Jalad mäletavad!

Mul oli endale tõsine kava välja mõeldud, kuidas ma nädala kaupa hakkan Maijooksuni arenema. Arvestasin muidugi, et vastavalt enesetundele see muutub. Aga et see muutuks tšahhh! ja valmis... Noooh...

Eile siis jalutasin 3 minti soojenduseks ja hakkasin oma 3+7 skeemi taga ajama. Aga sörkida oli mõnus ja kerge ning mõtlesin, et no proovime 10 täis teha... või siis 15... olgu 22,5... või....

Kokku sörkisin ma hoopis 47 minutit. Kogu 50mindilise rännaku keskmine pulss oli..... parramparraaaaaaa... 163, max 174.

Toon siin jälle võrdluse ülemöödunud aastast, kui olin juba 2 kuud harjutanud. Siis oli sama aeg, ainult et keskmine pulss oli 180.

Kuid olen üsna kindel, et toona ma sörkisin märkimisväärselt kiiremini. Minu eesmärk oli hoida pulss madalal ja suuta võimalikult pikalt sörkida. Kurvastus on muidugi selles, et oma 3+7 skeemiga jõudsin ma kaugemale kui eile terve aeg sörkides. Ehk siis sörgisamm on mul aeglasem kui kiiresti kõndides. 3+7 skeemiga läbisin 5,2 km, eile ca 5,02.

Jalad igatahes mäletavad, et nad kunagi.. aasta tagasi jooksid. Hea mälu neil. Vähemalt edaspidi nüüd ei pea jalutamiste peale aega raiskama ja võin kohe sörkida. Saan vaikselt ka tempot teha, sest keskmine pulss 170 kanti ei tapaks ka veel ära.

Oot, kes see nüüd ütleski, et ma peaksin veel edasi jalutama?

Pildiklõps on siis võetud külalistest, kes siin möödunud nädalal külas käisid. Loodetavasti nad ei pahanda, et ma neid eksponeerin.

Jalutuskäigud kandelinaga

Kuigi väsimus ajab tihti nutmagi, siis headel päevadel olen suutnud end lõpuks jalutama ajada... No neid häid päevi on nüüd küll vaid kolme jagu.

Esimesel päeval, pärast kahekuulist lamamist, otsisin välja kandelina (üks variant neist on siin pildil) ja sidusin lapse selle sisse.

Kuna ümberringi on siin põllud-kruusateed ja naabri (senini) lollist koerast ma mööda ei jaluta, siis vankriga ma kuhugi ei pääse. Kandelinaga sain see-eest kenasti metsa- ja põlluteed ette võtta.

Tunnisel teekonnal oli siis rinnal ca 6 kilo ja reielihased on sellest siiamaani valusad. Lisaraskus jalutustel annab igatahes väääääga suurt koormust. Selliselt seotud nagu pildil, saavad vatti ka kaela- ja seljalihased. Nüüd olen kolm korda lina ja lapsega tuiamas käinud ja pärast seda on tunne nagu jõusaalist ja jooksust korraga naastes.

Kuna pontsik kogub hoolega kilosid, siis ei oska öelda, kui kauaks mul selga ja õlgu selliseks tuiamiseks jagub. Jalgadele igatahes ka vägev trenn. Ja kui lina ja laps ära võtta, siis on nii palju kergust, et hakka või jooksma.

Ja kellel lapsi pole - muretsege sangpomm :-P

Jalutustest ja Aqva spaast

...lõpuni on jäänud ca 3,5 nädalat. Endamisi tegin kokkuleppe, et kui augusti lõpuni jalutamisega vastu pean, siis on hea küll. Muidugi pidin ma ka hommikuvõimlemistega vastu pidama, aga need ongi nüüd katki jäänud. Tund jalutust hoiab veel kuidagi ärkvel.

Vahepeal on siis jalutatud nii:

05.08, 01:19, max 151, avg 134, 525 kcal.

07.08, 01:13, max 154, avg 130, 443 kcal.

10.08, 01:00, 151/ 137/ 427.

15.08, 01:00, 161/ 137/ 427.

16.08, 01:00, 157/ 144/ 472.

17.08, 01:00, 149/ 136/ 420.

19.08, 01:01, 147/ 135/ 422.

21.08, 01:03, 151/ 139/ 457.

22.08, 01:00, 170/ 145/ 483.

23.08, 01:41, 152/ 135/ 688.

24.08, 01:00, 140/ 129/ 364.

25.08, 01:00, 147/ 134/ 405.

26.08, 01:01, 148/ 139/ 446.

31.08, 01:04, 156/ 146/ 523.

02.09, 01:00, 149/ 136/ 414.

Keskmistes pulssides mingit langust pole näha, aga nähtavasti pole mõtet seda ka otsida. Tempo on olnud enamjaolt kiire ja päris loivamist ei ole lubanud. Väike paus oli sees 27.08-30.08. Käisime Rakveres Aqva spaas lõõgastumas ja soovitan endiselt seda spaad soojalt kõigile. Puuduvad enamikele Eesti spaadele iseloomulikut papist seinad ja liinitöö suhtumine. Muidugi tuleb luksuslikuma puhkuse eest maksta ka krõbedamat hinda. Kuid mul on käpp selliste asjade puhul saada tuusikuid poolmuidu.... *wink-wink*.

Plaanis oli korra jõusaalist ka läbi astuda, kuid puudus selleks igasugune varustus. Nii palju, kui ukse vahelt vaatasin, siis paistis olevat piisavalt aeroobseks treeninguks trenažööre (jooksulint, sõudemasin, velo jne). Veekeskuses on bassein väikelastele, bassein vähe suurematele, kus puhuvad mõned düüžid ja paar jugadušši, lisaks suur bassein, kus on düüže ja dušše rohkelt, lainetav tiir (hea võimalus harjutada vastuvoolu ujumist), toru, kust end alla libistada (seda oma seisundi tõttu ei katsetanud), tilluke bassein, kust saab seest õue ujuda ja 2 mullivanni.

Saunakeskuses 2 soome sauna (100 C ja 85 C), auru ja aroomi-aurusaun, kaldaarium (kuumad kivipingid), soola-aurusaun (nühid end soolaga sisse ja naudid protseduuri), infrapunasaun, sanaarium (65 C ja valgusteraapia). Kuumade soome saunade juures on ka ülikülmavann, kuhu saab sisse sulpsatada. Minu lemmikuks on kaks vanni sooja ja jääkülma veega, mille põhjas lesivatel kividel jalutades saab jalamassaaži teha.

Veekeskuses on ka 6-realine 25 m pikkune ujumisbassein. Seal sai hommikuujumiste aegu 750 m mõnuga ära ujutud (et meie pagana kohalik ujula ei saa siiani suvepuhkuselt tagasi tuldud!!!).

Seega on Aqvas võimalus samal ajal puhata ja eneselegi märkamatult mõnusalt trenni teha. Ka spaaprotseduurid on Aqvas väga mõnusad ja tasemel, kuid seekord otsustasime säästa ning otsida massaaže väljaspoolt maja. Ca 200 m kaugusel Aqvast asub Eedeni Aed (http://www.eedeniaed.ee/), kus väga vahva massöör Eve teeb väga mõnusat ja lõõgastavat mudimist oma kabinetis. Eve testib ka mingil masinal aineid, millest kehal puudust on ja millised kosmeetikavahendid üldse sobivad konkreetse organismiga (elektroakupunktuurdiagnostika) jne.

Pärast massaaži sattusime otse vihma kätte ja poolel teel tagasi spaasse põikasime kohvikusse, mille nime ma hetkel ei mäleta, kus sai lõunatada ja hunniku torte-kooke kaasa osta.

Ja ega Rakvere ainult spaaga piirdu, aga eks igaüks saab seda ise avastama minna. Kuid 3 päeva saab basseinides-saunades-massaažis mõnuledes igati kiiresti mööda saata.

Loomulikult pärast kolmepäevast ligunemist viskas 31. augusti jalutamine pulsi taas üles ning üle mitme kuu sain taas kergelt kurikaga jalgevahele.

Mõned nädalad kuni kuu on veel veereda ja hetkel peale suure unevajaduse miski väga silma ei kriibi.

Ei viiiiiitsiiii...

Sama vana lugu. Aprillist tasase alguse saanud liikumine on oma hoo ära kaotanud. Hommikuvõimlemisi ei viitsi enam teha. Muidugi tuleb iseendaga arutleda, kui suur osa on selles väsimusel, kui suur osa laiskusel. Praegu on vahele jäänud juba 3-4 hommikut ja jääb ka vist homme vahele. Samas, kui mul on valida, kas panustada hommikuenergia võimlemisele, millele tahab järgneda esimene uinak, või tubadekoristusele, siis pigem valin viimase variandi.

Läbi häda püüan veel jalutada tund aega. Täna keskmine pulss 137. Tempo oli midagi 11 min / km kohta, mis minu jaoks on siiani kõrgeim kõnnitempo. Väga raske on juba seepärast, et kahekilone suhkrukotike surub mu põiele, mis tekitab iga 15 minuti tagant väga räige põieka (siinkohal jätame katki mõtte, kuidas see lahendatud saab).

Puhkeolekupulss on oma 20 löögi võrra suurenenud. Helgeimal hetkel oli see 54, nüüd 70-80 vahel. Istudes-lamades on kopsudel raske ja hingamine seetõttu ka veidi raskem. Lisaks surub see kahekilone suhkrukotike erinevatele organitele ja veresoontele. See, et ma suutsin uutes oludes kiirkõnnis hoida pulsi keskmiselt 137 peal, on lausa üllatav.

Aga tüdimus on küll peal juuubeee. Ülejärgmine nädal peaks kohalik ujula naasema suvepuhkuselt, nii et äkki saab sealt lohutust. Kuigi kõlab, et külje keeramine on juba piinav (tegelikult ärkan ma öösel iga kord selle peale üles ja teen seda paar minti ähkides), siis on hullemate raskusteni veel aega ja tahtejõuga saaks praegu veel 3 nädalat kindlasti rõõmsalt end pingutada.

Need tüütud jalutuskäigud...

... ja samas toredad.

Vaatasin, et alustasin oma kahetunniste retkedega 12. juulil. Seekord siis numbrites.

12.07 aeg 2:05, max 161, avg 142, 793 kcal.
17.07 2:05, max 148, avg 131, 681 kcal.

19.07 2:14, max 152, avg 135, 776 kcal.

22.07 2:00, max 187 (võõras koer tuli ründama), avg 143, 765 kcal.

24.07 2:24, max 149, avg 129, 769 kcal.

27.07 2:13, max 163, avg 145, 868 kcal.

28.07 2:15, max 154, avg 136, 788 kcal.

30.07 2:12, max 151, avg 130, 718 kcal.

31.07 2:08, max 155, avg 143, 821 kcal.

01.08 2:11, max 156, avg 142, 833 kcal.

02.08 2:16, max 156, avg 135, 785 kcal.

Kaloriarvestus on eilseni ekslik, sest tuli meelde, et kella profiilis on sees andmed, mil ma veel peenike ja sportlik olin. Ehk siis kaalu vedasin 15 kilo võrra ülespoole ja rahuolekupulsi oma paarikümne löögi võrra samuti. Usutavasti peaksid need muudatused kaloriarvestust suurenema. Täna nähtavasti ei kontrolli, sest läbin taas maga, lama ja ära tee midagi - päevakava.

Keskmised pulsid on ka mitteadekvaatsed. Ehk siis, kui avg on olnud kõrge, siis olen suutnud reipalt kõndida, kui aga madal, siis olen järsku ära väsinud ja väga aeglaselt lonkima jäänud.

Kahe tunniga võiks veel kuu vastu pidada, kuid ei tea ennustada, kui raskeks mul minna võib. Praegu on tore. Majast jääb tunni kaugusele 3 allikat. Tund kõmbin allikani, joodan koera, sulistan ise sees ja siis tunnike tagasi. Olen mitmeid eri marsruute katsetanud. Kuid ma muidugi eelistaks tund aega rahulikult sörkida kui et kaks tundi aeglaselt surnuks peksta, kuid sellest võib hakata unistama tulevikus.

Kaks päeva olen hommikuvõimlemisest viilinud. Tundub, et keha vajab väikest puhkust vahelduseks. Saab tehtud!

Foto siis ühe allika äärest kahe taksiga. Tehtud 22. mail ehk siis kui ma veel oma 6 kilo kergem olin :)

Kui palju võib?

See küsimus ei ole adekvaatset vastust saanud 7 kuu jooksul. Ehk siis, kui palju võib rase trenni teha-liikuda. Pole ka nii palju arste tülitanud, et leida, kes oleks selle küsimusega lähemalt kokku puutunud. Seega on kõigi muude arstide kõige ohutum soovitus lasta teha minimaalselt.

Soovitused: jalutada (5 km päevas), ujuda, joogas osaleda. Jooksmise kohta ei osata midagi öelda, seega pigem keelatakse. Samuti on keelatud võimalikud ohtlikud alad nagu rulluisutamine (kukkumisoht), ratsutamine (põrutamine) jne.

Hommikuvõimlemistega olen imekombel siiani vastu pidanud (al aprillist) ja jalutuskäikudega samuti. Hommikuvõimlemised on veninud sips üle tunni aja. Jalutuskäigud on veninud kahetunnisteks (vahel ka veidi peale). Kilomeetreid tuleb selles käigus 10-11 kanti. Tempo on vastavalt enesetundele. Enamjaolt lähen siiski kiirkõnnis, kuid kui kõht toonusesse viskab, siis tuleb tempot alla tuua. Ja üldiselt on see kahetunnine trett jaotatud kahte ossa. Tund aega kõnnin kuhugi kohaliku jõeni, joodan koera ja siis tagasi. Eile: 2:13 h, keskmine pulss 145, kaloreid põletatud: 868.

Ja sellise kavaga olen suutnud hoida möödunud kuu kaalutõusu 1,8 kg peal. Kui liigutaks poole vähem, siis oleks tõus üle 4 kg (ära proovitud).
Arst ütles viimasel visiidil, et 5 km päevas piisab. Ei hakanud vaidlema, et mulle siiski ei piisa. Päeval mul pole jaksu teha muud, kui magada ja süüa. Kui ma jalutaks vaid 5 km, siis paisuksin nagu pärmitainas. Ja paisuksin mina, mitte kõhuelanik. Tema kaalutõus kuus ulatub nüüd maksimaalselt ühe kiloni.
Vedeliku- ja verekogused kehas on saavutanud tõenäoliselt juba oma maksimumi ja neid ei saa ka süüdistada. Seega on igasugune tõus siiski puhtalt minu "süü". Rääkimata sellest, et minu praegune +15 kg on enamiku sünnitajate kaal, kuid mul on veel 2 kuud minna.

Seega tuleb teha nii nagu ikka - enesetunde järgi. Kui ei jõua, siis magan. Kui jõuan, siis 3 tundi päevas liikumist. Võhma igatahes on rohkem kui mõni kuu tagasi. Iseasi, kui kaua ma selles tempos vastu pean. Endale lubasin, et kui septembri alguseni välja vean, siis olen tubli küll!