Showing posts with label tütar. Show all posts
Showing posts with label tütar. Show all posts

Sunday, July 14, 2013

Ants Nurmekivi jooks Järva-Jaanis 2013

Läksime seekord perekondlikult läbima mu koduküla traditsioonilist spordiüritust - Ants Nurmekivi jooksu Järva-Jaanis.

Eelmise aasta tulemus: 3,44 kilomeetrit ajaga 21:10 ehk siis tempos 6:09, keskmine pulss 189, max 199.
Siis olin eelnevalt olnud kergelt tõbine ja magasin võistluseelsel ööl kehvasti. Seekord on mul kaks nädalat olnud trennid kaootilised, vähe ja süsteemitud. Fartlekki ja lõike pole nagu aastaid enam visanud. Ja ka täna magasin kehvasti (krdi kärbsed!!).

Kuna seekord oli stardis mu pisitütretots, siis erilist soojendust ei teinud. Rääkisin paar sõna hr Nurmekiviga juttu, sest tema abil ilmus sel kuul Tervis Plussis lugu paljajalu jooksust (soovitan lugeda!).

Registreerisime end terve perega ära ja jäime starti ootama. Mu 22 kuu vanuse tütre distantsiks oli 100 meetrit. Enne starti istus ta mul süles ja kirjeldasin, et kohe hakkab ta teiste titadega jooksma. Selle peale hakkas ta rabelema ja tahtis maha. Pidin teda stardijoonel siis kinni hoidma, sest võidusõiduhobune tahtis ju kohe plagama pista. Enne starti lasi ta end keeduspagetiks, kuid suutis end lõpuks siiski kokku võtta ja pistis ajama.






Teisi lapsi tuli emmedel talutada, kuid meie tsikk ei mõelnudki dopingut kasutada. Viskas traavi nagu kepsakas mära.

Vahepeal vajus kübar silmini ja proovisin siis ära võtta, kuid siis käratas: MÜTS PÄHE! Enne finišit ootasin teda siis joonel kaiss laiali, kuid seepeale otsustas tüdruk teha kannaka ja pista tagasi stardi poole plagama. Suure kisa peale, mis kõllidest kostus, pöördus ta siiski mossis näoga tagasi ja üle joone.

Kuigi vist kõige noorem, aga viimaseks ei jäänud. Olin ta üle väga-väga uhke. Viisime noorsportlase varju pikutama, kus sai jalamassaaži ja vanaema oli muidugi jäätist toonud.





Ise läksin peatselt samuti starti. Kuigi pidi olema 3,4 km, siis selgus, et tuleb hoopis 2,8. Kohal olid isegi mõned tuntumad nimed - suusataja Piret Pormeister, spordiajakirjanik Andrus Nilk jt. Tore, et leitakse aega väisata tillukesi üritusi, millel ka oma võlu olemas.

Ma pistsin, nagu ikka, viimaste seas plagama. Ilm oli väga palav ja kuivatas tohutult kurku. Üsna kohe hakkas ka pistma ja mõtlesin, et pagan küll. Oleksin pidanud ikkagi sooja tegema või jooma veel rohkem või vähem. Mingi ime kombel see siiski läks ruttu üle. Tempo ei olnud mu arvates väga kiire, mistõttu mind täitsa üllatas, et esimese km aeg oli minu tipprekord 4.31!

Seejärel tuli üsna pikk ja väga ebameeldiv tõus, kus üsna paljud tegid tempos järeleandmiseid. Tõusu harjal panin kahest mööda, kellest ühe suust kostus "Paha!". Mõtlesin enam-vähem sama.

Lippasin edasi ühe naise järel, aga temast möödumiseks mul küll võhma polnud.

Ootasin juba kannatamatult finišit ja siis ta tuligi: 2,89 km ajaga 14.05 ja tempos 4.52 min/km. 20 sekundit hiljem maandus ka mu abikaasa. Kurja, lootsin tast veelgi kiirem olla, kuid tal jagus närvi märkida, et ta vähendas järjepidevalt maad me vahel ja oleks mulle pikema distantsi korral võinud ka ära teha.

Keskmine pulss 185, max 195. Tempo parandus iga kildi kohta 1.17 min.

Esimese kildi ajaga olen väga rahul ja kui poleks olnud seda tõusu, siis kindlasti rõõmustanuks ka teise kildi üle. Paraku aga ühtegi üle viie poleks tahtnud lasta, aga arvestades, et kokkuvõttes tuli tempoks 4.52, siis võib olla ikkagi rahul. Tore oli taas rajal olla :)

Tuesday, March 19, 2013

Minu päev 7-23

Väga popp on riputada üles oma päevakavasid. Siin siis minu eilne päev.


7.10 Löön silmad lahti. Loll komme iga natukese aja tagant silmi lahti lüüa, aga kui päike juba paistab, enam need kinni ei lähe.

7. 11 Laps teatab läbi une: „Emme kaissu ta’“ ja ronib unesegaselt mu kaissu, kus hakkab nühkima, nihelema, vehkima. Kui veel minut tagasi oli unelootus, siis see on nüüd peoga pühitud.. õigemini nühitud.

Tsikk jääbki üles ja ma pean teesklema, et magan, et ta edasi põõnaks.

7.40 Olen siiani silmi kinni hoidnud, kuid laps on alles nüüd õrnas unes. Vahin telefonist meile ja uurin, kas on midagi pakilist ootamas.

7.41 Laps teatab, et tahab telefonist enda videosid näha. Selge – ärkamisaeg! Sussumussutame 8ni voodis.

8.00 Hakkan vaikselt riidesse sättima, nägu pähe maalima. Täna pean minema Tallinna, ca 100 km kaugusele tööasju ajama ja trenni.

8.30 Söön putru kaneeli ja maapähklitega. Arutame perekondlikult päevaplaane ja vahetame mõtteid.

9.40 Istun autosse ja sõidan Statoili bussiraha võtma.

10.00 Buss peaks olema juba kohal. Muutun närviliseks. Kogu graafik on täpselt paigas ega kannata suuri hilinemisi.

10.11 Jõuab buss, mil ma olen otsustanud juba autoga edasi liikuda. Bussijuht seletab midagi reisijatele ja hakkab seejärel sõidu ajal pileteid müüma. Ta räägib midagi ekspressbussist ette jõudmisest, peatab korduvalt bussi, lülitab sisse-välja. Ma ei saa midagi aru.

10.15 On selgeks saanud, et see pidev bussi peatamine ei tähenda piletimüümist sõidu ajal, vaid bussil on mingi probleem.

10.30 Me pole isegi 10 km kaugusele jõudnud ja buss peatub lõplikult. Paar inimest tormab bussist välja ja ma järgnen neile. Ekspressbuss on jõudnud järele ja pakub väga suurtele kiirustajatele nelja kohta. Pressin end neljandana sisse. Teised jäävad järgmist bussi ootama.

11.30 Jõuan Tallinna bussijaama, jooksen järgmisesse bussipeatusesse nr 23 bussi ootama. See võtab heal juhul minuti.

11.55 Jõuan Kristiine keskusesse, kus pidin kohtuma loo allikaga. Helistan. „Aga kohtumine oli ju kell 11!“ teatab ta. Oh issand, mis jama. Mul oli kirjas 12. Õnneks on ta nõus uuesti tagasi tulema ja vestlema.

12.15 Söön ülihelikiirusel Caesari salati. 3.30 eurot.

12.35 Kohtumine ja intervjuu.

13.40 Torman tagasi bussipeatusesse. Kuna eelmisel õhtul kulutasin mitu tundi loo ettevalmistamisele ja poole vajaliku info korjamisele, siis luban keset tööpäeva tretti trenni.

14.10 Jõuan Tallinna spordihalli. Hakkame Meelisega trenni tegema. Soojendusjooks, venitused, jooksuharjutused. Ja läheb lõikudeks! 3 x 1 km, tempos 5.01, 4.59 ja 4.55 min/ km. Üks 600meetrine ots tempos ca 4.37 min/ km. Lõppu veel lõdvestusjooks. Jõudu jäi ülegi!

16.30 Väljun pestult, kustult, lastult hallist.

16.45 Olen taas bussijaamas. Surfan automaadist sobivaid bussiaegu ja ainuke pädev läheb tagasi koju alles tunni pärast. Selge, time-out!

17.00 Söön energiavarude taastamiseks peekoni-hakklihapalli värske salati ja tatraga. Pole paha! Kõht oli ikka suht tühi.

17.15 Märkan, et automaat andis mulle tšeki, aga mitte pileti. Õnneks saan infoletist uue pileti.

17.45 Asun taas koduteele.

18.59 Auto on alles, kiman kodupoole.

19.15 Väike beib jookseb rõõmustades koduuksel kallistama. Oeh, kodu on maailma parim koht.

20.00 Õhtusöök – puuviljasalat kohupiimaga. Issand, kui väsinud ma olen.
Puuviljasalat.


21.00 Söön ETK Säästu maapähkleid ja leian nende seast luutüki. Meenutan eelnevalt leitud karvu pähklite seast ja lähen püstivihaseks.

Luutükk pähklite seas. Rõõõveeee!!


21.30 Söön banaani ja kirjutan ETKle vihast kirja.

22.00 Asun väsinult voodisse. Ootan kuni laps magama jääb. Vahin une toomiseks telekat ja istun mobla kaudu netis.

23.00 Ülikiirelt unes.