Showing posts with label dieet. Show all posts
Showing posts with label dieet. Show all posts

Saturday, March 23, 2013

Dieedipäev!

Täna oli päris vahva üllatus hommikul, et toimiv soolestik oli digimuutunud smuutivabrikuks.
Milles probleem?
Üks ülimürgitatud eilne söödud ploom?
Või siis lisaks sellele söödud õun, õllevorstid, jäätis, Brasiilia pähklid, 2 koogitükki, kõrvitsaseemned, lõunane metsik BabyBacki praad, mis ajas isegi aeglase jalutamise pealt pistma?
Mõni linnast korjatud viirus?

Vahet pole, sest tänane päev on möödunud kergelt iiveldades, vahel teravate kõhuvaludega, üldise nõrkuse ja muu kaasneva hädaga, üsna vedela hädaga.

Selge see, et tuli eilse rämetsemise peale üks kergem päev teha.
Seega -
hommikusöök: smuuti (apelsin, pirn, õun, jõhvikad, banaan). Ilma õuna ja jõhvikata oli isegi parem.
Lõunasöök: kõrvitsa-avokaado toorsupp (blenderdatud kõrvits, avokaado, porgandid + vesi ja mõned maitseained).
Teine lõuna: puuviljasalat (melon, pirn, banaan, ananass, veidi pähkleid ja 1 dattel).
Õhtunäksid: veerand pirni, banaanijäätis (külmutatud jäätisetükid blenderdatult).
Ja 2 tassi kummeliteed.

Kõhuhädadega ma tean värskeid puuvilju ei soovitata, aga soolestikule igatahes tunduvalt kergem kui keedukartulid sealihaga.

Homme olen terve! Teeme või jaa!

Monday, January 30, 2012

Kaalulangetajate tüüpvead

Olles puutunud kokku paljudega kaaluprobleemide käes vaevlevate inimestega ning kunagi ammu ka ise sel teemal maadelnud, siis tean, mille vastu põhiliselt eksitakse. Lihtsad asjad, kuid ometi nii sügavalt sisse juurdunud.




1. Liiga palju vettEi ole olemas mitte ühtegi universaalset soovitust, kui palju vett peaksid just sina ära jooma. See sõltub sinu vanusest, pikkusest, kaalust, eluviisist, temperatuurist, aktiivsusest jne jne jne. Kui sa ei suuda juua ära liiter vett päevas, siis sa EI PEAGI jooma nii palju vett. Kui sa ei suuda juua trenni ajal, siis on see täiesti mõttetu vägistamine.

Ma umbes mälu järgi tuletan meelde möödunud aastal DailyMailist loetud artikli ühest noorest naisterahvast, kes samuti kaalulangetuse eesmärgil sundis end vett jooma ja aina rohkem ja rohkem ja rohkem. Lõpptulemus on see, et naine lõpuks tekitas vajaduse juua päevas 18 liitrit vett. Sellega lõpetas ta omakorda haiglas, sest see suur hulk vett pidi koos vajalike mineraalidega ka kehast välja tulema. Jah, vee üleküllusesse on võimalik ära surra!

Kui ma fotot meenutan, siis see naisterahvas oli täitsa mõnusalt kurviline, mingist kõhnumisest polnud seal jälgegi ning oma tervise huvides proovib ta nüüd hakkama saada 4 liitri veega päevas. Ta veel kirjeldas, kuidas oma 18 liitriga ei saanud ta töödki teha, sest pidi iga 10-15 minuti järel WCs käima.

Seega, tuleb unustada kõik mõttetud soovitused kaalulangetuse nimel juua palju vett ning teada, et ka trenni ajal ei pea vett vägisi sisse ajama. Viimast soovitas ka dr Mihkel Mardna (loe lugu, kuidas ma tema ja Erki Noolega suusatamas käisin).
Joo nii palju, kui sa tunned, et tahad ja vajad!






2. Kaalulangetustabletid, -teed jne
Ainuke
viis saavutada kaalulangus ja püsida normaalkaalus on õige toitumine ja liikumine. Punkt.Kes soovivad nuumata ravimifirmasid ning mängida endaga katsejänest (mille lõplik tulemus on teadagi null), siis tuleks kõrva taha panna paar asjaolu.

Suurbritannias kulutavad inimesed dieedipillidele ja -plaastritele kümme miljonit naela aastas. Briti teadlane professor Lesley Regan palus tootjatelt oma uuringute kohta täpsemaid andmeid, kuid palju ettevõtted vastasid kindla keeldumisega. Üks tootja teatas, et nende toodete efektiivsuse kohta polegi tõendeid, teine väitis, et ei saa oma uuringu kohta koopiat saata, kuna uuringut pole kunagi publitseeritud. Vaid üks ettevõte saatis dokumendi, mis näitab selget seost kaalulanguse ja nende toote vahel.

Kuid isegi kui dieedipillid aitavad uuringute järgi kehakaalu langetada, on tulemused tähenduseta – intsruktsioon ütleb, et pille tuleb võtta, pidades samal ajal madalakalorilist dieeti ja võimaldades endale füüsilist koormust. Sageli tuleb neid võtta enne sööki koos suure klaasitäie veega, mis aga täidab juba ise kõhtu ja väldib ülesöömist. Selle tõestuseks töötas professor Regan välja oma dieedipilli ja palus 17 ülekaalulisel inimesel võtta seda kuu aega, pidada samal ajal tasakaalustatud dieeti ja mõõdukalt liikuda. Rohkem kui 70% vabatahtlikest kaotas kaalu ja uskus, et tabletid toimivad. Siiski sisaldasid tabletid ainult tavalist suhkrut ja toimisid platseebona (http://naistemaailm.ee/?art_magaz=2&id=27779).

Igasugune kunstlik toidulisand, ravim jne ei ole alati kasulik. Ameerika Toidu- ja ravimifirmade administratsioon (FDA) hoiatas kaks aastat tagasi (Azcentral.com), et teatud kaalulangetustabletid (GlaxoSmithKline'i alli ja Roche Xenical) põhjustavad harvadel kordadel maksakahjustust. Usun, et raporteeritud juhtumid olid ka ekstreemsed kaalulangetajad, kes hullumeelsel kombel tablette näkku ajasid ning seetõttu ka oma maksa hävitasid.

Tõsiasi on see, kui sa ei kõrvalda ülekaalulisuse tegelikku põhjust (ebakorrapärane toitumine, laisklemine jm), siis pakuvad tabletid ainult ajutist lahendust. Jäädava lahenduse võid ehk elu lõpuni tablette nosides saada, kuid usutavasti harjub organism uue olukorraga ära ja suudab tablettide kõrvalt leida mooduse rasva kogumiseks või kuulud lõpuks samasse statistikasse teiste maksakahjustajatega.






3. Range toidurežiimKes ütles, et kaalulangus tähendab lihasuretamist? Ainuüksi õun ja banaan pole tee kaalulanguseni, vaid masendusse. Olen kõrvalt jälginud ja olnud isegi üks neist hurraatajatest, kes alustab päevapealt tervislikke eluviise, kuhu kuulub hunnik puuvilju, juurvilju jne. Ja õhtul lähed magama kurja või kurvana, et kõht tahaks tegelikult midagi veel, aga neist pagana juurikatest on juba kõriauguni.

Tervislik toitumine ei tähenda ei näljutamist ega ka maitsetute idude söömist. Minu isiklik moto on – söö kõike ja naudi!
Kõik toidud, mille järel südametunnistus ei piina, on lubatud!

Valmistan igaks lõunaks uue sooja toidu. Eile oli keedukartul tilliga + ahjukala, täna ahjukanakints + riis koorekastmes, eile õhtul sõin lisaks hunniku sushit, lisaks söön pea iga päev liha, kõige parem ahjus küpsetatuna. Söön ja naudin! Peaasi, et vahelduks süsivesik (riis, kartul, tatar, pasta) ja ka liha (hakkliha, ahjuliha, kana, kala).

Ei ole vaja lugeda kaloreid, ampse, tunda süümepiinu. Ja kui süüa lisaks magusat, siis samuti naudinguga! Ma hetkel üritan piirduda 100-150 g magusaga päevas (tahvel šokolaadi + natuke peale). (NB! 2012 aasta augustis tegin magusaõgimisega siiski lõpparve ja tõenäoliselt see aitas ka paar kilo turjalt kukutada. Suur vahe, kas sööd 500 kalorit suhkrut või kehale vajalikke ja kergelt läbi töödeldavaid toitaineid).

Mis siis aitab sellise naudisklemise juures mitte paksuks süüa?
1. Kui olen tõstnud taldrikule liiga palju, siis lõpetan söömise KOHE, kui enam ei jaksa ega jätka seetõttu, et taldrik on vaja tühjaks teha ja süüa on tegelikult mõnus.
2. Pärast hommikusööki (puder+munad või omlett salaiga) ei näkitse enne lõunat (näkitsemine vähendab isu tugeva lõuna järele ning seetõttu möödub kogu päev näkitsemistaktis).
3. Õhtul seapraadi ja magusat ei söö, aga kerged salatid+kala või kana on lubatud.

Kaalulangus / vormi hoidmine tuleb ka trennist. Elus peab mingeid rõõme ju ka olema ning kui söömist ei saa nautida, mida veel :)




4. Valed eesmärgidPersonaaltreener Taimi Ainjärv andis kord meie ajakirja kaalulangetusprojektis hea nõu soovitud kaalunumbri jaoks – kui sa täiskasvanueas ei ole selles kaalus olnud, siis ei tasu seda ka eesmärgiks seada. Ehk siis – ei tasu õhata algkooliaegse vormi poole ja hambad ristis pekki saagides selle poole rühkida.

Lisaks sellele pole jumal loonud meid kõiki 40kilosteks. Tegelikult on meile kõigile ette antud mingi vorm ja sellest üle või alla pingutada on ääretult raske. Mõni on ülikiire ainevahetusega ja olnud 30 aastat lausa pilbassale. Sellisel inimesel on ka 5 kilo väga raske juurde võtta. Samamoodi nagu terve elu vormikamal tüübil püüelda riidepuu mõõtu.

Kuid... jumal ei ole meist kedagi loonud haiglaslikult paksuks või peenikeseks. Seda ärge vabandusena kasutage :)

Vale eesmärgi puhul tekib paratamatult kiiresti tülpimus, pettumused ja lõpuks käegalöömine. Kõige parem on seada minieesmärk ja selle täitmisel nö boonuseid teenida.

Lisaks võib veel välja tuua 110 muud viga, mida paljud kaalulangetajad teevad, kuid ülipikke postitusi ei viitsi ma isegi lugeda. Põhireegel on see – protsessi peab nautima! Ja põhireegli täiendus – kõik kirjutamata reeglid on mõeldud rikkumiseks!

Sunday, April 17, 2011

Karma ja soolehädad


Kui heietada vahelduseks personaalsemaid mõtteid, siis viimastel kuudel olen väga palju karma üle mõtisklenud. Usun tõsiselt, et iga inimene saab just seda, mille ta on välja teeninud ehk siis iga otsus elus mõjutab järgmist ja iga mõte saab teoks. Seega pean mõttetuks kättemaksu või vimma pidamist, sest kui inimene on keeranud mulle käru ja saatnud välja valesignaali, siis varem või hiljem maksab see talle nagunii kätte. Eluseadused!

Kuidas see seostub minuga? 22. jaanuarist - nüüd varsti pea 22. aprillini eri hädade käes kannatades ja elu üle mõtiskledes, ei saa ma aru, kuidas ma küll olen nii palju halba välja saatnud, et karma mind väga raskete tervisehädadega karistab. Pidevalt kummitab peas mõte - miks mind küll nii karistatakse? Loomulikult olen üritanud leida vastust, mõningaid leidnud, tegelenud andeks palumise ja endise taaga vabanemisega.

Vaieldamatult elan läbi elu raskeimat perioodi. Eilne diagnoos oli nt soolepõletik. Kuue kuu jooksul on mul au seda meeldivat olukorda läbi elada juba kolmandat korda ehk iga kahe kuu tagant. Enne oktoobrilõpu 10 km täistambi läbimist oli mu seedimine viis pluss olnud terve elu. No kõik muud hädad peale sooltevaevuste. Ja nüüd. Novembris põletik, jaanuaris algasid hädad sellega ja nüüd mitmepäevane mullitamine päädis eile tapvate sooltekrampidega.

Jaanuarist siiani on mu põhiküsimuseks olnud miks ja miks just mina. Ja põhilauseks - enam ei jõua. Aga noh. Helgematel hetkedel on hea mõelda, et kõik, mis ei tapa, teeb vähemalt tugevaks (või tugevalt haiget). Ja iga haigus on mingi põhjusega. Ega ma oma sooltele palju armu ei anna (nagu nähtavasti pea iga eestlane), kuid tuleb sellega tõsisemalt tegelema hakata.

Tegin veidi aegu tagasi loo kõhukinnisusest ja rääkisin toreda arstiga. Kõhulahtisus on soolte viis end puhastadada, vabaneda vanadest jääkidest. Kõhtu kinni panevaid tablette tohib kasutada vaid erandjuhtumitel (nt reisil), kuid muul juhul tuleb lasta sooltel vabalt oma tööd teha. Järgmine valesamm, mida paljud teevad - kõhulahtisus on möödas ja alustatakse kohe vitsutamist, sest kõht on ju niiii tühi. Kuid sooled vajavad aeg-ajalt puhkust, sest nad töötavad nagunii 24/7 ja peavad sõna otseses mõttes igasugu s.tta läbi töötlema, mida me valimatult alla laseme. Arst soovitas teha kord nädalas puhtalt mahlapäeva, et anda soolestikule teenitud puhkuse. Keeletoimetaja saatis mulle kaks korda selle loo lugemisel kirja, et KAS TÕESTI? Kas tõesti kord nädalas? Kas tõesti AINULT mahlapäeva? Ja vastus oli "jah".

Paljud kergitavad seepeale ehk kulme ja peavad seda ennekuulmatuks. Olgu. Südamele igapäevast tunniajalist treeningut peetakse ju normaalseks. Mõni peab ka ajugümnastikat igapäevaste ristsõnade või sudokudega normaalseks. Või lihastreeningut. Või miks mitte ka aeg-ajalt neerude puhastamist rohke veega. Aga miks mitte siis armsatele sootele tähelepanu pöörata, mis niisamuti vaeva näevad ja tööd teevad? Kui süda veel saab puhast verd pumbata, siis soolte töö on ju päris s.tt!

Toidunaudisklejana pean ma tunnistama, et kord nädalas mahlapäeva pidada jääb ehk minu soovunelmaks. Kuid eile leppisin mustikate ja musta leivaga, tänane söök on puljong ja kuivikud. Üritan väga lõdvalt võtta. Ja proovin vähemalt smuutieineid hakata kenal suveajal tegema.

Ma ütlen - parem pingutada neid väikseid sammukesi, kui kolm tundi järjest kõhuvalude käes röökida, aamen!
PS! Hommikuvõimlemisi olen suutnud siiani teha, tubli olen!