Pildistage end üles!

Olen enda pildistamisse suhtunud alati väga skeptiliselt ja kuigi on jäänud ehk vastupidine mulje, siis kaamera ees tunnen end pigem ebamugavalt.

Küll aga olen avastanud viimasel ajal suure tähtsuse enda jäädvustamises ja seda arengu jälgimise mõttes. Üks asi on numbrid, kiirus, tempo, jõud jne. Teine asi on visuaalne pool.

Kahetsen kogu aeg jäädvustamata hetki, mis on jäänud jäädvustamata laiskusest või siis lihtsalt soovist mitte pildile jääda.

Praegu oleks huvitav vaadata, kui palju on keha vahetult pärast sünnitust praegusega muutnud. Seega on mul näidata vaid 2,5 kuu tagune muutus praegusega. Kaalunumber on muutumatu. Vahepeal nägin lausa 52,9, kuid nüüd olen pikka aega 54 (pikkus 165). Kui pilti poleks, siis arvaks, et kõik trennid on ilma asjata. Aga mingi väike muutus on siiski hoomatav.

Seega pildistasin end nüüd korralikult üles ja kui on midagi suvel näidata, siis näitame. Kutsun üles kõiki trennilisi end jäädvustama. Foto räägib ise, mis areneb, mis mitte, mis rohkem hoolt vajaks ja loomulikult paitab ka silmi, et kõik siiski pole täitsa asjata ja kõik pole ainult numbrite paranemise nimel.

Ma isiklikult olen suur fänn "enne ja pärast" piltidel, kus inimese suur vaev ja higi on visuaalselt nähtav. Kui kellelgi on midagi ette näidata, siis andke märku!

Personaaltrenn Marek Morozoviga

Kuna plaanin varsti lisada treeningutesse jõusaali, siis otsustasin vanu teadmiseid värskendada ja üleüldist vormi profil üle vaadata.

Kohtusin teisipäeval Viimsi spaa jõusaalis kulturisti ja treeneri Marek Morozoviga. Kuna ta treenis ammusel aal pikki aastaid mu venda, siis julgesin teda seekord ka ise usaldada.

Vestlesime mõned minutid ning põhiteemad, millele kohe vastuseid ei saanudki, olid ikka pulss ja magusaisu.

Pulss pidanuks möödunud aastal aprillist-septembrini igapäevaselt 5-10 kilomeetrit kiirkõndi tehes ammu hakkama alla tulema.

Magusaisu võib tulla sellest, et tarbin õhtul liiga palju süsivesikuid ega söö päevas 4-5 korralikku toidukorda. Mul on neid enam-vähem 3. Ja hommikuti muna ja peekonit, no ei suuda süüa.

Seejärel käisime läbi jõusaali ja erinevad lihasgrupid. Alustasime suurematest lihastest ja üks piirkond korraga. Et ei oleks läbisegi lihaseid ülevalt, siis alt, siis ülevalt, siis alt, et süda ei peaks pidevalt vaeva nägema kaugemale-lähemale-kaugemale vere pumpamisega.

Käed on mul, nagu alati, nõrgad. Kõhulihastega oli probleem, et pea pool-alaspidi kõhulihaseid tehes ei andnud need tunda, ega ka jalgu sirgest asendis rinnale tuues. Samas olen kõhulihaseid 10 aasta jooksul enam-vähem järjepidevalt kogu aeg vihtunud (eks ta, vastavalt mu kõhuihaste fotoõpetusele, vale oli) ning erinevalt teistest on nad rahuldavas seisus.

9kiloste hantlitega tegin väljaasteid ja need on sama ebameeldivad nagu alati. Nii nagu ka trepist kõnd, mil reielihased teevad rasket tööd, ja süda peab neisse keha suurimatesse lihastesse rohkem verd pumpama. Võtab läbi!

Treeningu lõpuks sain kavanäidise ja kohustuse kuu aega heas vaimus jätkata. Seejärel siis uus kava.

Morozov jättis endiselt hea mulje, rahulik ja positiivne inimene. Vähemalt mu lollide naljade peale suutis hoida stoilist meelt :o)

Selle asemel, et kasutada ilusat illustreerivat pilti hr Morozovist pidi siin olema pildigalerii treeningust, aga kuna ihufotograaf otsustas magama vajuda, siis vaadake seda ja tühjust:

Võlusõnad ülesöömise vastu

Tahad kaalust alla võtta? Pead loobuma ahvatlustest? Vali hoolega, milliste sõnadega keeldud millestki maitsvast - sellest võib olla palju kasu.

Pole küll just piisav valim, aga 30 naist osalesid Ameerika teadlaste Vanessa M. Patricku ja Henrik Hagtvedti eksperimendis. Osalejad jaotati kolme gruppi ja neile pakuti erinevaid strateegiaid kalorivaesemaks dieediks.

Esimene grupp pidi delikatessidest loobumise puhul ütlema "I don't" (keegi tõlgiks ehk paremini, aga see on umbes "ma ei". nt "ma ei võta seda vastu / ma ei tee seda"), teine grupp pidi ütlema "I can't" (ma ei saa) ja kolmas grupp lihtsalt "no" (ei).

Eksperiment kestis 10 päeva ja pärast seda selgus, et esimese grupi naised suudsid paremini ülesöömisele vastu panna. Uurijad selgitasid, et "I do not" tähistab eneseteadlikkuse kasvu, kontrolli ja autonoomsuse harjutust, mis loob positiivse muutuse pikaajalises käitumismustris.

Samal aja strateegia "ma ei saa" tähistas millegi nii väga ihaldatust ilma jäämist ja põhjustas ebamugavust.

Kokkuvõttes on strateegia "I will not" (nt "ma ei tee seda") lihtne ja teadlaste väitel ka töötav. Tulemused avalikustati ajakirjas Consumer Research Journal.

Iseenesest arvan, et need sõnad on liiga vähese mõjuga võrreldes nt "Ma ei söö üle - mu tahtejõud on tugevam kui söök." Mantrad on ammugi inimesi innustanud ja elusid muutnud. Olgu selle tegelikuks taustaks lihtsalt usk.

Ma ise olen endale õlale patsutanud, kui olen suutnud šokolaadist loobuda või trenni ära teha. Soovitan kasutada veel tugevamaid võlusõnu, -lauseid kui lihtsalt "ma ei".
Nt. "Täna söön ma tervislikult"
"See söök on mulle vajalik ja täidab mu kõhtu kiiresti - ma ei söö üle"
"Ma armastan oma toitu ja see on mu kehale hea"
"Ma suudan magusast / snäkkidest loobuda. Mul ei ole seda vaja."
Jne. Igaühele oma "peptalk".

Märtsi treeningud

Märtsis oli trenni 10 tundi 19 minutit ja 45 sekundit. 6.39 tundi oli jooksmist, 3.40 BodyJam rühmatrenne.
Märtsi parim 5 km aeg oli 34:51, 1 kilomeetril 6:44, Cooper 1,75 km. Parim 7 kildi tempo: 6:58, parim 7 km (7,04 täpsemalt) aeg 49:04.
Maijooksuni veel ca 45 päeva ja kui koormust just ei tõsta, siis ootab ees 14 7kildist jooksuotsa ehk siis 2 korda nädalas. Drille, lõike, fartlekki ja muud jama endiselt teha ei viitsi - ma lihtsalt jooksen!

Tervisemüüdid, mida ka sina usud

Mõistagi on pealkiri klikitõmbajana tööd tegemas. Aga nende müütide hulgas oli nii mõnigi, mida ma tõesti ka ise uskusin ja mõni selline, mille ma seaks müüdina kahtluse alla.

10. Märja peaga õue minnes, haigestud suurema tõenäosusega
Mitmed eksperimendid on korduvalt uurinud külmetavate ja mitte külmetavate inimeste haigestumist rhinoviirusest (mis iganes see ka eesti keeles poleks) (rhino on tüüpilise gripi põhjustaja) tingitud külmetusse ja tulemuseks - haigestumus on võrdne mõlemas grupis. Tänapäeval viitavad mõned uurijad, et jahedamad temperatuurid tegelikult stimuleerivad meie immuunsüsteemi ja aitavad meid tulevikus haiguste eest kaitsta.
Minu hinnang: olen nõus, et karastumus on äärmiselt oluline ja toppida end kogu aeg riidesse ja karjuda laste peale, kes mütsita kevadel juba välja lippavad, on liig. Aga samal ajal on selgemast selgem külmetuse põhjustaja konditsioneer ehk siis jahedast sooja ja tagasi pidev hüplemine. Olen isegi sel viisil kunagi haigestunud.

9. Pimedas lugemine rikub silmanägemist
Tõsi on see, et hämaramas peavad silmad lugemisel rohkem tööd tegema, kuid pole tõendit, et pikas perspektiivis see ka kahjulikult mõjub. Nagu igasugune lihas, nii ka silmad väsivad väheses valguses pidevast pingutusest, kuid roidumus on tagasi pööratav seisund.
Mina uskusin seda jama siiani!



8. Päevas tuleb juua 8 klaasi vett
1945. aastal soovitati Ameerikas juua tervise nimel kaheksa klaasi vedelikke päevas. Inimesed jätsid meelde kaheksa klaasi, kuid jätsid kahe silma vahele sõna "vedelik". Vedelikku saad sa hommikukohvist, mahlast, supist jne. Tänapäevaks on see soovitus juba ümber lükatud. Kui on janu - joo, kui pole - ära joo, kogu müstika!

7. Ära kunagi ärata unes kõndijat
20% rahvastikust kaldub uneskäimisele ning see kipub olema päritav. Arvatakse, et kuutõbise äratamine põhjustab tal segadust ja raevuhoogu, veel hullem südameinfarkti riski. Tegelikult pole hirmudel põhjust - juhata vaene unerändur hoopis voodisse.

6. Sa kaotad enamiku kehasoojusest pea kaudu
Soojus kaob sealt, kus võimalust on - kui on pea paljas, siis pea kaudu; kui tagumik paljas, siis tagumikust. Kuid ükski kehaosa ei trumpa soojuskaoga teist.
Müüt tekkis nähtavasti vanast sõjaväe uuringust, kus täisriides peakatteta sõdurid seisid õues ja avastati oluline soojuskadu pea kaudu (kust siis veel?). Tegelikult kaotame pea kaudu 10% soojusest ning suurt vahet pole, kas me jalutame väljas naba või pea paljas.
Minu hinnang: teadsin, et pea kaudu kaotame 20% soojusest, seega põhimõtteliselt olin sama usku.

5. Toidukorra vahelejätmisega saab kaalu kaotada
Ma ei viitsi pikalt portaali seletust lahti kirjutada, sest see müüt peaks vist juba kõigile selge olema. Pideva söömisega on seedimine kiire, nälgimise korral tekib organismis "stand by"-režiim ja kaloreid kulutatakse vähem. Mida rohkem nälgid, seda aeglasem ainevahetus ja vähem efektiivsem kaloripõletus. Toidukorra vahele jätmisega pälvid seega hoopis kaalutõusu (kui sa just anorektiliselt kõik toidukorrad ära ei jäta).

4. Me kasutame ainult 10% oma ajust
Uudis: me kasutame tervet oma aju, ainult et mitte korraga. Ajukahjustuste uuringud on näidanud, et 10%-kasutus on müüt. Vahet pole, mis ajuosa on kahjustatud, see mõjutab meie sooritust siiski mingil moel. Sama näitavad ka ajupildid.
Minu hinnang: olen lugenud mitmeid imejuhtumeid inimestest, kes on kaotanud mingi õnnetuse läbi veerand kuni kolmveerand oma ajust, arstide väitel olnud lootusetud juhtumid, kuid siiski suutnud elu elada nagu iga normaalne inimene. Kahjuks ei leia hetkel artiklit ühest briti tüdrukust, kes oma poole või veerand ajuga suutis kõiki spetsialiste hämmastada. Kas laps lihtsalt õpib rakendama oma väiksematki aju maksimaalselt? See müüt miskipärast tekitab mus siiski kahtluseid.



3. Sõrmeliigeste naksutamine põhjustab artriiti
Olen sellest kunagi varemgi kirjutanud - raksatus liigeste nagistamisel tekib väikeste liigestevaheliste gaasimullide lõhkemisel ja see ei põhjusta artriiti. Küll aga võib naksutamine nõrgendada pikas perspektiivis haaret.

2. Alkohol hävitab ajurakke
Alkohol (välja arvatud puhtal kujul metanool jms mürgid) ei hävita ajurakke. Padujoodikutel toimub kahjustus neuronitevahelises ülekandes. Kui seda annab veel parandada, siis rasket maksakahjustust mitte.

1. Öine söömine teeb paksuks
Kalorid on kalorid ja kalorid kella ei tunne. Paksuks teeb liigne, mitte valel kellaajal kalorite tarbimine.
Minu hinnang: siiski-siiski, kuna me öösel pole enam aktiivsed ega põleta sissesöödut, vaid liigume otseteed (üldiselt) tagasi magama, siis ma öise söömise kahjutust väga ei pooldaks.

Allikas: askmen.com

Sushi fenomen

Viimastel aastatel on sushi Eestis üha enam populaarsust kogunud. Minu esimene kokkupuude sushiga ulatub umbes nelja aasta taha. Esimene kogemus (kuuldavasti ka mitmetel teistel) oli küllalt õõvastav, et end sellest veel pikki aastaid eemale hoida.

Seepärast ei saanud ma ka pikalt aru, mis pagan selles sushis on, et kõik kiidavad ja söövad. Mõnes mõttes tundus see olevat rohkem moekaup, nagu chihuahua kotis, Armani teksad või puutetundlik ekraan - midagi, mida pidid omama ja kasutama selleks, et olla moodne, pop, hip ja äge.

Tänavu aasta esimestel minutitel pidin koos kala ja riisiga alla neelama oma eelarvamused ja aastatepikkuse tõrke selle põneva roa suhtes. Mu ema on võrratu kokk ja suudab ka liivakooke valmistada nii, et sa sööd ja nõuad lisa. Nii ta valmistas aastavahetuse roaks sushit ja teades tema imelist oskust, siis lubasin end taas sushivõrku langeda. Poolvägisi võtsin esimese ampsu ja demonstratiivselt öökisin. Kui see kõhtu jõudis, siis jäi mu kõrkus sushile alla - sõin veel ja veel... ja veel! Sushi oli tõesti maitsev!

Otsisin hiljem välja oma sushi tegemise raamatu ja see tundus paras Hiina... Jaapani keel. Nori leht? Wasabi? See ja teine pasabi-muki-kaki.
Hakkasin lihtsamatest kokandusartiklites näpuga järge ajama ja selgeks tegema, kui lihtne sushi valmistamine tegelikult on.



Vaja on vetikalehti (nori lehed), riisi, kala ja põhimõtteliselt nii ongi.
Laotad nori lehe bambusmatile, asetad sinna spetsiaalselt keedetud sushiriisi, üks triip kala keskele, sinna kõrvale näiteks kurgi- või avokaadotriip, rullid kokku ja valmis ta ongi. Seda muidugi lihtsustatud kujul.

Kaladest olen mina katsetanud ainult lõhet ja sellega koos kurki. Esimesel kodusel katsetusel määrisin üliõrnalt ka poolkohustuslikku wasabi pastat. Tol hetkel oli see nagu 1000x sinep või 1000x mädarõigas - mul pidi aju selle peale plahvatama. Wasabi pastast olen edaspidi loobunud.

Lisaks võib sushisid kaunistada meremarja (kel raha, siis kalamarja), seesamiseemnete jmga. Rulli keeratud vorst lõigatakse 2-3sentimeetristeks viiludeks ning kastetakse enne ampsamist korraks soja-kastmesse. Peale võib haugata marineeritud ingverit, mis samas erinevate sushide vahel aitab turgutada maitsemeeli.

Kõige muu kõrval on sushi äärmiselt tervislik ja kerge amps, mis samas täidab kõhtu vägagi edukalt. Lihtsa sushi puhul on kala töötlemata, riis keedetud ja värske kurk vm kõrval, kokku kerge ja imemaitsev roog.


Retsepte uuri internetiavarustest ja riisi keetmise tehnika kohta ilmus hiljuti artikkel siin. Laisa inimesena ei aja ma perfektsust taga ja keedan riisi täitsa tavaliselt - tulemus ikka üks.

Päeva pildid Jaak Mae suusavõistluselt

Täna toimus taas 12. Albu suusasõit Jaak Mae karikatele Valgehobusemäe suusakeskuses. Imeilus kevadine päike, vaiksed männid kaitsvalt ümber, perekonnad mängimas lumesõda, lapsed kelgutamas, snowtube'imas ja lumelauatamas.
Valgehobusemäele tasub niisamagi puhkama ja talve nautima minna. Ma küll väga loodan, et nüüd on seda liiga hilja juba teha.


Andrus Veerpalu oli oma lastele kaasa elama tulnud. Nii poiss kui tüdruk said mõlemad esikuuikusse. Eesti suusatamine vast veel välja ei sure.


Noh, poisid, mis te aelete!

Parima mehe lai ja väga kena naeratus.

Ja muidugi meie ka!

Veebruari liikumiste statistika

Veebruaris oli 6 jooksu ja 6 rühmatrenni (5 BodyJami ja 1 Zumba).
Veebruari parim 5 kilomeetri aeg oli: 38:18. 1 kilomeetril 7:26. Cooper 1,6 km.

Selle statistika arvutab Endomondo välja minu 50mindiliste jooksude seest. Ehk siis puhtalt Cooperit joostes oleks tulemus märgatavalt parem, sama ka kilomeetrise ja viiekilomeetrise jooksuga. Aga vähemalt annavad need ülevaated arengust.

Veebruaris sai põletada 4020 kilokalorit, joosta 36,47 kilomeetrit ajaga 4 h ja 43 minutit. Jaanuaris oli distants enam-vähem sama, aeg tunni võrra suurem.

Kaalun keskeltläbi 54 kilogrammi. Langus on juba mitu kuud peatunud, detsembris olin sama kaaluga. Oma aastatagusel treenimise kõrghetkel kaalusin ca 51 kg. Aga nagu mulle öeldi, siis ma olin kole kõrendik.
5,5 kuuga olen kaotanud ca 15 kilogrammi (NB! Loomulikult ei mingit dieeti ja trenni olen teinud vaevalt 2 kuud). Kaks kilo raputaks veel hea meelega maha, aga see ei ole mul üldse eesmärk kuni ma aktiivselt liigun.

Enesetunne hea, tervis korras. Loen kannatamatult päevi kella keeramiseni, mis tähendab seda, et kui lapsevalvur tuleb töölt ja ma veel kogun end ringile minekuks, siis lõpetan oma tiiru ikkagi valgel ajal. Ja siis ongi juba aprill terendamas - viimane kuu enne Maijooksu. Tunne on sees küll juba väga kevadine! Juhhhaidiiiiaidaaaa!