See lugu ilmus Tervis Plussis küll 2 aastat tagasi, kuid kuulub siiani mu lemmikumate hulka. Pole ka üllatav - ühtib see ju täielikult minu põhimõtetega (v.a. ehk Hiina meditsiini osa, millega ma isiklikult väga kursis pole, kuid põhimõtte kohaselt küll). Ehk siis erinevad väiksed märgikesed, mis võivad viidata mingile tervisehädale.
Mina olen usin enda kuulaja ja eriti praegusel ajal, mil kehas toimuvad muudatused rekordilise kiirusega. Lisaks munakoortele on mind tabanud porgandihullus. Eile tuiasin päev otsa Tallinnas ringi, mistõttu sain oma laksu alles õhtul kätte ja siis kohe veerand kilo korraga. Kuna porgandid on vägagi rauarikkad, siis oletan, et see on seotud endiselt madala hemoglobiiniga.
Kuid lugu ise siin.
Palju räägitakse sellest, kuidas inimesed on kaotanud võime oma keha kuulata. Teaduslikult on tõestatud, et keha räägib meiega pidevalt, kuid paraku ei oska me neid signaale lugeda. Suurbritannias anti hiljuti välja raamat "The Body Language of Health", mis põhineb teadusuuringutel selle kohta, kuidas keha võib anda viiteid mitmesugustele terviseprobleemidele. Lääne meditsiini uuringuid kehamärkidest kommenteerib Hiina meditsiini arst dr Lembit Kuhlberg (ääremärkusena mainin, et dr Kuhlberg on TÜ haridusega arst).
Liigne higistamine
Võimalik põhjus lääne meditsiini järgi: diabeet või kroomipuudus. Liigne higistamine võib tekkida ootamatult ja olla piinlik. Üle 40aastastel naistel on kõige tõenäolisem põhjus menopaus, ülekaalulised aga higistavad keha pideva töötamise tõttu.
Siiski võib liighigistamine olla ka pahaendeline vaevus. Esimest tüüpi diabeeti põdevate inimeste kehatemperatuur on tavaliselt kõrgem, sest vereringluse aeglustumine segab higinäärmete tööd. Teist tüüpi diabeedi all kannatajatel võib areneda ülemäärane higistamine kuumavoogude pärast, mis tekivad insuliinitaseme muutustest.
Mitmed uuringud viitavad, et kroom stabiliseerib veresuhkrut ja alandab insuliinitaset. Töötlemise käigus läheb kroom toitudes tihti kaotsi, seega võib kroomi sisaldav toidulisand higistamist leevendada.
Võimalik põhjus Hiina meditsiini järgi: dr Lembit Kuhlbergi sõnul tuleb selgeks teha, kas higistatakse valdavalt päeval või öösel. Tugeva füüsilise koormusega kaasnev higistamine on normaalne, aga kui higistamine tekib juba kergel pingutusel ja hakkab elu segama, on see haiguslik. "Hiina meditsiini järgi näitab see yang- ja qi-energia nõrkust. Kui kehapinna energia on nõrk, ei suudeta hoida nahapoore suletuna ja higi voolab välja. See võib seostuda mitmesuguste haigustega," ütleb nõelraviarst. Yangi vähesus muudab inimese külmakartlikuks, qi vähesuse korral aga on esiplaanil väsimustunne. Selle taga võib olla seedimise jõu (põrna qi) ja seedimise tule (põrna yangi) vähesus. Esimene sümptom enne higistamiskalduvust on kõhupuhitus või täiskõhutunne juba vähese söömise tagajärjel.
Kui higistamine kimbutab rohkem öösiti, viitab see yini nõrkusele, see omakorda aga diabeedile või mõnele teisele läbipõlemishaigusele, ka üleminekuea algusele. Öine higistamine on tüüpiline ka tuberkuloosihaigetele, sest neil on kopsude yin nõrk. "Kui yin on nõrgestatud, tekib nn tühi kuumus. Päeva teisel poolel ilmneb palavustunne ehk kerge palavik ning öösel, kui yang sukeldub kehapinnalt sügavamale siseorganitesse, inimene higistab, sest jällegi jääb vajaka energiat kehapooride kinnihoidmiseks," selgitab dr Kuhlberg.
Higistamine on iseloomulik kõrge palavikuga külmetushaigustele, kuid väikese palavikuga viirushaiguste korral seda tavaliselt ei esine. Siis võib higistamine ilmuda alles pärast mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamist.
Kollane nahk
Lääne meditsiin: kilpnäärme alatalitlus. Kergelt kollane nahk viitab tavaliselt kollatõvele või maksahaigusele, kuid levinum ja vähem ohtlikum seisund on seotud kilpnäärme alatalitlusega (hüpotüreoidism). Teised sümptomid on külmatunne, väsimus, nahakuivus, juuste ja küünte haprus.
Hiina meditsiin: Hiina meditsiinis vastab kollane värv maa stiihiale ja see osutab põrnavaevustele. Ka väsimus ja külmatunne iseloomustavad põrna yangi (seedimise tule) nõrgenemist. "Kuigi kilpnäärme alatalitlusele (see on tänapäevane diagnoos, mida traditsioonilises Hiina meditsiinis ei tunta) on rohkem iseloomulik naha kahvatus, esineb vahel ka ikteerilisust ehk kollakat jumet erütrotsüütide moodustumise või beetakaroteeni ainevahetuse häirumise tõttu," nõustub dr Kuhlberg lääne meditsiini selgitustega.
Bilirubiinisisalduse kasv vereplasmas üle 1,5 mg/dl annab nahale, limaskestadele ja silmavalgetele kollaka tooni. See viitab maksaprobleemidele, sapierituse häiretele või erütrotsüütide massilisele lagunemisele. Hiina meditsiin soovitab inimestel rohkem oma maksa eest hoolitseda. "Alkohol, kohv, praetud, suitsutatud ja rasvased toidud ning negatiivsed ja allasurutud emotsioonid "kuumutavad" maksa ja nõrgestavad põrna ja seedimist. Suitsetamine rikub samuti naha jumet."
Silmade hõõrumine
Lääne meditsiin: stress. Väikesed lapsed nühivad silmi, kui nad on väsinud, kuid täiskasvanud hõõruvad silmi või pitsitavad ninajuurt ka muudel põhjustel. Silmadele vajutades langevad surve alla silmi liigutavad lihased. See põhjustab uitnärvi vahendusel vallanduva refleksi, mis aeglustab südame löögisagedust. Paljudele inimestele annab see hea tunde ja võib olla põhjuseks, miks stressis inimesed saavad leevendust silmade ja näo hõõrumisest.
Hiina meditsiin: "Nii see on! Kui vajutame silmadele, rahustame uitnärvi vahendusel südame tööd. Uitnärvi mõjutatakse ka teiste võtetega: kellel süda peksleb, hingab sügavalt sisse või hoiab hinge kinni, nii rahustab kopsude venitusretseptorite ärritus uitnärvi kaudu südant," toob ravitseja näite. Poksijad võivad päikesepõimikusse tabades vastase nokauti lüüa, kuna selles piirkonnas aeglustab tugev uitnärvi ärritus südame tööd ja alandab vererõhku. Kui tabada tugeva löögiga kaela unearterit, võib ka sellest süda seiskuda (sellele viitab ka nimetus unearter). Kuid lisaks vaatleb Hiina meditsiin silmi kui maksa peeglit (akent), milles väljenduvad maksavaevused. Nii tekib maksa yini nõrkuse korral silmadesse nn liivatunne, mis paneb samuti silmi hõõruma.
Jalad ristis istumine või seismine
Lääne meditsiin: madal vererõhk. Kui vererõhk on madal, siis aitab seismine, jalad seongus, tõhusalt vererõhu järsu kukkumise vastu. Jalad ristis hoidmine on aju viis kindlustada vererõhu stabiilsus, sest nii väheneb verevool jalgadesse. Niisamuti on võimalik vererõhu langemist ära hoida jalad ristis istudes või lihtsalt kükitades.
Hiina meditsiin: "Jalad kere all istudes suurendame ülakeha veremahtu ja vererõhk on seetõttu mõnevõrra kõrgem," nõustub dr Kuhlberg. "Kui seisame kõverdatud jalgadega, on kõhulihaste toonus suurem, mis samuti võib vererõhku tõsta. Pealegi, kui inimesel on käed vaheliti rinnal ja üks jalg üle teise, on ta energeetiliselt suletud, ta ei anna ega võta välist qi-energiat - vererõhk on siis stabiilsem. Kuid kõige kasulikumad vahendid vererõhu tõstmiseks on veeprotseduurid (jahe dušš hommikuti) ja kehakultuur."
Küünte närimine
Lääne meditsiin: kaltsiumi ja teiste mineraalainete puudus, stress. Juuste ja küünte mineraalne koostis on sarnane luude omaga. Nad sisaldavad naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, rauda, vaske ja tsinki. Neid elemente on toidus tihti liiga vähe. Arvatakse, et keha saab aru, et küünte närimine on mugav viis täiendada nappivaid mineraalainete varusid.
Võimalik, et kaltsium, kaalium ja naatrium küüntes aitavad eemaldada liigseid happeid, mida keha toodab stressi ajal, seetõttu seostatakse küünte närimist ka stressirikaste olukordadega.
Hiina meditsiin: "Küünte närimine võib olla üks märk yini tühjusega kaasnevast seesmisest rahutusest. Seda saab vaadelda kui üht läbipõlemise sümptomit: kogu aeg on kerge erutus sees, peab pidevalt askeldama ja sebima," märgib arst.
Haigused ja seisundid (suhkruhaigus, tuberkuloos, ka üleminekuiga), mille puhul yin (organismi rahulik konstruktiivne osa) on nõrgenenud ja yan seega ülekaalus, muudavad dr Kuhlbergi sõnul inimese rahutuks, eksalteerituks, mõnikord ka halvatujuliseks (sellest ütlemine "vana toriseja").
Veel teine seletus Hiina meditsiini valgusel: küüneservas on paljude kanalite algus- ja lõpp-punktid. Seetõttu mõjub küünte närimine neile punktidele kui omamoodi massaaž, mis korrastab vastavaid kanaleid.
Samas arvab ka dr Kuhlberg, et küünte närimine võib olla mineraalainete puuduse kompensatsiooniks. Kui see oleks küünte närimise peapõhjus, peaks probleem kaduma, kui mineraalivajadus on rahuldatud. Küünte närimist võib seostada ka imemisrefleksi hilinenud avaldumisega, näiteks neil, kes on rinnast liiga vara võõrutatud.
Isu soolase järele
Lääne meditsiin: vähene neerupealiste aktiivsus või kilpnäärme alatalitlus. Sool reguleerib vee hoidmist kehas neerude ja neerupealiste kaudu. Sool sisaldab joodi, mis on on vajalik kilpnääärme tööks. Kui tunned suurt tarvidust soola järele, võib see olla keha moodus nõuda rohkem joodi või kaaliumi või viidata lihtsalt vedelike tasakaalutusele.
Hiina meditsiin: soolast maitset seostatakse neerudega (Hiina meditsiinis on neerude mõiste laiem, hõlmates ka neerupealiseid ja sugunäärmeid). "Nii et cum grano salis (terakese soolaga) tugevdame vee stiihiat kehas, millele vastavad neerud."
Teatavasti muutuvad maitse-eelistused raseduse ajal, kui organismi vajadus mineraal- ja teiste toitainete järele on suurenenud. "Aga isu soolase järele võib olla seotud ka madala vererõhuga. Sool on kerge stimulaator: hoiab organismis vett ja tõstab alumist vererõhku. Üle 10 grammi keedusoola päevas tõstab vererõhku märgatavalt kõikidel inimestel, mitte ainult soolatundlikel."
Põletustunne jalgades
Võimalik põhjus: B5-vitamiini puudus. Põletavate jalgade sündroom on saanud nime seisundist, kus jalgades tekib põletav tunne, nad on paistes ja punetavad. Enamasti juhtub see õhtuti. Põhjuseks on B5-vitamiini puudus. See on tuntud kui stressivastane vitamiin, olles seotud ajukemikaalidega, mis kontrollivad närvisüsteemi ja vallandavad rasvavarudest energiat.
Vitamiinipuudus takistab energia talletamist jäsemete rasvavarudes - seetõttu haarabki alajäsemeid põletustunne, eriti kui õhtul puhates vereringe aeglustub.
Hiina meditsiinis on mõiste "kuumus viies südames". "Selle all mõeldakse tavaliselt päeva teisel poolel tekkivat kuumatunnet peopesades, jalataldadel ja rindmiku keskosas," selgitab dr Kuhlberg. "See on tüüpiline yini nõrgenemise tunnus. Kui palavustunne domineerib jalgades, näitab see eeskätt neerude yini vähesust. Lisaks võib esineda alaselja ja põlvede nõrkus ning valulikkus, pearinglus, kohin kõrvus, unetus, öine higistamine, punetus põsesarnadel või mõni muu yini tühjuse märk. Hiina arst annaks siis tõenäoliselt ennast aastasadade jooksul õigustanud traditsioonilist ravimit liu wei dihuang wan ning lisaks toitumise ja seksuaalelu soovitusi."
Liigne kõrvavaik
Võimalik põhjus: vajalike rasvhapete puudus. Kõrvavaik puhastab, õlitab ja kaitseb kõrvakanalit, püüdes mustust ja liigset vedelikku. Tavaliselt eemaldub see kõrvust ise. Kuid liigne vaik võib tekitada kõrvakanalisse tugeva tropi, takistades kuulmist ja põhjustades kihelust.
Kui kõrvus on liiga palju prostaglandiine, arvab keha, et kõrvas on põletik, ning üritab sellest vaigu tootmisega lahti saada. Lahendus? Rohkem asendamatuid rasvhappeid menüüsse!
Hiina meditsiin seostab kõrvu ja kuulmist neerudega. "Kuna ka vaigu kogunemine kõrvades on probleemiks rohkem vanemas eas, kui Hiina õpetuse kohaselt on neerud hakanud nõrgenema, võib neid kaht nähtust tinglikult siduda küll."
