Naistekas Tallinnas ja suvevarustus

Eile võtsin lõpuks kahe aasta jooksul esmakordselt vaba õhtu iseendale. Võtsin sõbranna punti ja lippasime Tallinna ajaviitekohtade vahel ringi.

Viimastel kuudel olen eriliselt mattunud tööde ja kohustuste alla, pidevad plaanijälgimised, teistest sõltumine jne. Eriti just teiste tahte järgi (loe: lapse) elamine on vaimu ära kurnanud ja väike tuulutamine ammu oodatud ja igatsetud.

Esmalt ilupilt Meriton Old Town hotellist, kus oli ka mu pit-stop.

Seejärel lippasin oma kontsade klõbinal Vapianosse, kus ootasin sõbrannat poole tunni jagu. Lobisesime mitu tundi ja sõin end seaks. Soovitan kõigil eelistada Vapianos siiski pastat risotto asemel!

Kella 20 paiku liikusime edasi Butterfly lounge'i, kus seastusime taaskord ehk tellisime lihavaagna. Mitme tunni jooksul libistasin sisse kolm kokteili, millest vaid üks oli täiesti 100% minu maitse järgi. Ja alkoholi oli neis kindlasti mannetult vähe, sest mina, kes ma joon veerand pooleliitrisest siidripurgist ja juba hakkan ringi lällama, ei kergitanud kahe kokteili peale mitte kulmugi.

Inimesi oli tore jälgida ja kõike melu, kuid otsustasime õhtu lõpetada Venuse ööklubis. Seal pidi algama DrumAttack trummishow (üks drumattacker on Hele-Riin Uib, kellest tegin sügisel Aja Lehele ka kaaneloo), kuid enne seda tantsisid seal koledad koiotid lettidel ja rahvas saalis.

Täpsemaid detaile pole vast mõtet lisada, aga kokkuvõtlikult oli võrratu ja vahva õhtu, mida tasub ka järgmisel aastal korrata :-))

Täna kasutasin Meritoni pakutavat võimalust ja lippasin Meriton Conference and Spa jõusaalis lindil. 2 km soojaks + 1 km 6.09 min/ km tempos + 1 km 5.59 min/ km + 1 km 5.49 min/km + 5.39 min/ km, millest lõpp veel kiirenev kuni 5.18ni + 1 km LJ. 6 km aeg 38 min, 7 km aeg 45.

Lindilt mahatulek oli tõsiselt jube. See oli mul teine kord lindil olla ja iga kord on selline tunne nagu oleks purjus, kui hakata põrandal kõndima.

Lisaks on mul pärast eelmise nädala trenni alaseljas mingi kahtlane närvivalu, mis täna pärast jooksu andis eriti hullult märku ja muidu märgutab öösiti, mil ma püüan puusa maast tõsta, et külge pöörata.

Ja siis ma tegin viimase laristamise sellel poolaastal ning ostsin suveks ammu igatsetud nunnud suvised jooksupüksid ja -topi. Nendega vist võistlustele eputama ei julge minna, aga külavahel kannatab joosta küll.

+ teised tuliuued nunnud Asicsi jooksusussid.

Aga nüüd tahaks veel süüa ja magada!

Personaaltrenn Marek Morozoviga

Kuna plaanin varsti lisada treeningutesse jõusaali, siis otsustasin vanu teadmiseid värskendada ja üleüldist vormi profil üle vaadata.

Kohtusin teisipäeval Viimsi spaa jõusaalis kulturisti ja treeneri Marek Morozoviga. Kuna ta treenis ammusel aal pikki aastaid mu venda, siis julgesin teda seekord ka ise usaldada.

Vestlesime mõned minutid ning põhiteemad, millele kohe vastuseid ei saanudki, olid ikka pulss ja magusaisu.

Pulss pidanuks möödunud aastal aprillist-septembrini igapäevaselt 5-10 kilomeetrit kiirkõndi tehes ammu hakkama alla tulema.

Magusaisu võib tulla sellest, et tarbin õhtul liiga palju süsivesikuid ega söö päevas 4-5 korralikku toidukorda. Mul on neid enam-vähem 3. Ja hommikuti muna ja peekonit, no ei suuda süüa.

Seejärel käisime läbi jõusaali ja erinevad lihasgrupid. Alustasime suurematest lihastest ja üks piirkond korraga. Et ei oleks läbisegi lihaseid ülevalt, siis alt, siis ülevalt, siis alt, et süda ei peaks pidevalt vaeva nägema kaugemale-lähemale-kaugemale vere pumpamisega.

Käed on mul, nagu alati, nõrgad. Kõhulihastega oli probleem, et pea pool-alaspidi kõhulihaseid tehes ei andnud need tunda, ega ka jalgu sirgest asendis rinnale tuues. Samas olen kõhulihaseid 10 aasta jooksul enam-vähem järjepidevalt kogu aeg vihtunud (eks ta, vastavalt mu kõhuihaste fotoõpetusele, vale oli) ning erinevalt teistest on nad rahuldavas seisus.

9kiloste hantlitega tegin väljaasteid ja need on sama ebameeldivad nagu alati. Nii nagu ka trepist kõnd, mil reielihased teevad rasket tööd, ja süda peab neisse keha suurimatesse lihastesse rohkem verd pumpama. Võtab läbi!

Treeningu lõpuks sain kavanäidise ja kohustuse kuu aega heas vaimus jätkata. Seejärel siis uus kava.

Morozov jättis endiselt hea mulje, rahulik ja positiivne inimene. Vähemalt mu lollide naljade peale suutis hoida stoilist meelt :o)

Selle asemel, et kasutada ilusat illustreerivat pilti hr Morozovist pidi siin olema pildigalerii treeningust, aga kuna ihufotograaf otsustas magama vajuda, siis vaadake seda ja tühjust:

Jalutustest ja Aqva spaast

...lõpuni on jäänud ca 3,5 nädalat. Endamisi tegin kokkuleppe, et kui augusti lõpuni jalutamisega vastu pean, siis on hea küll. Muidugi pidin ma ka hommikuvõimlemistega vastu pidama, aga need ongi nüüd katki jäänud. Tund jalutust hoiab veel kuidagi ärkvel.

Vahepeal on siis jalutatud nii:

05.08, 01:19, max 151, avg 134, 525 kcal.

07.08, 01:13, max 154, avg 130, 443 kcal.

10.08, 01:00, 151/ 137/ 427.

15.08, 01:00, 161/ 137/ 427.

16.08, 01:00, 157/ 144/ 472.

17.08, 01:00, 149/ 136/ 420.

19.08, 01:01, 147/ 135/ 422.

21.08, 01:03, 151/ 139/ 457.

22.08, 01:00, 170/ 145/ 483.

23.08, 01:41, 152/ 135/ 688.

24.08, 01:00, 140/ 129/ 364.

25.08, 01:00, 147/ 134/ 405.

26.08, 01:01, 148/ 139/ 446.

31.08, 01:04, 156/ 146/ 523.

02.09, 01:00, 149/ 136/ 414.

Keskmistes pulssides mingit langust pole näha, aga nähtavasti pole mõtet seda ka otsida. Tempo on olnud enamjaolt kiire ja päris loivamist ei ole lubanud. Väike paus oli sees 27.08-30.08. Käisime Rakveres Aqva spaas lõõgastumas ja soovitan endiselt seda spaad soojalt kõigile. Puuduvad enamikele Eesti spaadele iseloomulikut papist seinad ja liinitöö suhtumine. Muidugi tuleb luksuslikuma puhkuse eest maksta ka krõbedamat hinda. Kuid mul on käpp selliste asjade puhul saada tuusikuid poolmuidu.... *wink-wink*.

Plaanis oli korra jõusaalist ka läbi astuda, kuid puudus selleks igasugune varustus. Nii palju, kui ukse vahelt vaatasin, siis paistis olevat piisavalt aeroobseks treeninguks trenažööre (jooksulint, sõudemasin, velo jne). Veekeskuses on bassein väikelastele, bassein vähe suurematele, kus puhuvad mõned düüžid ja paar jugadušši, lisaks suur bassein, kus on düüže ja dušše rohkelt, lainetav tiir (hea võimalus harjutada vastuvoolu ujumist), toru, kust end alla libistada (seda oma seisundi tõttu ei katsetanud), tilluke bassein, kust saab seest õue ujuda ja 2 mullivanni.

Saunakeskuses 2 soome sauna (100 C ja 85 C), auru ja aroomi-aurusaun, kaldaarium (kuumad kivipingid), soola-aurusaun (nühid end soolaga sisse ja naudid protseduuri), infrapunasaun, sanaarium (65 C ja valgusteraapia). Kuumade soome saunade juures on ka ülikülmavann, kuhu saab sisse sulpsatada. Minu lemmikuks on kaks vanni sooja ja jääkülma veega, mille põhjas lesivatel kividel jalutades saab jalamassaaži teha.

Veekeskuses on ka 6-realine 25 m pikkune ujumisbassein. Seal sai hommikuujumiste aegu 750 m mõnuga ära ujutud (et meie pagana kohalik ujula ei saa siiani suvepuhkuselt tagasi tuldud!!!).

Seega on Aqvas võimalus samal ajal puhata ja eneselegi märkamatult mõnusalt trenni teha. Ka spaaprotseduurid on Aqvas väga mõnusad ja tasemel, kuid seekord otsustasime säästa ning otsida massaaže väljaspoolt maja. Ca 200 m kaugusel Aqvast asub Eedeni Aed (http://www.eedeniaed.ee/), kus väga vahva massöör Eve teeb väga mõnusat ja lõõgastavat mudimist oma kabinetis. Eve testib ka mingil masinal aineid, millest kehal puudust on ja millised kosmeetikavahendid üldse sobivad konkreetse organismiga (elektroakupunktuurdiagnostika) jne.

Pärast massaaži sattusime otse vihma kätte ja poolel teel tagasi spaasse põikasime kohvikusse, mille nime ma hetkel ei mäleta, kus sai lõunatada ja hunniku torte-kooke kaasa osta.

Ja ega Rakvere ainult spaaga piirdu, aga eks igaüks saab seda ise avastama minna. Kuid 3 päeva saab basseinides-saunades-massaažis mõnuledes igati kiiresti mööda saata.

Loomulikult pärast kolmepäevast ligunemist viskas 31. augusti jalutamine pulsi taas üles ning üle mitme kuu sain taas kergelt kurikaga jalgevahele.

Mõned nädalad kuni kuu on veel veereda ja hetkel peale suure unevajaduse miski väga silma ei kriibi.