Minu maitsev lõuna

Nii, tundub, et väga karmid nädalad annavad mul ka märku. Pea kumiseb ja jõuetus on sees. Täna pidi olema trennipäev, aga jätsin vahele. Kogu aeg kuskil tormamine ja töö töö otsa. Tuisku ja lumevangi ma jumaldan, aga homme peaksin veetma piiika päeva Tallinnas, õhtul tüdrukutega laundžides tsillimas, aga nüüd hoian küll pöidlaid. Laupäeval viimane fotokool ka soolas.

Aga headest asjadest - siin on mu igapäevane teine lõunasöök. All on lahja kohupiim, peal kompottvirsikud, pirniviilud, banaanid, ananassid jms. Parimal juhul tambiks kohupiima veel mingite marjadega ka veel läbi. Väga mõnus, tervislik ja toitev!

Magusate viljade kalorite tipp

Pigem eelistada puuvilja või marju kui tühje kaloreid sisaldavaid maiustusi - vana hea tõde. Samas tekib küsimus, kui palju neid pista võiks, et püsida päevanormide piires?

Näiteks pool kilo banaane võrdub juba šokolaaditahvliga ja ainuüksi kolm suuremat banaani on oma pool kilo. Uskumatu, jah?

Samal ajal võiks süüa kaks kilo arbuusi, et see võrduks 100grammise šokolaaditahvliga. Vähe raskem ülesanne, või mis?

Puuviljade ja marjade kalorsus ja süsivesikute hulk 100 g kohta
Banaan 89 kcal, 22,8 g.
Viinamari 69  kcal, 18,1 g.
Kirss 63 kcal, 16 g.
Kiivi 61 kcal, 14,7 g.
Pirn 58 kcal, 15,5 g.
Vaarikas 54,5 kcal, 11,3 g.
Õun 52 kcal, 13,8 g.
Ananass 48 kcal, 12,6 g.
Aprikoos 48 kcal, 11,12 g.
Apelsin 46 kcal, 11,5 g.
Ploom 46 kcal, 11,4 g.
Virsik 39 kcal, 9,5 g.
Maasikas 32 kcal, 8 g.
Arbuus 30 kcal, 7,6 g.

30 päeva toitumiskaval kokkuvõte

30 päeva Marek Kalmuse toitumiskaval magusast loobumise nimel on nüüd täis saanud. Milline nägi välja mu tavaline päev?

Hommikusöök.

Enamasti fitnesshelbed + piim + nt ploomid

Lõunasöök.

Näiteks ahjulõhe kartulite ja salatiga.

II lõuna.

Lahja kohupiim lusikatäie meega, tampisin ära mustikatega, peale lisasin ananassi, virsikuid, ploome jm.

Õhtusöök.

Salat (tomat + sibul + lõhe + päiksekuivatatud tomatid, kastmeks oliiviõli sidrunimahlaga).

Lõunasöögid varieerusid igapäevaselt. Sai proovitud püreesuppe, täidetud suvikõrvitsat jne. Teine lõunasöök oli enamjaolt üks ja sama - süümepiinatu magusalaks.

Patupäevi oli üksjagu. Ühel päeval lubasin tähistamise korras 2 hakklihapirukat ja ühe meekoogi. Teisel patupäeval lubasin lõunaks Kiievi kotletti rasvaste kastmetega. Kolmandal patupäeval sõin 2 sibulapiruka ruudukest ja ahjukoogi tüki jäätisega.

Plaaniväliselt lubasin lisaks ühel õhtul kolm küpsist, mis võttis nätaki ära võistluspingest tekkinud peavalu. Ja muidugi pidin ekstra eile sööma käputäie mandleid tiramisukoorikus, et tänaseks paisutada kaalunumber suuremaks.

Kaalu oli alustamisel 52,2 kg, täna 51,5. Tegelikult pole kaal toitumiskava juures üldse mingi teema. Mul ei ole vaja kaalu langetada. Kuid alles paar päeva tagasi nägin ära ka numbrid 50,9. See oli mu möödunud jooksuperioodi tavakaal.

Minu ainus mõte toitumiskavaks oli see, et ma vabaneksin maiustamise tühjast ringist.

Karl Fazeri veerandkilone šokolaad? Ühe õhtuga? Pole probleem! 2 Maxi Tuplat, lisaks küpsised ja pool pakki Tõmmu komme? Nagu naksti!

Aga mida sina, keha, sellest saad? Kui räägime naudingust, siis on see puhtalt aju või emotsioonide kasu. Keha sellest ei saa midagi. Kuigi võiks ju filosofeerida, et kui maiustamine pakub naudingut, siis on ka kehal hea.

Teine probleem selle juures on eeskuju järeltulevale põlvele. Kuidas ma saaks aasta-kahe pärast öelda oma tütrele, et ei söö komme, need ei ole sulle head, kui ma ise samal ajal eeskujulikult, põsed šoksi täis, matsutan?

Ja kolmandaks tõi Marek ise ka välja, et kõhunääre sellise pika peo peale veel pikemat samba karnevali ei pea.

Uue toitumisega ma vähemalt tean, et iga suutäis, mille ma võtan, on kehale kasulik ja hea, sisaldab väärtuslikke toitaineid.

Ma ei ole enda meelest visuaalselt eriti muutunud, kuid ma tunnen end kogu aeg... hästi! Ma tunnen end oma nahas hästi. Nende kolme küpsise ja tiramisu kommide pärast tunnen siiani süümekaid. Ühegi kalaampsu või kohupiima-marjapommi pärast aga mitte kunagi.

Kui alles paar kilo tagasi tundsin end ebamugavalt ja üsna tavaline oli üleõgimisest elevandipoega ootava raseda tunne, siis ülesöömist pole praegu kordagi ette tulnud.

Kõik on kaalutletud, täpne ja korrektne.

Nüüd jääb veel küsimus - kas ja kuidas edasi?

Kindel on see, et hommiku-lõunamenüü jääb üsnagi samaks. Ja tegelikult oli ta samasugune ka enne. Ainult kaks mööndust - enne ei söönud pudru kõrvale mune ja lõunasöök sisaldas alati süsivesikuid kartuli, tatra, riisi vm näol.

Ka õhtusöök oli mul eelnevaga sarnane. Ainus probleem on see, kas ma suudan selle teise lõunasöögi hoida tervislikuna... või saab jagu see kurat õla peal, kes käsib kapi kallale šokolaadi pistma minna. No ma annan oma võimaliku hea, et suudan samas vaimus jätkata.

Selles osas tuleb siiski muudatusi teha, et võistluseelne söömine või päev nõuavad rohkem süsivesikuid. Raskeimad jooksud-võistlused ilma korraliku süsikupommita on tekitanud esmakordselt mulle seina ette. Enne triatloni sõin hunniku banaane ja seinast pole haisugi. Seega proovin jätkata sama liini.

Kokkuvõttes.

Toitumiskava ei ole vaja ainult kaalulangetamiseks. Seda on vaja distsipliiniks toituda võimalikult tervislikult ja anda oma kehale võimalikult head kütust, et su masin suudaks võimalikult kaua ja kaugele vurada.

Toitumiskava ei tähenda nälgimist või dieeti, vaid korrapärast menüüd.

Tahaks kiita kõiki neid treenereid, kes pakuvad inimestele imelist võimalust saavutada oma keha üle kontroll. Tänan omalt poolt ka Marek Kalmust, kes tegelikult väikese tasu eest andis garantiikirja kogu eluks, mille järgimisel annan väga suure panuse selleks, et olla terve.

Raha on väike hind, mida parema tervise eest maksta.

5 päeva toitumiskaval

Tänasega võib siis joone alla tõmmata viiendale toidukava järgimise päevale.

Kõige suurem edu ja saavutus peitub selles, et olen nüüd viis päeva olnud täiesti ilma magusata olnud. Minu jaoks on see midagi võimatut.

Oma tavapärase toitumise juures on väga raske magusaisule vastu panna. Toitumiskavaga pole aga metsikuid isusid tekkinud. Igatsus on ikka, harjumus ka, aga sellist kriipivat vajadust pole.

Suur erinevus peitub ka selles, et söön hommikuti üsna palju (nt munad ja värske salat). Ja söön enda jaoks palju ka õhtuti.

Pole just kaua siin uut menüüd katsetanud, aga ausalt öeldes on munast ja kanast juba villand küll. Ja viskab juba üle ka värsked salatid. Ehk siis ma pigem eelistan täiesti mitmekesist söömist: täna riis, homme tatar, ülehomme pasta, täna siga, homme kana, ülehomme kala, eile lasanje, ülehomme sibulapirukas jne.

Kuna mul pole vaja alla võtta, vaid magus maha kriipsutada, siis ma veel 25 päeva püüan vastu pidada ja siis otsustan, kas jätkan oma meelepäraste retseptidega, siiski endiselt magusat välja lülitades, või siis suudan kana, kala ja munaga edasi tammuda.

Aga kui visuaalne pool paraneb märgatavalt, eks võin hambad ristis edasi pürgida. Neid näidiseid siis alles mõne nädala pärast.

Kirvega säärde ehk jalakramp

Täna öösel sain kolmandat korda elus toreda üllatuse osaliseks. Varasemalt õnnestus mul aastaid tagasi kahel järjestikusel neljapäeval röögatusega keset ööd üles ärgata, sest mingi tont oli mulle kirve säärde löönud. Täna öösel siis kordus sama.

Loomulikult pidi see olema täna, sest ma just üleeile kemplesin, et ma olen pääsenud tüüpilisest rasedate hädast ehk siis jalakrambist. Sellega on hädas väga paljud kõhukandjad ja kahel põhjusel: raskus kõhus takistab normaalset verevoolu jalgadesse. Sama põhjus ülekaalulistega on ka jalgadele langev ülekoormus.

Üks põhiline põhjus on ka magneesiumi- ja kaltsiumipuudus, mis ei puuduta ainult rasedaid, vaid ka kasvavaid teismelisi, kroonilisi suitsetajaid, füüsiliselt tugevalt koormatud inimesi (sh sportlased), teatud ainevahetushaiguste põdejaid (nt neeru- ja suhkruhaiged) (Kodutohter 2005).

Sportlastel on põhjuseks tugev treening, sest suure koormuse ja kiirenenud verevarustuse tingimustes võib lihastes tekkida hapnikupuudus ja piimhappe üleproduktsioon (Kodutohter 2005).

Kui ennast nüüd analüüsida, siis võib põhjuseks olla kaltsiumipuudus. Munakoori pole krõmpsutanud juba üle nädala, sest pole lihtsalt keedumuna teinud. Kaltsiumitabletid on hädatarbeks, kui munakoori pole, aga ka neid pole viitsinud krõmpsutada. Seega võib põhjus olla kaltsiumis, kuid samas ka magneesiumis.

Kui ma hindan taas end kõrvalt, siis põhjus võib tõesti olla ka magneesiumis. Järgnev tabel, top 10 magneesiumirikast toitu, annab selgitust.

10. koht magneesiumirikaste toiduainete edetabelis - röstitud sojaoad

100 grammi röstitud sojaube pakub 228 mg magneesiumi (57% soovituslikust päevakogusest).

9. Melass (melass ehk söödasiirup on suhkrutööstuse kõrvalsaadus, mis jääb järele kui suhkrupeedimahlast suhkur välja kristalliseeritakse. Söödetakse teda eeskätt suuretoodangulistele lehmadele. [ph.emu.ee])

Kasutatakse rafineeritud suhkru aseainena kookides ja leibades. 100 grammi kohta annab 242 mg magneesiumi (61% soovituslikust).

8. Mandlid, india pähkel, männipähklid

Mandlid 286 mg (72%) magneesiumi 100 g kohta, india pähklid 273 mg (68%), männipähklid 251 mg (63%).

7. Päevalilleseemned ehk sihvkad

Sihvkad on number üks E-vitamiini allikas (E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime, sest ta on antioksüdant, mis kaitseb organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Vt lähemalt: www.toitumine.ee/e-vitamiin) ja sisaldavad rohkelt ka tiamiini (s.o. B1-vitamiin, väga vajalik lõhustumisprotsessides ja nii sõltub tema vajadus ka, NB! spordirahvas, kulutatud kalorite hulgast ja organismi kehalisest koormusest. Vt lähemalt www.naistemaailm.ee/artiklid/6007/bc_vi_ta_miin_hoiab_nar_vid_kor_ras.html).

Päevalilleseemnetest saad 100 g kohta 325 mg magneesiumi (81%).

6. Brasiilia pähklid

Nähtavasti ühed suurimad pähklid annavad 376 mg magneesiumi (94%).

5. Linaseemned, seesamiseemned ja -või

Lina- ja seesamiseemned on kasulike rasvade allikaks ja pakuvad rohkelt magneesiumi (392 mg, 92%). Seesamivõi (tahini) 362 mg.

4. Kakaopulber (tume šokolaad)

Tumeda šokolaadi kasulikkusest olen varem kirjutanud ja hetkel jätan sellest pikemalt jahumata, sest on liiga vara, et hakata end õrritama. Kakaopulbris on 100 g kohta 499 mg magneesiumi (107%), tumedast küpsetusšokolaadist saad 327 mg magneesiumi (82%). Tavaline šokolaad annab 63 g magneesiumi (16%) - seega oleme jõudnud põhjuseni, miks ma seni krampidest olen pääsenud? Rohke magusasöömine tasus end lõpuks ära.

3. Kõrvitsa- ja arbuusiseemned

Huvitav tõesti, miks ma nüüd järsku aastaid vihatud arbuusiseemneid mõnuga krõmpsutama olen hakanud... Ju siis magneesiumipuudus andis end juba sellega märku. Kõrvitsaseemned annavad 535 mg magneesiumi (134%) ja arbuusiseemned 515 mg (129%).

2. Kuivatatud ürdid

Kuivatatud koriander - 694 mg (174%), murulauk 100 g 160%, rohemünt 151%, till 112%, salvei 112%, basiilik 106%, piparrohi 95%. Seda võib nimetada juba ülepaisutatud instinktide usaldamiseks, kuid alles selle nädala keskel pakendasin enda kasvatatud ja kuivatatud basiilikut ja tilli. Mingit ülemäärast isu ma nende vastu ei tundnud, kuid maitsestamiseks kasutan neid viimasel ajal heameelega. Eriti tilli. Mis on veel parem kui värske keedukartul tilliga - mmm!

1. Kliid (riis, nisu, kaer)

Riisi-, nisu- ja kaerakliid on suurepärane lisand hommikustele helbetele. Riisikliid 781 mg (195%), toores nisuklii 611 mg (153%), kaer 235 mg (59%).

Tabeli allikas: healthaliciousness.com.

Seega - ärge oodake krampideni, vaid sööge mitmekesiselt. Öine kirvemees ei ole midagi toredat.

Võrratu, võrratu, võrratu arbuus!

Arbuus pole mulle pea terve elu meeldinud. Väga lihtsalt põhjusel - need tüütud seemned! Seetõttu ei meeldi mulle ka viinamarjad ja seemnerikkad apelsinid. Aga arbuus on neist täiesti küllastunud ja kuna ma neid neelata ei armasta, siis tähendab pool toidunaudingust läheb nokkimisele.

Kui ma kaks aastat tagasi võrkkiiges peesitades rummi-jäätisekokteili lürpides suvega neli kilo juurde võtsin, siis tekkis mõte, et nii edasi ikka ei saa. Toidupiiraja ma pole (no kokteili viskasin küll nurka), magusast ei saa nagunii loobuda ja trenni teha ma üle kuu aja poleks nagunii viitsinud. Ei mäleta, millisel põhjusel siis see mittearmastatud arbuus siis hambusse sattus.

Toonase hilissuve ja sügise veetsin arbuusi peal rullides ja esimest korda hakkasin seda mahlakat vilja armastama. Kaotasin 5-6 kilo puhtalt mitte midagi tehes, toitu mitte piirates. Küll aga suutsin imekombel šokolaadi arbuusisöömise ajal ära unustada.

Pärast arbuusihooaega suutsin jääda 51-52 kilo peale. Möödunud kevadel panin ise arbuusiseemned mulda ja augustis sõin päris oma kasvatatud arbuuse. Oma 15 ülimahlast ja erakordselt magusat purakat sain nahavahele. See kevad-suvi samas taktis ja hetkel ootan tikrisuuruste arbuusikeste kasvamist minu kõhumõõtu.

Arbuus ON võrratu!

Julgemad võivad süüa ka arbuusi seemneid ja koort. Viimane on eriti soovitatav just meestele. Nimelt avastasid USA Texase ülikooli uurijad, et arbuusi viljalihas ja koores sisalduv tsitrulliin muutub suurtes kogustes sööduna aminohappeks arginiiniks, mis sarnaselt meeste potentsiravimi Viagraga ravib erektsioonihäireid, on ka hea südamele, vereringeelundkonnale ja immuunsüsteemile. Vili koosneb 92% veest, sisaldab rauda, magneesiumi, kaaliumi ja kiudaineid ning ohtralt A-, C-, B1- ja B6- vitamiine.

Eriti väärtuslikuks muudab arbuusi selle lükopeenisisaldus. Lükopeen on antioksüdant, mis vähendab vähi-, südamehaiguste ja vanusest tingitud nägemisprobleemide riski. 100 grammis arbuusis on kõigest 40 kcal.

Kaaliumirikkad toiduained nagu arbuus aitavad spordiga tegelevatel inimestel tulla toime lihasevalude ja krampidega. Füsioterapeudid soovitavad süüa ühe lõigu arbuusi pärast rasket treeningut lihasevalu ja muude vaevuste ärahoidmiseks. (Allikas: http://www.naistemaailm.ee/)

Karma ja soolehädad

Kui heietada vahelduseks personaalsemaid mõtteid, siis viimastel kuudel olen väga palju karma üle mõtisklenud. Usun tõsiselt, et iga inimene saab just seda, mille ta on välja teeninud ehk siis iga otsus elus mõjutab järgmist ja iga mõte saab teoks. Seega pean mõttetuks kättemaksu või vimma pidamist, sest kui inimene on keeranud mulle käru ja saatnud välja valesignaali, siis varem või hiljem maksab see talle nagunii kätte. Eluseadused!

Kuidas see seostub minuga? 22. jaanuarist - nüüd varsti pea 22. aprillini eri hädade käes kannatades ja elu üle mõtiskledes, ei saa ma aru, kuidas ma küll olen nii palju halba välja saatnud, et karma mind väga raskete tervisehädadega karistab. Pidevalt kummitab peas mõte - miks mind küll nii karistatakse? Loomulikult olen üritanud leida vastust, mõningaid leidnud, tegelenud andeks palumise ja endise taaga vabanemisega.

Vaieldamatult elan läbi elu raskeimat perioodi. Eilne diagnoos oli nt soolepõletik. Kuue kuu jooksul on mul au seda meeldivat olukorda läbi elada juba kolmandat korda ehk iga kahe kuu tagant. Enne oktoobrilõpu 10 km täistambi läbimist oli mu seedimine viis pluss olnud terve elu. No kõik muud hädad peale sooltevaevuste. Ja nüüd. Novembris põletik, jaanuaris algasid hädad sellega ja nüüd mitmepäevane mullitamine päädis eile tapvate sooltekrampidega.

Jaanuarist siiani on mu põhiküsimuseks olnud miks ja miks just mina. Ja põhilauseks - enam ei jõua. Aga noh. Helgematel hetkedel on hea mõelda, et kõik, mis ei tapa, teeb vähemalt tugevaks (või tugevalt haiget). Ja iga haigus on mingi põhjusega. Ega ma oma sooltele palju armu ei anna (nagu nähtavasti pea iga eestlane), kuid tuleb sellega tõsisemalt tegelema hakata.

Tegin veidi aegu tagasi loo kõhukinnisusest ja rääkisin toreda arstiga. Kõhulahtisus on soolte viis end puhastadada, vabaneda vanadest jääkidest. Kõhtu kinni panevaid tablette tohib kasutada vaid erandjuhtumitel (nt reisil), kuid muul juhul tuleb lasta sooltel vabalt oma tööd teha. Järgmine valesamm, mida paljud teevad - kõhulahtisus on möödas ja alustatakse kohe vitsutamist, sest kõht on ju niiii tühi. Kuid sooled vajavad aeg-ajalt puhkust, sest nad töötavad nagunii 24/7 ja peavad sõna otseses mõttes igasugu s.tta läbi töötlema, mida me valimatult alla laseme. Arst soovitas teha kord nädalas puhtalt mahlapäeva, et anda soolestikule teenitud puhkuse. Keeletoimetaja saatis mulle kaks korda selle loo lugemisel kirja, et KAS TÕESTI? Kas tõesti kord nädalas? Kas tõesti AINULT mahlapäeva? Ja vastus oli "jah".

Paljud kergitavad seepeale ehk kulme ja peavad seda ennekuulmatuks. Olgu. Südamele igapäevast tunniajalist treeningut peetakse ju normaalseks. Mõni peab ka ajugümnastikat igapäevaste ristsõnade või sudokudega normaalseks. Või lihastreeningut. Või miks mitte ka aeg-ajalt neerude puhastamist rohke veega. Aga miks mitte siis armsatele sootele tähelepanu pöörata, mis niisamuti vaeva näevad ja tööd teevad? Kui süda veel saab puhast verd pumbata, siis soolte töö on ju päris s.tt!

Toidunaudisklejana pean ma tunnistama, et kord nädalas mahlapäeva pidada jääb ehk minu soovunelmaks. Kuid eile leppisin mustikate ja musta leivaga, tänane söök on puljong ja kuivikud. Üritan väga lõdvalt võtta. Ja proovin vähemalt smuutieineid hakata kenal suveajal tegema.

Ma ütlen - parem pingutada neid väikseid sammukesi, kui kolm tundi järjest kõhuvalude käes röökida, aamen!
PS! Hommikuvõimlemisi olen suutnud siiani teha, tubli olen!

4. jaanuari menüü

Täna sai siis kirja selline lugu. Tundub, et tuleb end veel mõni päev jälgida, sest võib-olla alateadlikult sõin magusat vähem kui tavaliselt.
Ilmselge on see, et ärge seda kodus järele proovige:

11.45 1 munavõisai (sai + munapuder majoneesiga) ja lihtsalt munavõi (munavõisse kuulus 2 muna ja 1 tl majoneesi, sipa soola ka). (Tegelikult söön hommikul tavaliselt ühe võileiva, vahel ka banaan+võileib, täna venis see lisaks veidi hilisemaks. Aga üldiselt ma söön minimaalselt tund pärast ärkamist. Tean hästi hommikusöögi söömise vajadust, kuid veel paremini tean ma iseenda vajadust. Hommikul söömine on minu jaoks magava kassi vägistamine - pole mõtet tuduvat magu jalaga pekstes üles äratada)

12.15 Suffeli sokulaad 21 g

12.52 2 Teekonna kommi

15.00 1 kaneeliküpsis

15.20 ca 200 ml koore-seenesuppi. (Tavaliselt sööngi sel ajal oma valmistatud lõunat, mida teen praktiliselt iga päev ning see toimub tavaliselt ka pärast treeningut, mis viimasel ajal on 13-14 paiku, täna siis trenn hiljem.)

15.30 Suffeli soku 21 g

16.40 Jooks 36 minti

17.47 4 kaneeliküpsist

18.05 300 ml koore-seene suppi

18.20 Suffeli sokulaad 21 g

18.24 25 g Fazeri piimašokolaad

20.00 pool klaasi valget veini (alkoholi tarbin heal juhul 1-2 korda kuus, korraga pool-1,5 klaasi).

20.24 1 Parmesani õllevorstike

Ca 00.30 tuduaeg.

65. päev, roiskunud kana

Eile oli puhkus. Seega 40 minti kiirkõndi koos emaga, lisaks viimaste päevade külauudised! Kõnd oli igatahes hea, sest mitu päeva olid lihased nii rämedalt valusad eelmise puhkepäeva lihasharjutustest. Isegi potile istumiseks tuli keppi kasutada, nagu vanainime!


Täna siis sai tehtud skeem, mis suure tormiga ära jäi. Kuid natuke pikemalt. SJ 15' + V + JH 5x40m/40m + K 5x50m/50m + LJ 8'.

Täna tegin toiduks roiskunud kana, mingi pajaroog Sitsiilia moodi. See on muidugi omaette teema. Aga kolm tundi pärast ca 100 g toidu söömist oli kõhus endiselt raske tunne, mis püsis terve treeningu.

Kell streikis täna taas rämedalt.. 188, 144, 190, 171, 222... rrr..
SJ keskmine 176, max 197
ulmekas, et isegi JH ja K olid madalama pulsiga - 177, 190.

Lasin kiirendusjooksud rattaga ära mõõta, tippkiiruse siis. Mul oli Tallinna maratonil täiesti õigus, kui ütlesin, et keenialase keskmine jooksukiirus on minu täielik tipp. Nii oligi. Masendav, aga minu nina verist väljas tipp on ca 20 km/h. Ja ma suudan nii ca 20 m joosta. Aga 42 km? Kurb mõelda, et ma ei jõua sinna kunagi...

JH ja K tehtud, 3 minti kõndisin rahulik ja tegin viimased 8 minti sörki.
LJ keskmine 180 (!!!, millal viimati nii palju oli??), max 182.
Taastumine: 178, 160, 144.

Ja veel 7 minti koju. Kokku oli ca 47 min.

Ühesõnaga täna väga kerge polnud. Aga ajan selle roiskunud kana süüks, kes mu kõhus edasi roiskus.

ET: endiselt väga hea