Juhi oma unenägusid

Näed luupainajaid või unenäod valmistavad ärgates meelehärmi?
Pole probleemi! Mõne lihtsa sammu abil on võimalik saada oma unenägude stsenaristiks.

1. Jäta oma unenäod meelde.
Kui sa ärkad, kirjuta need kohe üles. Hoia pastakas-paber öökapi peal. Kui sa mäletad ka vaid üht asja, tähenda see üles. Su aju harjub paari päevaga, et mäletamine on prioriteet ja sa suudad iga kord aina rohkem meelde jätta.

2. Küsi endalt: "Kas see on päriselt? Kas ma näen praegu und?"
Unenägude kontrollimiseks pead aru saama magamise ajal, et see on uni. Unenäod on niivõrd erutavad, hirmutavad, et sa unustad fakti, et see ei juhtu päriselt. Su aju toodab sulle kujutluspildid ja sa oled niivõrd haaratud illusioonist, et avastad reaalsuse alles ärgates.
Kuidas aru saada, et näed vaid und?
Vaata oma kella, vaata eemale ja jälgi, kas see on endiselt normaalne. Kellad ei tööta unenägudes MITTE KUNAGI. Kellaaeg muutub drastiliselt iga sekundiga. MS! Selle olen ise järele proovinud unes ja see tõesti toimis.
Vaata raamatut. Kehtib sama, mis kellaga - tekst vaheldub pidevalt ja kogu tähestik võib silme all muutuda.
Vajuta valgustuse lülitit. Unenägudes ei tööta lülitid pea kunagi.
Jälgi oma kätt neli sekundit. Ära ehmu, sest su käed on unes ühed veidramad asjad, mida näha võid.

Kui sul juhtub päriselt midagi uskumatut või veidrat, siis võta ette mõni eelmainitud protseduur. Kui need muutuvad reaalselt harjumuseks, siis omad neid harjumusi ka unenägudes.

3. Ja kui sa tajud unes, et sa näed vaid und, siis võid hakata pulli tegema!
Alguses võid ehmatada selle põnevuse peale üles, kuid mida rohkem harjutad, seda osavamaks muutud.
Jah - lõpuks võid ellu viia oma salajased fantaasiad ja soovid. Või mis paremgi - saada lahti õudusunenägudest. Sest kui sa mõistad, et näed vaid und, siis võid kirvemõrtsuka ise maha lüüa, sest surma sa ju ei saa!

Minu kogemus. Olen olnud aastaid õudusunenägudega kimpus, kuid need on iseenesest mulle õpetanud sisse, et nähtav pole reaalne. Tihti suudan end halvast unenäost ka üles äratada, korrutades, et see on unenägu ja ma pean ärkama. Kellameetod on üks lisaabi, mida olen püüdnud rakendada.
Aju on võimas!

Tervisemüüdid, mida ka sina usud

Mõistagi on pealkiri klikitõmbajana tööd tegemas. Aga nende müütide hulgas oli nii mõnigi, mida ma tõesti ka ise uskusin ja mõni selline, mille ma seaks müüdina kahtluse alla.

10. Märja peaga õue minnes, haigestud suurema tõenäosusega
Mitmed eksperimendid on korduvalt uurinud külmetavate ja mitte külmetavate inimeste haigestumist rhinoviirusest (mis iganes see ka eesti keeles poleks) (rhino on tüüpilise gripi põhjustaja) tingitud külmetusse ja tulemuseks - haigestumus on võrdne mõlemas grupis. Tänapäeval viitavad mõned uurijad, et jahedamad temperatuurid tegelikult stimuleerivad meie immuunsüsteemi ja aitavad meid tulevikus haiguste eest kaitsta.
Minu hinnang: olen nõus, et karastumus on äärmiselt oluline ja toppida end kogu aeg riidesse ja karjuda laste peale, kes mütsita kevadel juba välja lippavad, on liig. Aga samal ajal on selgemast selgem külmetuse põhjustaja konditsioneer ehk siis jahedast sooja ja tagasi pidev hüplemine. Olen isegi sel viisil kunagi haigestunud.

9. Pimedas lugemine rikub silmanägemist
Tõsi on see, et hämaramas peavad silmad lugemisel rohkem tööd tegema, kuid pole tõendit, et pikas perspektiivis see ka kahjulikult mõjub. Nagu igasugune lihas, nii ka silmad väsivad väheses valguses pidevast pingutusest, kuid roidumus on tagasi pööratav seisund.
Mina uskusin seda jama siiani!



8. Päevas tuleb juua 8 klaasi vett
1945. aastal soovitati Ameerikas juua tervise nimel kaheksa klaasi vedelikke päevas. Inimesed jätsid meelde kaheksa klaasi, kuid jätsid kahe silma vahele sõna "vedelik". Vedelikku saad sa hommikukohvist, mahlast, supist jne. Tänapäevaks on see soovitus juba ümber lükatud. Kui on janu - joo, kui pole - ära joo, kogu müstika!

7. Ära kunagi ärata unes kõndijat
20% rahvastikust kaldub uneskäimisele ning see kipub olema päritav. Arvatakse, et kuutõbise äratamine põhjustab tal segadust ja raevuhoogu, veel hullem südameinfarkti riski. Tegelikult pole hirmudel põhjust - juhata vaene unerändur hoopis voodisse.

6. Sa kaotad enamiku kehasoojusest pea kaudu
Soojus kaob sealt, kus võimalust on - kui on pea paljas, siis pea kaudu; kui tagumik paljas, siis tagumikust. Kuid ükski kehaosa ei trumpa soojuskaoga teist.
Müüt tekkis nähtavasti vanast sõjaväe uuringust, kus täisriides peakatteta sõdurid seisid õues ja avastati oluline soojuskadu pea kaudu (kust siis veel?). Tegelikult kaotame pea kaudu 10% soojusest ning suurt vahet pole, kas me jalutame väljas naba või pea paljas.
Minu hinnang: teadsin, et pea kaudu kaotame 20% soojusest, seega põhimõtteliselt olin sama usku.

5. Toidukorra vahelejätmisega saab kaalu kaotada
Ma ei viitsi pikalt portaali seletust lahti kirjutada, sest see müüt peaks vist juba kõigile selge olema. Pideva söömisega on seedimine kiire, nälgimise korral tekib organismis "stand by"-režiim ja kaloreid kulutatakse vähem. Mida rohkem nälgid, seda aeglasem ainevahetus ja vähem efektiivsem kaloripõletus. Toidukorra vahele jätmisega pälvid seega hoopis kaalutõusu (kui sa just anorektiliselt kõik toidukorrad ära ei jäta).

4. Me kasutame ainult 10% oma ajust
Uudis: me kasutame tervet oma aju, ainult et mitte korraga. Ajukahjustuste uuringud on näidanud, et 10%-kasutus on müüt. Vahet pole, mis ajuosa on kahjustatud, see mõjutab meie sooritust siiski mingil moel. Sama näitavad ka ajupildid.
Minu hinnang: olen lugenud mitmeid imejuhtumeid inimestest, kes on kaotanud mingi õnnetuse läbi veerand kuni kolmveerand oma ajust, arstide väitel olnud lootusetud juhtumid, kuid siiski suutnud elu elada nagu iga normaalne inimene. Kahjuks ei leia hetkel artiklit ühest briti tüdrukust, kes oma poole või veerand ajuga suutis kõiki spetsialiste hämmastada. Kas laps lihtsalt õpib rakendama oma väiksematki aju maksimaalselt? See müüt miskipärast tekitab mus siiski kahtluseid.



3. Sõrmeliigeste naksutamine põhjustab artriiti
Olen sellest kunagi varemgi kirjutanud - raksatus liigeste nagistamisel tekib väikeste liigestevaheliste gaasimullide lõhkemisel ja see ei põhjusta artriiti. Küll aga võib naksutamine nõrgendada pikas perspektiivis haaret.

2. Alkohol hävitab ajurakke
Alkohol (välja arvatud puhtal kujul metanool jms mürgid) ei hävita ajurakke. Padujoodikutel toimub kahjustus neuronitevahelises ülekandes. Kui seda annab veel parandada, siis rasket maksakahjustust mitte.

1. Öine söömine teeb paksuks
Kalorid on kalorid ja kalorid kella ei tunne. Paksuks teeb liigne, mitte valel kellaajal kalorite tarbimine.
Minu hinnang: siiski-siiski, kuna me öösel pole enam aktiivsed ega põleta sissesöödut, vaid liigume otseteed (üldiselt) tagasi magama, siis ma öise söömise kahjutust väga ei pooldaks.

Allikas: askmen.com

Vahepealseid arenguid

Kõige suurem rõõm on sellest, et lapsukese röökimismaratonid on lõppenud. Kas siis a) Gefilus tegi kõhu heaks, b) Colief aitas või c) harjus mõttega, et enam ei saa hulpida turvalises veekogus. Ja oksendamist on nüüd ka tunduvalt vähem, kuid selle põhjus peitus ülesöömises. Nagu perearst ütles, siis laps pidas söömisorgiaid nagu vanasti Roomas - ülepugimine, oksendamine ja siis samas vaimus edasi. Mina muidugi mõtlesin, et kui lapse lõuad käivad, siis ta sööb. Mis siis, et söömise algusest oli matsutamisega möödunud juba tund aega. Nüüd üle 20 minuti ei luba orgiat pidada.

Seega on suurimad mured hetkel otsas. Teine mure on endiselt magamine. Mõni öö saan ainult tunni kaupa magada ja nii öö läbi on jube augutamine. Päeval olen paras elav laip ja ootan, et laps magama jääks, et ise ka magada, kuid selle aja peale, mil ma ta sügavasse unne olen saanud, et ise pikali visata, on ta juba üles tõusnud.

Lapse ja enda kahjuks ei jõua ma isegi jalutamas käia. Ma ei jõua oodata, mil see väsimus kord otsa saab, et natukenegi liigutama saaks hakata.

Kunagi tegin hoogsalt kõhulihasteharjutusi, 350 korraga. Paar päeva tagasi punnisin vägisi 50 ja siiamaani lihased valutavad. Naljakoht ta on muidugi :)

Eile käisin hambaarstil, sest üks hammas kipub siin tuikama. Hambaarst ei leidnud ühtegi auku. Kopsis hambaid, käskis terariistu hammustada.. ei mingit valu. Siis pani mingit külma möksi peale ja siis andis ikka tunda. Niisama lambist aga hammast lahti puurima ei hakka, mistõttu käisin täna röntgenis. Kui uuesti hakkab tuikama, siis pildiga tagasi arstile.

Kuid kõige suurem rõõm on sellest, et pärast viit aastat hambaarsti vältimist ei leidunud ühtegi auku. Seega soovitan tervemate hammaste nimel vältida flooriga hambapastasid ja kui pastatada, siis poole hernetera jagu. Mina kasutan pastat üliminimaalselt, vatitiku tupsukese jagu ja piisab küll. Et see toimib - vaadake pildilt, hambad korras :o)

Fotost ka. See 34. rasedusnädalal. Algkaalul oli siis ca +17 kg. Kokku tuli ca +19 kg. Praegu on jooksuajast +5 kg veel turjal, kuid minu muidu tavakaalul on lisaks +3 kg. Seega olen siin magusavitsutuste ja logelemisega suutnud alla võtta ja lähedal oma tavamõõtmetele. Keha ütleb ära, et pole vaja veel tõmblema hakata. Jooksma nagunii enne soojade tulekut ei hakka, kui üldse. Hetkel on mõttes rohkem ujumine ja muud tegevused.

Madal hemoglobiin ja raud

Järgmises või ülejärgmises postituses kirjutan siis pikemalt, mis ikkagi aasta alguses juhtus, kuidas asi edasi läks ja kuidas vaikselt olen edasi kulgenud. Vahepealsetest tervisehädadest olen jooksvalt kirjutanud ja eks täna ka järjekordne heietus :o)

Hommikuvõimlemisega olen suutnud tänini vastu pidada ja ajaliselt see veninud tunniseks. Jalutamas proovin käia iga päev. Suure väsimusega harva pool tundi, kuid üritan vähemalt tund ja maksimaalselt 1 h 30 min - 2 h. Mingil hetkel tuli energiat palju ja jõudsin päevas ka mõned tunnid aiatöid teha. Maakaevamine, umbrohu kitkumine, põõsaste saagimine (aastatega võtab sirel tamme jämeduse)-hekipügamine, teeaukude täitmine kruusaga jne.

Polnud väga vigagi, kuid mingil hetkel hakkasid märgid millelegi muule viitama. Oma keha kuulamine on äärmiselt vajalik omadus. Kirjutasin selle kohta ka väga huvitava artikli mõned aastad tagasi: http://www.naistemaailm.ee/?id=30493. Kõik meie küljes viitab millelegi. Jalad ristis istumine, liigne higistamine, silmade hõõrumine, küünte närimine. Paljusid neist asjadest tehakse enese teadmata ja neile tähelepanu pööramata. Ja tihti ongi tulemuseks see, et haigus lööb lõpuks vasaraga pähe: "No, kas sa siis ei näe, et sa teed midagi valesti?".

Minu esimeseks märgiks oli pica ehk isu söödamatute asjade vastu. Mul oli selleks täpsemalt liiv, kruus ja asfalt. Pical on üldiselt kolm põhjust: psühholoogiline-vaimne, hormoonid (nt raseduse ajal) või mingi aine puudus (enamjaolt raud).

Järgmine märk oli tõsine väsimus. Kui ma juba vajasin päevas kolme lõunauinakut (mis kestsid tund-kaks), siis pidasin õigeks minna verd andma.

Rääkisin rauapuuduse kahtlusest ka verd võtnud õele, kes ütles, et söögu ma rohkem maasikaid. Ütlesin, et söön nagunii, lisaks ohtralt herneid. "Hernestest küll rauda ei saa." Ei hakanud vaidlema, et hernestes on kolm korda rohkem rauda kui maasikates. Kuna mul pole kalduvust aneemiale ja märtsis mõõdetud hemoglobiin oli 130, siis sain pigem muige oma kahtlustuse peale.

Paar tundi hiljem selgus, et hemoglobiin on 102. Sain taas soovituse maasikaid süüa. Öeldi, et raua krõbistamiseks pole veel põhjust. Nii palju, kui ma ise välja peilisin, siis naisterahva minimaalne hemoglobiin võiks olla 110. Seega 102 on pigem madalavõitu. Oma mõtteis lõin muidugi kaht kätt kokku - jälle usaldasin ennast rohkem ja jälle oli mul õigus.

Kuigi hemoglobiiniga 102 peaks hakkama kirjanduse järgi juba rauatablette võtma, siis jäin hea meelega arstiga nõusse ning üritan pigem toiduga rauapuudusest jagu saada. Rauatabletid toovad üsna kergesti kõhukinnisuse. Seejärel tuleks hakata selle vastu võtma toidulisandeid ning lõpuks oled ühes tühjas ringis.

Üks väga tore tabel raua sisalduse kohta

Raua sisaldus poppides toiduainetes 100 g kohta + kalorsus

Järjestatuna kõige rauarikkamast:

Mandel 4 mg / 578 kcal

Veiseliha 2,6 mg / 250 kcal

Hernes 1,5 mg / 81 kcal

Brokkoli 0,73 mg / 34 kcal

Porgand 0,66 / 41 kcal

Kapsas 0,47 mg /25 kcal

Maasikas 0,41 mg / 43 kCal

Kirss 0,4 mg / 63 kcal

Tomat 0,27 mg / 18 kcal

Banaan 0,26 mg / 89 kcal

Arbuus 0,24 mg / 30 kcal

Õun 0,12 mg / 85,65 kcal

Nagu näha, siis pole maasikas kaugeltki rauasisalduse esirinnas. Mandel oleks iseenesest super aseaine, kuid näiteks võrreldes hematogeeniga sisaldab see rohkem kaloreid. Hematogeen omakorda sisaldab jälle rohkem rauda. Seega mandel vs hematogeen, võidab hematogeen.

Ühe rauatableti olen siiski sisse võtnud. Söönud paar hematogeenibatooni, vahepeal kilokese maasikaid sisse ajanud, kilo herneid, mõned mandlid, joonud nõgeseteed (nõgeseteed ei soovitata normaalse hemoglobiini puhul üle kahe nädala juua, sest annab kohe mõnuga rauda). Nõgese kohta lähemalt üks teine artikkel: http://www.terviseleht.ee/200118/18_noges.php.

Hommikul ikka võimlen ja õhtul käin jalutamas, kuid päeval olen suutnud piirduda ühe lõunauinakuga. Tundub, et sedelimuutus on natukene aidanud. Ehk tehakse millalgi ka teine vereproov ja loodan väga, et suudan toitumisega veidi hemoglobiini tõsta. Samas kuulan ka enesetunnet, mis ütleb, kas vajan siiski lisaabi või saan omal jõul hakkama.

Paraku pikemalt hetkel ei jõua heietada, sest uni tuleb juba peale - ei ole kerge olla uimane.

Aga nii palju ka sellest, et Pärnus on merevesi imesoe ja minge aga ujuma!

198. päev, ligadi logadi

Viimastel nädalatel olen haaratud kõikehõlmavast väsimusest. Normaalsest 10tunnisest unest enam ei piisa ja tuleb päeval vähemalt kahe tunni jagu juurde näpistada. Seega on igasugune rutiin sassis.

12 söön mõnusasti kõhu täis ja 13 juba tuleb selline uni, et ei suuda lihtsalt olla. Veidi suudab ehk tööd välja pigistada, aga 15 on silmad kinni mis kinni. Täna sai siis teele alles poole 7st õhtul. Kottpime muidugi. Tuiskas ka hullult. Koer ja auto olid õnneks saatjateks, muul viisil poleks end õue surunud.

Sellistel hetkedel on muidugi mõttes see, et on juba hilja ja väsimus ikka sees ja jätaks seekord siis tegemata. Aga no mercy! Ei saa end veel käest lasta. Ja ausalt öeldes on jooksmine üks väheseid asju veel, mis mind suudab rõõmustada ja pingetest lahti raputada. Kui ma ka selle kaotaks või jätaks... Mis siis veel aitaks? Alkohol ja muud meelemürgid pole minu teema.

Esmakordselt tundsin, et jalad on väsinud. Seda pulli olen kuulnud vaid justkui linnalegendina teiste jooksjate käest. Sain siis vähemalt teada, mis see on.
Distants ca 5,2 km, aeg 35:35, Avg 178. Eks keha vaja liigutamisega veel harjumist. Pikk haiguspuhkus vahel annab tunda. Ja sel nädalal ootavad ees erinevad testid ja analüüsid ning peaks selguma, millest on puudu ja kas midagi tõsisemat häda.