meeldivat olukorda läbi elada juba kolmandat korda ehk iga kahe kuu tagant. Enne oktoobrilõpu 10 km täistambi läbimist oli mu seedimine viis pluss olnud terve elu. No kõik muud hädad peale sooltevaevuste. Ja nüüd. Novembris põletik, jaanuaris algasid hädad sellega ja nüüd mitmepäevane mullitamine päädis eile tapvate sooltekrampidega.

Jaanuarist siiani on mu põhiküsimuseks olnud miks ja miks just mina. Ja põhilauseks - enam ei jõua. Aga noh. Helgematel hetkedel on hea mõelda, et kõik, mis ei tapa, teeb vähemalt tugevaks (või tugevalt haiget). Ja iga haigus on mingi põhjusega. Ega ma oma sooltele palju armu ei anna (nagu nähtavasti pea iga eestlane), kuid tuleb sellega tõsisemalt tegelema hakata.

Tegin veidi aegu tagasi loo kõhukinnisusest ja rääkisin toreda arstiga. Kõhulahtisus on soolte viis end puhastadada, vabaneda vanadest jääkidest. Kõhtu kinni panevaid tablette tohib kasutada vaid erandjuhtumitel (nt reisil), kuid muul juhul tuleb lasta sooltel vabalt oma tööd teha. Järgmine valesamm, mida paljud teevad - kõhulahtisus on möödas ja alustatakse kohe vitsutamist, sest kõht on ju niiii tühi. Kuid sooled vajavad aeg-ajalt puhkust, sest nad töötavad nagunii 24/7 ja peavad sõna otseses mõttes igasugu s.tta läbi töötlema, mida me valimatult alla laseme. Arst soovitas teha kord nädalas puhtalt mahlapäeva, et anda soolestikule teenitud puhkuse. Keeletoimetaja saatis mulle kaks korda selle loo lugemisel kirja, et KAS TÕESTI? Kas tõesti kord nädalas? Kas tõesti AINULT mahlapäeva? Ja vastus oli "jah".

Paljud kergitavad seepeale ehk kulme ja peavad seda ennekuulmatuks. Olgu. Südamele igapäevast tunniajalist treeningut peetakse ju normaalseks. Mõni peab ka ajugümnastikat igapäevaste ristsõnade või sudokudega normaalseks. Või lihastreeningut. Või miks mitte ka aeg-ajalt neerude puhastamist rohke veega. Aga miks mitte siis armsatele sootele tähelepanu pöörata, mis niisamuti vaeva näevad ja tööd teevad? Kui süda veel saab puhast verd pumbata, siis soolte töö on ju päris s.tt!

Toidunaudisklejana pean ma tunnistama, et kord nädalas mahlapäeva pidada jääb ehk minu soovunelmaks. Kuid eile leppisin mustikate ja musta leivaga, tänane söök on puljong ja kuivikud. Üritan väga lõdvalt võtta. Ja proovin vähemalt smuutieineid hakata kenal suveajal tegema.

Ma ütlen - parem pingutada neid väikseid sammukesi, kui kolm tundi järjest kõhuvalude käes röökida, aamen!
PS! Hommikuvõimlemisi olen suutnud siiani teha, tubli olen!

Kiirabitöö köögipool

Kuna mul endal õnnestus mõned päevad tagasi paanikas erakorralise meditsiini osakonda tormata, siis hakkasin mõtlema märtsinumbris ilmunud loo peale. Käisin veebruaris Põhja-Eesti regionaalhaigla reanimobiilibrigaadi vahetust jälgimas. 12 tundi jõlkusin kaasas, kuulasin põnevaid lugusid, jälgisin surijaid ja ellujääjaid. Kui ma nüüd paar päeva tagasi ühes teises EMOs nö teisel pool letti istusin, siis tohutult suurema austusega kui enne veebruarikuist töömissiooni. Ma pole kunagi arste kirunud ning olen alati nende tööd imetlenud, kuid need 12 tundi panid mitmete asjaolude üle tõsisemalt mõtlema. Kui ma oleks tunduvalt vähem laisem, siis oleksin kindlasti tahtnud meditsiini õppida - see on tohutult põnev! 12 tundi ehk pool reanimobiilibrigaadijuhi vahetusest möödus kiiresti ja huvitavaid teadmiseid sisse ahmides. Võin öelda, et see oli üks mu erutavamaid töömissioone üldse (arvestades, et lugusid hakkasin ma kirjutama 2004. aastal). Ehk on sellest loost veel teistelgi midagi kõrva taha panna...

12 tundi erakorralist meditsiini

Kell on 8 hommikul ja reanimobiilibrigaadijuhi dr Severin Pussi 24tunnine vahetus on alanud. Hommikusel koosolekul arutletakse eelmise valve juhtumite üle ning vahetatakse tähtsam info. Kui kaua jääb aega hinge tõmmata, ei tea kunagi ette – õnnetused ei kipu tänapäevalgi enne tulekut kõva häälega hüüdma.

Infarkt surus maadligi

11.50 heliseb dr Pussi telefon. Haapsalu haiglast palutakse raske südamepuudulikkusega proua tuua Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus südamehaigetele on eraldi osakond. Kuigi patsient on juba arstide valve all, siis stardib reanimobiil 10 minuti pärast Mustamäelt Läänemaale.

Veidi pärast 13 tõstetakse autost välja kanderaam ja südamemonitor ning dr Puss sammub koos õe Jaanika Kane ja autojuht-kiirabitehniku Mart Montvilaga Haapsalu haigla koridorides. Regionaalhaigla ultramoodsa uue X-korpuse kõrval tundub siin kuidagi kõle ja rusuv.

150kilone vanem daam lamab haigevoodis, huuled kurjakuulutavalt sinised, pilk ekslev. „Mul on paha,“ jõuab ta sõnada ning kohe hakkavad maomahlad välja tulema. Õed otsivad joostes anumat, dr Puss leiab ühe enda kõrvalt ja asetab selle haige pea kõrvale. Naine öögib raskelt. „Hingake rahulikult,“ sõnab arst stoiliselt. „Mis ta veresuhkur oli?“ uurib dr Puss. Selgub, et ligi 30. Normaalne oleks 3-5 vahel.

Arst esitab naisele veel mõningaid küsimusi, seejärel tuleb ta tõsta reanimobiili kanderaamile. Kuus õde üritavad naist ühelt voodilt teisele veeretada. Veidike pusimist ning see õnnestub ootamatult kiiresti. Haige kaetakse hoolikalt linade ja tekiga, tema ei tee sellest aga suurt välja, pilgutab vaid aeglaselt silmi.

Rattad veerevad taas mööda koridore, raam libistatakse autosse ning tagasisõit võib alata. Naine jääb autos külitama seljaga arsti poole. Õde Jaanika Kane sõnab turvalisust ja lohutust pakkuva lause: „Olen siin teie selja taga,“ ning lisab, „kui midagi vaja on, siis kohe öelge. Kas teil on praegu paha olla?“ Patsient vastab jaatavalt. Ei lähe kaua mööda, kui ta hakkab jälle oksendama. Kane hoiab vaikides naise pea juures kilekotti ja ootab, mil hoog lakkab. „Kas teil on nüüd parem?“ küsib õde kaastundlikult. Patsient vastab jaatavalt.

Teel piiksub monitor mitmeid kordi ähvardavalt. Õde tormab korduvalt monitori juurde näitusid uurima ning edastab need dr Pussile, kes kõik paberile üles kirjutab. Naine oksendab veel.

Dr Puss näitab mulle EKGd. „Siin on kohe näha, et olukord on päris halb.“ Pikal paberiribal jookseb värelev jutt ja mingi siksak, ei muud tavainimese jaoks. Selle õiget tähendust oskab lugeda vaid kogenud silm.

Kardiogrammilt on arsti jaoks näha, et tegemist on vasaku vatsakese ägeda infarktiga. Dr Puss kahtlustab, et haaratud on ka parem südamevatsake. „Sellele viitavad mitmed sümptomid, mis haigel esinevad, nt sinakad huuled, väga aeglane südame rütm, kaelaveenide pais jms parema südamepoole puudulikkuse tunnused.“ Naise seisund pole kiita. Regionaalhaiglas viiakse veresoone kaudu naise kehasse sond, millega uuritakse südamelihast verega varustavaid pärgartereid, kus on trombid ja kui ulatuslik on kahjustus. Dr Pussil oli õigus – ka parem vatsake on infarktist haaratud. Arst avaldab kahjutunnet. „Patsient rääkis, et ta on arstide vastane ega käinud kontrollis. Kuna tal on eelnevalt diagnoositud kõrgvererõhutõbi ja südamepuudulikkus, siis sellisel juhul tuleks ilmtingimata käia end järjepidevalt kontrollimas. Lisaks oli veresuhkur nii kõrge, et tal on tõenäoliselt ka diabeet.“

Puhkus kestab nappi aega

Kui see naine oleks vaid teadnud, et ühel veebruarihommikul tema süda enam ei jaksa, tekib infarkt, mis surub ta turvaliste koduseinte vahel istuli maha ning veidi hiljem haiglavoodisse, siis võinuks see lugu teistmoodi lõppeda. Oleksid pidid olema pahad poisid, kuid ometi oli selles loos võimalik teine stsenaarium. Tuleb välja, et neid lugusid on mitmeid teisigi. Järgmisega puutume kokku kõigest poole tunni pärast.

Kui eelmine patsient saab tohutus koguses meditsiiniliste lausetega südameosakonda üle viidud, tekib esimene vaba moment söömiseks.

Kell 15.30 istub puhketoas mitu arsti. „Sellist pilti näeb siin harva,“ nendib dr Puss. Õnnis moment ei kestagi kaua. Kõlarites kõlab „kõll“ ning naishääl teatab, et intensiivravisaali on toodud patsient. Sekunditega on ruum tühjenenud.

Intensiivravisaal on esimene koht, kuhu tuuakse kriitilised patsiendid, kes vajavad vältimatut arstiabi. Siin on olemas moodne varustus ja tingimused isegi erakorraliseks operatsiooniks.

Korraga on võimalik tegeleda kolme eluohtlikus seisundis patsiendiga.

Keskmisel voodil lamabki üks 65-aastane meesterahvas, hapnikumask peas, elektroodid rinnal. Poolalasti keha paljastab sinakaid looklevaid jutte kehal, justkui marmorpõrand. Mehe suu on pärani lahti ning ta hingeldab äärmiselt raskelt ja tihedalt. Arstid ja õed toimetavad ümberringi ja üritavad seisundit stabiliseerida. Suurimaks probleemiks on see, et enne diagnoosi ei saa põhjuslikku ravi määrata. Esmaabi ja elupäästvate ravivõtetega alustatakse siiski koheselt ja paralleelselt diagnoosimisega, ajaga võidu joostes, sest sellest sõltub dr Pussi sõnul väga-väga palju.

Diagnoosimisel tuleb appi ka haiguslugu. Sealt selgub, et mehel oli mõned aastad tagasi opereeritud põievähk. Üks variant, et haigus on tagasi ning metastaasid on jõudnud kopsudesse. Puss tõdeb, et sellisel juhul ei anna enam palju teha. Vereproovid on võetud, kohale kutsutakse röntgenitegija.

Kõik saadetakse ruumist välja ning mehe kopsudest tehakse pilt. See ei pruugi välja tulla, sest mees hingeldab endiselt üliraskelt ega suuda istuvas asendis püsida. „Hea vastuse annaks kompuuteruuring, kuid seda ei saa praegu teha, sest patsient ei suuda 10 minutit rahulikult lamada,“ tõdeb dr Puss.

Üledoos tegi haigeks

Monitorid hakkavad piiksuma, punane tuli süttib, mehe olukord paistab tõsine. Minugi kõhtu tabab terav jutt ning tunne, et kellegi külm käsi on jõudnud väga lähedale. Arstid tegutsevad kiiresti.

Juba paari minutiga on mehe kopsupilt jõudnud intensiivravisaali arvutisse, mis näitab, et metastaase pole, pole ka põletikku. Mis variante siis veel võiks olla? Arsti mõtlemine peab töötama nagu matemaatikul, lisaks ülihelikiirusel.

Kopsupilt ja äsja saabunud veregaasianalüüs näitavad, et hingeldus pole haiguse põhjus, vaid tagajärg oma seisundi kompenseerimiseks. Dr Puss käsib panna naatriumbikarbonaadi joana tilkuma.

Kohale tuuakse ultraheliaparaat. Äkki on neerupais?

Diagnoos on ääretult oluline. Kui tegemist neerupuudulikkusega ja alustatakse dialüüsi, siis tuleb verd vedeldada. Vere vedeldamine välistab aga operatsiooni tegemise. Kui dialüüsi ajaks selgub, et hoopis lõikus on vajalik, siis on tekkinud veel üks probleem. Seega on ka õige diagnoosi saamise kiirus oluline, et olukord ei lõppeks fataalselt.

Valveradioloog ja õde tulevad kohale justkui suure sülearvutiga, mis avanemisel osutub ultraheliaparaadiks. Patsiendi sisemust hakatakse uurima kui uued vereanalüüsid jõuavad kohale. Selgub, et vere happelisus on tasakaalust eluohtlikult väljas ning kaaliumitase niivõrd kõrge, mis võib iga hetk põhjustada südameseiskuse.

Kuid tunni aja möödudes on mehe suu vajunud natuke koomale ning hingeldamine vähesel määral vähenenud - naatriumbikarbonaad on hakanud mõju avaldama.

Et patsiendi seisundit jooksvalt hinnata ja lihtsamalt vereanalüüse monitoorida, siis tuleb arter kanüleerida ehk viia arterisse peenikene toru. Selle abil saab jooksvalt jälgida nii haige otsest vererõhku kui ka igal vajalikul ajahetkel võtta sealt analüüse, ilma et peaks haiget uuesti torkama. Arteriproov võeti kubemest reiearterist, kanüüli proovivad arstid panna kätte. Sellest kujuneb justkui operatsioon. Arstid pesevad käed, desinfitseerivad nahapinna ning jäävad pikemaks ajaks nõelaga kätt torkima. Kuigi see võtab tavaliselt mõne minuti, siis haige käed on turses ning mitmel arstil see lihtsalt ei õnnestu. „Kui nõela ots libiseb kogemata arterist välja, siis jookseb arterist rõhu all veri ümbritsevatesse kudedesse, tekitades hematoomi, mille seest selle peenikese arteri leidmine on veelgi keerukam,“ selgitab dr Puss. Lihtne protsess kujuneb keerukaks.

Peatselt saabuvad uued vereanalüüsid. Vere happelisus on stabiilsemaks muutunud – naatriumbikarbonaadist on tõepoolest kasu!

Veel tunnike hiljem ning mehe nahk paistab tunduvalt parem ning hingeldamine toimub nina kaudu. Dr Puss selgitab, et keha võtab hapnikupuudusel kõige ebavajalikumast kohast hapniku ära, ehk siis nahalt, et elutähtsad organid jaksaksid tööd edasi teha. Seepärast tekivad nahal ka sinakad laigud. Hingeldamine oli seotud vere happelisusega – tugevalt süsihappegaasi välja hingates, üritab keha kuidagigi happelisust reguleerida.

Millest üleüldse probleem tekkis? Haigusloost selgus, et mees kaebas tõsiseid seljavalusid ning talle määrati valuvaigistid. Suure tõenäosusega tõstis mees vastavalt valudele, arstiga konsulteerimata, oma ravimidoose. Keha jaoks oli see paraku liiast ega suutnud enam ravimit ära töödelda. Edasised uuringud näitasid, et tõsiseid kahjustusi olid saanud nii neerud kui ka maks. Taas üks lugu, mille stsenaariumi kirjutas inimene ise enda jaoks halvalõpuliseks.

Töö paneb elu üle mõtlema

Kuid ometi pole enda suhtes hoolimatud ainult vanemaealised, keda täna kohanud olin. Dr Puss näitab erinevaid kompuuteruuringute pilte. Vaatleme äsja elule päästetud härra pilte, kus kopsud paistavad tõepoolest puhtad ja hädadest vabad. Arst toob kõrvale ühe noore meesterahva pildid, kelle kopsudes valitsevad tohutusuured põletikukolded. „See noormees on sama hädaga siin teistkordselt,“ selgitab ta. See asjaolu lubab arvata, et diabeedihaige mees eirab oma ravi. Kui suhkruhaige ei süsti korrapäraselt insuliini või tarbib rohkelt alkoholi, siis võib tõsisemal juhul ees oodata teadvusekadu. Kui patsient sel ajal oksendab, siis muidu hingamisteid, peamiselt kopse, kaitsvad häälepaelad ei funktsioneeri enam nii edukalt kui teadvusel olles. Kui aga okset satub hingamisteedesse, siis võivad tulemuseks olla sedavõrd ohtrad põletikukolded. „Kaks korda sama juhtumit ühe patsiendi kohta on selgelt liiga palju,“ nendib arst. See viitab, et tegu pole enam pimeda juhuse ja õnnetusega.

Kui sellistes olukordades tuleb arstidel nõutult õlgu kehitada, siis on juhtumeid, mis panevad neidki sügavalt elu üle järele mõtlema.

„Näiteks naisterahvas, kes üritab aastaid rasestuda ning lõpuks see õnnestub. Rasedus kulgeb edukalt, aga siis sünnitusel lõhkeb peas veresoon, naine sureb ja laps jääb ellu, siis see paneb ikka elu üle mõtlema. Või teine juhtum, mis oli paar aastat tagasi, kui vanemad käisid kaksikute lastega tiigi ääres piknikul ega pannud enam neid tähele. Alles üks mööduja märkas, kuidas üks lastest oli ära uppunud. Selle lapse me elustasime tookord sündmuskohal ikkagi ära, aga ta suri hiljem haiglas – ajukahjustus uppumise ja vereringe seiskuse tagajärjel oli sedavõrd ulatuslik,“ räägib dr Puss mõtlikult.

Elustamisoskus hoiaks surmast

Kuid tuleb ette ka imelugusid. „See oli poolteist aastat tagasi, kui üks noormees ujumistrennis basseini uppus. Õnneks oli treener kõrval, kes kohe poisi veest välja tõi ja oskas elustama hakata. Lisaks oli juhtumisi läheduses ka kiirabibrigaad, kes üsna ruttu asja üle võttis. Kõigest hoolimata ei õnnestunud üle tunni aja elustamisel poisi vereringet taaskäivitada. Sellisel hetkel, mil kogu lootus on kadunud, siis kasutatakse mõnikord radikaalseid meetodeid ja tavalisi maksimaalseid ravimiannuseid kordades ületavaid doose. Ja imekombel see poiss lõpuks tuligi elule tagasi. 48 tundi hiljem tuli ta teadvusele ja nädalapäevad hiljem õnnestus tal hingamisaparaadist loobuda ning hingata iseseisvalt. Haiglast kõndis ta paranenuna omal jalal koju. See on imejuhtum!“

Dr Puss tõdeb, et tegelikult annaks igal aastal hoida ära mitmeid surmasid, kui inimesed ainult oskaksid esmaseid elustamisvõtteid. Paanikaolukorras häirekeskuse liinil neid võtteid õppida on paraku juba liiga hilja.

Arstide suureks „tööandjaks“ on ka alkohol. Piisab väiksematestki kogustest, et juhtuksid halvasti lõppevad õnnetused. Kas või klaas veini võib sillutada tee traumapunkti.

Kui ka inimesed on enda suhtes tihti hoolimatud, siis arstid päästavad neid elusid tingimusteta, kuulavad lähedaste hingemuresid, puutuvad igapäevaselt kokku bakterite, viiruste ja mitmete muude ohtudega. „Mitmeid aastaid tagasi haigestus üks arst haigele abivahenditeta otsest kunstlikku hingamist tehes tuberkuloosi ja lõpetas invaliidina,“ nendib dr Puss kurvalt.

Pole ka harvad juhtumid, kus patsiendid sööstavad meedikutele kallale. Ega inimene pea oma loomuselt pahatahtlik olema. Piisab hapnikupuudusest ajus, et käitumine muutuks kontrollimatuks ja loomalikuks.

HIV-haigete veri võib tööõnnetuse käigus sattuda arsti verega kokku ning järgneb pea pool aastat närveerimist ja hirme, kas toimus nakatumine või mitte.

Kui löön 12 tunni järel haiglaukse enda järel kinni ja jätan dr Severin Pussi sama pikalt tööd edasi tegema, siis vajuvad rasked mõtted pähe. Tänamatu töö. Ent siis meenuvad arsti sõnad, kuidas ainuski päästetud elu tekitab tunde, et oled teinud oma tööd hästi ning innustab edasi pingutama. Nähes tänagi surmasuust tagasi toodud meest, siis mõtlen, et ehk see ongi suurim ja võrdväärseim tasu sedavõrd raske ja ohtliku töö eest.

199. päev, ujulas

Kuna täna oli arstide vahet liputamisi, siis jooksma ei jõudnud minna. Küll sundisin end üle pika aja taas ujulasse. Ega seegi kergem olnud. Ei hakanud vägisi pressima ja võtsin rahulikult.
50 basseiniotsa ehk 1250 m. Aeg: 42:21, AVG 149, max 159.
I 250 m 7:57
II 8:10
III 8:29
IV 8:29
V 9:14

Kahjuks homset 200. juubelipäeva ei saa tähistada, sest viibin varahommikust õhtuni kiirabibrigaadiga. Seekord siis tööalaselt :o)