Kroom ja magusaisu, laktoos ja laktaas

Kirjutamiseks aega napib, kuid sellest postituse lõpupoole.

Minu suur magusaisu pole enam ammu uudiseks. Kuna minu poolt söödavad asjad mõjutavad väikse ilmakodaniku tervist, siis pean hullupööra vaeva nägema, et magusaisu vähekegi kontrolli alla saada.

Ei - mesi ei asenda šokolaadi ega leevenda vajadust selle järele, ei - ka puuviljad ei täida seda rolli, ei - puder hommikusöögiks ei aita veresuhkrul magusaisu vastu võidelda, ei - tahtejõud ka pole abiks.

Seega on minu ainus võimalik päästerõngas kroom. Kord tegin selle kuuri läbi ja magusaisu tõesti kadus, kuid paraku tuli pärast kroomi võtmise lõpetamist taas tagasi,

Milles peitub kroomi võlu?

Kroom stimuleerib metabolismi soodustavaid ensüüme ning rasvhapete sünteesi. Kroom tõstab insuliiniefektiivsust ning aitab ära hoida suhkruhaigust. Ka aitab kroom koos rauaga ka valke transportida.

Üheks põhjuseks, miks kroom nii oluline on, on see, et ta kuulub asendamatute mineraalide hulka (keha ei suuda seda ise toota). Tema lisamine toidusedelisse toob tavaliselt kaasa suuri muutusi inimese füüsises, kuna enamusel meist on pidevalt kroomi kontsentratsioon soovitatavast palju väiksem, olgu põhjustajaks siis kõrge suhkrutarbimine või muidu ebatervislik toit.

Tuleb meeles pidada, et kroomi puudumine viib rasvumise, väsimuse, suhkruhaiguse ning südamehaigusteni. (http://www.fitness.ee/).

Kroomi leidub paljudes toiduainetes, kuid väikestes kogustes. Toidu rafineerimine eemaldab osa kroomist. Erinevate täisteratoodete, puu- ja köögiviljade, liha ja piimatoodete söömine tagab organismi varustatuse piisava koguse kroomiga.
Parimateks kroomi allikateks on mandlid, pähklid, täisteratooted, liha, pärm, puu- ja köögiviljad. (http://www.toitumine.ee/).

Mina kroomi seekord toitudest ei otsi, vaid söön tableti kujul. Paar nädalat pole hetkel suuri tulemusi näidanud. Ühel päeval siiski tegin rekordi ja sõin AINULT ÜHE Kismeti soksi.

Seoses ääretult rahutu lapsega, keda ei vaigista massaaž, võimlemine, hüpitamine, hõljutamine, laulmine, soojakotid, vannitamine, kussutamine jne jne jne, siis olen pöördunud iseenda poole. Arsti sõnul pidi lapsel olema kõhus bakter, mis talle gaasivalusid, iiveldust ja muud häda põhjustab. Hetkel on raviks Gefiluse bakterid. Enne seda katsetasime läbi kolm gaasirohtu (Sab Simplex, Espumisan, Cuplaton), kuid neist ei paistnud suurt kasu olevat. Ka Gefiluse pulber ei paista märgatavat vahet tekitavat. Nii palju küll on muutunud, et mingil määral on laps juba rahustatav.

Ise olen seega enam-vähem täielikul piimavalguvabal dieedil. Ja oi kui keeruline on leida toiduaineid, mis ei sisaldaks piima. Mõnel õhtul olen päris näljas magama läinud, kuid see pole ka päris õige. Muretsesin paljude emade imerohtu nimega Colief. Kui leiduks ükski maaletooja, kes seda Eesti apteekidesse tooks, saaks ta ruttu rikkaks. Skandinaavias seda ei müüda, eraisikutest vahendajad tellivad seda Suurbritanniast. Seitsmemilline tibatilluke pudelike maksab üle 200 krooni. Leidub emasid, kes on tuhandeid kroone tilkadele pannud, et laps valuperioodist välja vedada.

Colief sisaldab laktaasi, mida leidub terve inimese soolestikus ja mis lõhustab laktoosi. Väikse beebi soolestik pole nii arenenud ja mitmetel neist võib laktaas soolestikus puududa, mistõttu ema söödavad piimasaadused põhjustavad väikestel tegelastel hullumeelseid gaasivalusid. Nende seedesüsteem areneb välja 3.-6. kuuks.

Seega väldin ise mitmeid piimatooteid (puder veega, võileib või- ja juustumäärdeta, šokolaadi asemel glükoositropsid või muu jura [äärmiselt suure magusaisu korral siiski luban natuke patustamist soksiga] jne). Ja selle vähese piima puhul, mis suust alla satub ja beebi kõhtu, aitab Colief.

Kui sellest kasu pole, siis jätkan tavapärast õgimist ja tita läheb taas arstitiirule. Ise paanikas pole, sest neid hullumeelseid nutvaid-karjuvaid lapsi on olnud ajast aega ja pea kõigist saanud asja.

Ainus probleem seisneb vaid selles, et last ei saa praktiliselt üldse käest panna. Vahel tuleb natuke pikemalt oodata, et hommikul üldse jõuaks riided selga panna ja õhtu eel tuleb värisevate jalgadega ja näljast pimedana külmkapi juurde roomata. Riidevahetus on vast kõige hullem, sest kõhuprobleemid tähendavad ca 20 okseläraka särgile kogumist päevas.

Magamine on küllalt pinnapealne ja auklik nagu sõelapõhi. Tumedate silmaalustega kasutan iga vaba momenti pigem magamiseks, liikumiseks puudub hetkel jõud, kahjuks ja paratamatult. Ei jõua oodatagi, millal tekib natuke aega enda jaoks ja liikumiseks.

Kuidas edasi?

Sünnitusest on möödas 17 päeva ja oleks aeg vaikselt liigutama hakata. Kuigi sünnitustraumad naelutasid voodisse nädalaks, siis võhm on taas täielikult nullis.

Mõned korrad olen jalutamas käinud ja ka üliaeglane tempo ajab hingeldama. Vähemalt on puhkeolekupulss paarikümne võrra langenud. Varem küündis see 90 ligi, nüüd langenud 60-70 vahele.

Magada pole saanud korralikult nüüdseks 18 päeva. Seega olen küsimuse ees, kas väsimusest hoolimata sundida end liikuma või kasutada seda tunnikest potentsiaalseks magamiseks. Potentsiaalseks seetõttu, et magamajäämine võtab mul ca 30 minutit ja kui aeg hakkab täis tiksuma, siis on veel raskem magama jääda ja uinak võib vaid unistuseks jääda.

Ööd mööduvad umbes nii. Eile sai magama ca 23.30. Äratus 1.30, magama taas 3.00. Äratus 6.00, magama 7.00. Lõplik äratus 9.30. Kuigi unetunde tuleb kokku oma 7 jagu, siis selline tükitamine on ääretult väsitav ja minu jaoks tähendab välja puhkamine 23st 8-9ni magamist.

Küllap seegi loksub veel tasapisi paika, kuid liikuma tuleks ometi kohe hakata. Lisaks sellele on suur soov joosta, kuid enesetunne on sama, mis möödunud aasta juulis enne treeningute algust ehk siis võhm on 0.

Niisiis ongi küsimus, kuidas edasi liikuda. Sundides või mitte...

Ahjaa. Veidrad isud pole kuhugi kadunud, mistõttu kahtlustan, et pica põhjuseks polnud rasedushormoonid, vaid tõesti mineraalide-vitamiinide puudus. Munakoori järan isukalt, kruusa järele isutab ka ja porgandeid söön rohkem kui raseduse ajal. Pool kilokest pole probleem päevas nahavahele ajada. Olen juba uurinud, mida üleliigne A-vitamiini manustamine tuua võib, aga pole selles osas suurt targemaks saanud.

Sündis väike suusahüppaja

Mul oli päris mitu aega plaanis üks huvitavam postitus teha, mis muudkui lükkus edasi ja nüüd on üldse hoopis teised jutud.

17. septembri õhtul sündis ära väikene plikatirts, kes jalgade poolest võiks vabalt suusahüppaja olla (ilma suuskadeta).
Minu plaan võimalikult kaua jalutuskäike ette võtta läks läbi. Aprillist alates kõndisin välja siis sünnitamise eelõhtuni. Sünnitusosakonda läksin lausa 4 tundi pärast igaõhtust tavalist tunniajalist retke.

Vaevalt sel sünnitegevuse alustajana mingi abi oli, kuid enesetunde poolest olin 100% kindel, et tegudeni läheb vähemalt kuu (2 nädalat tähtajani + 2 nädalat esilekutsumiseni). Ma vandusin veel paar päeva enne, et sel ega järgmisel nädalal ei juhtu midagi. Nähtavasti jalutamisel oma roll heal enesetundel siiski oli.

Toitumist ma viimasel kuul enam ei viitsinud jälgida -hemoglobiini tõstmise eesmärgil. Lisaks sellele on herne- ja maasikaaegki juba läbi. Hakkasin siis raualisandeid võtma ja oh üllatust - hemoglobiin hoopis langes. Mitmetunnistest lõunauinakutest ei pääsenud lõpuni välja, kuid praegu, nädal aega magamata, tundub, et neid oli igal juhul vaja.

Niisiis, 10 päeva enne eeldatavat tähtaega, maandusin 1.30 öösel sünnitusosakonnas. Ca 14 tundi kannatasin edukalt leebeid valusid ning ca 2 tundi hullumeelseid valusid. Töö seega kiire ja korralik.

Tervis on paranemisteel siiamaani. Joon rauasiirupit, sest sellist verekaotust enam maasikatega ei korva. Välja magamisest võib vist veel paar kuud unistada. Kaal kukub hetkel tempos 2 kilo nädalas, kuid üritan seda korvata rohke magusaõgardlusega - tundub, et õnnestunult.

Kui olen võimeline juba kauem kui 5 minutit seisma, siis loodetavasti õnnestub jalutamas taas käia ja suur soov on taas ujulat külastada.

Ahjaa. Uus ilmakodanik on loomulikult imearmas - jalgade poolest suusahüppaja, hääle poolest ooperilaulja.

Jalutustest ja Aqva spaast

...lõpuni on jäänud ca 3,5 nädalat. Endamisi tegin kokkuleppe, et kui augusti lõpuni jalutamisega vastu pean, siis on hea küll. Muidugi pidin ma ka hommikuvõimlemistega vastu pidama, aga need ongi nüüd katki jäänud. Tund jalutust hoiab veel kuidagi ärkvel.

Vahepeal on siis jalutatud nii:

05.08, 01:19, max 151, avg 134, 525 kcal.

07.08, 01:13, max 154, avg 130, 443 kcal.

10.08, 01:00, 151/ 137/ 427.

15.08, 01:00, 161/ 137/ 427.

16.08, 01:00, 157/ 144/ 472.

17.08, 01:00, 149/ 136/ 420.

19.08, 01:01, 147/ 135/ 422.

21.08, 01:03, 151/ 139/ 457.

22.08, 01:00, 170/ 145/ 483.

23.08, 01:41, 152/ 135/ 688.

24.08, 01:00, 140/ 129/ 364.

25.08, 01:00, 147/ 134/ 405.

26.08, 01:01, 148/ 139/ 446.

31.08, 01:04, 156/ 146/ 523.

02.09, 01:00, 149/ 136/ 414.

Keskmistes pulssides mingit langust pole näha, aga nähtavasti pole mõtet seda ka otsida. Tempo on olnud enamjaolt kiire ja päris loivamist ei ole lubanud. Väike paus oli sees 27.08-30.08. Käisime Rakveres Aqva spaas lõõgastumas ja soovitan endiselt seda spaad soojalt kõigile. Puuduvad enamikele Eesti spaadele iseloomulikut papist seinad ja liinitöö suhtumine. Muidugi tuleb luksuslikuma puhkuse eest maksta ka krõbedamat hinda. Kuid mul on käpp selliste asjade puhul saada tuusikuid poolmuidu.... *wink-wink*.

Plaanis oli korra jõusaalist ka läbi astuda, kuid puudus selleks igasugune varustus. Nii palju, kui ukse vahelt vaatasin, siis paistis olevat piisavalt aeroobseks treeninguks trenažööre (jooksulint, sõudemasin, velo jne). Veekeskuses on bassein väikelastele, bassein vähe suurematele, kus puhuvad mõned düüžid ja paar jugadušši, lisaks suur bassein, kus on düüže ja dušše rohkelt, lainetav tiir (hea võimalus harjutada vastuvoolu ujumist), toru, kust end alla libistada (seda oma seisundi tõttu ei katsetanud), tilluke bassein, kust saab seest õue ujuda ja 2 mullivanni.

Saunakeskuses 2 soome sauna (100 C ja 85 C), auru ja aroomi-aurusaun, kaldaarium (kuumad kivipingid), soola-aurusaun (nühid end soolaga sisse ja naudid protseduuri), infrapunasaun, sanaarium (65 C ja valgusteraapia). Kuumade soome saunade juures on ka ülikülmavann, kuhu saab sisse sulpsatada. Minu lemmikuks on kaks vanni sooja ja jääkülma veega, mille põhjas lesivatel kividel jalutades saab jalamassaaži teha.

Veekeskuses on ka 6-realine 25 m pikkune ujumisbassein. Seal sai hommikuujumiste aegu 750 m mõnuga ära ujutud (et meie pagana kohalik ujula ei saa siiani suvepuhkuselt tagasi tuldud!!!).

Seega on Aqvas võimalus samal ajal puhata ja eneselegi märkamatult mõnusalt trenni teha. Ka spaaprotseduurid on Aqvas väga mõnusad ja tasemel, kuid seekord otsustasime säästa ning otsida massaaže väljaspoolt maja. Ca 200 m kaugusel Aqvast asub Eedeni Aed (http://www.eedeniaed.ee/), kus väga vahva massöör Eve teeb väga mõnusat ja lõõgastavat mudimist oma kabinetis. Eve testib ka mingil masinal aineid, millest kehal puudust on ja millised kosmeetikavahendid üldse sobivad konkreetse organismiga (elektroakupunktuurdiagnostika) jne.

Pärast massaaži sattusime otse vihma kätte ja poolel teel tagasi spaasse põikasime kohvikusse, mille nime ma hetkel ei mäleta, kus sai lõunatada ja hunniku torte-kooke kaasa osta.

Ja ega Rakvere ainult spaaga piirdu, aga eks igaüks saab seda ise avastama minna. Kuid 3 päeva saab basseinides-saunades-massaažis mõnuledes igati kiiresti mööda saata.

Loomulikult pärast kolmepäevast ligunemist viskas 31. augusti jalutamine pulsi taas üles ning üle mitme kuu sain taas kergelt kurikaga jalgevahele.

Mõned nädalad kuni kuu on veel veereda ja hetkel peale suure unevajaduse miski väga silma ei kriibi.

Kirvega säärde ehk jalakramp

Täna öösel sain kolmandat korda elus toreda üllatuse osaliseks. Varasemalt õnnestus mul aastaid tagasi kahel järjestikusel neljapäeval röögatusega keset ööd üles ärgata, sest mingi tont oli mulle kirve säärde löönud. Täna öösel siis kordus sama.

Loomulikult pidi see olema täna, sest ma just üleeile kemplesin, et ma olen pääsenud tüüpilisest rasedate hädast ehk siis jalakrambist. Sellega on hädas väga paljud kõhukandjad ja kahel põhjusel: raskus kõhus takistab normaalset verevoolu jalgadesse. Sama põhjus ülekaalulistega on ka jalgadele langev ülekoormus.

Üks põhiline põhjus on ka magneesiumi- ja kaltsiumipuudus, mis ei puuduta ainult rasedaid, vaid ka kasvavaid teismelisi, kroonilisi suitsetajaid, füüsiliselt tugevalt koormatud inimesi (sh sportlased), teatud ainevahetushaiguste põdejaid (nt neeru- ja suhkruhaiged) (Kodutohter 2005).

Sportlastel on põhjuseks tugev treening, sest suure koormuse ja kiirenenud verevarustuse tingimustes võib lihastes tekkida hapnikupuudus ja piimhappe üleproduktsioon (Kodutohter 2005).

Kui ennast nüüd analüüsida, siis võib põhjuseks olla kaltsiumipuudus. Munakoori pole krõmpsutanud juba üle nädala, sest pole lihtsalt keedumuna teinud. Kaltsiumitabletid on hädatarbeks, kui munakoori pole, aga ka neid pole viitsinud krõmpsutada. Seega võib põhjus olla kaltsiumis, kuid samas ka magneesiumis.

Kui ma hindan taas end kõrvalt, siis põhjus võib tõesti olla ka magneesiumis. Järgnev tabel, top 10 magneesiumirikast toitu, annab selgitust.

10. koht magneesiumirikaste toiduainete edetabelis - röstitud sojaoad

100 grammi röstitud sojaube pakub 228 mg magneesiumi (57% soovituslikust päevakogusest).

9. Melass (melass ehk söödasiirup on suhkrutööstuse kõrvalsaadus, mis jääb järele kui suhkrupeedimahlast suhkur välja kristalliseeritakse. Söödetakse teda eeskätt suuretoodangulistele lehmadele. [ph.emu.ee])

Kasutatakse rafineeritud suhkru aseainena kookides ja leibades. 100 grammi kohta annab 242 mg magneesiumi (61% soovituslikust).

8. Mandlid, india pähkel, männipähklid

Mandlid 286 mg (72%) magneesiumi 100 g kohta, india pähklid 273 mg (68%), männipähklid 251 mg (63%).

7. Päevalilleseemned ehk sihvkad

Sihvkad on number üks E-vitamiini allikas (E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime, sest ta on antioksüdant, mis kaitseb organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Vt lähemalt: www.toitumine.ee/e-vitamiin) ja sisaldavad rohkelt ka tiamiini (s.o. B1-vitamiin, väga vajalik lõhustumisprotsessides ja nii sõltub tema vajadus ka, NB! spordirahvas, kulutatud kalorite hulgast ja organismi kehalisest koormusest. Vt lähemalt www.naistemaailm.ee/artiklid/6007/bc_vi_ta_miin_hoiab_nar_vid_kor_ras.html).

Päevalilleseemnetest saad 100 g kohta 325 mg magneesiumi (81%).

6. Brasiilia pähklid

Nähtavasti ühed suurimad pähklid annavad 376 mg magneesiumi (94%).

5. Linaseemned, seesamiseemned ja -või

Lina- ja seesamiseemned on kasulike rasvade allikaks ja pakuvad rohkelt magneesiumi (392 mg, 92%). Seesamivõi (tahini) 362 mg.

4. Kakaopulber (tume šokolaad)

Tumeda šokolaadi kasulikkusest olen varem kirjutanud ja hetkel jätan sellest pikemalt jahumata, sest on liiga vara, et hakata end õrritama. Kakaopulbris on 100 g kohta 499 mg magneesiumi (107%), tumedast küpsetusšokolaadist saad 327 mg magneesiumi (82%). Tavaline šokolaad annab 63 g magneesiumi (16%) - seega oleme jõudnud põhjuseni, miks ma seni krampidest olen pääsenud? Rohke magusasöömine tasus end lõpuks ära.

3. Kõrvitsa- ja arbuusiseemned

Huvitav tõesti, miks ma nüüd järsku aastaid vihatud arbuusiseemneid mõnuga krõmpsutama olen hakanud... Ju siis magneesiumipuudus andis end juba sellega märku. Kõrvitsaseemned annavad 535 mg magneesiumi (134%) ja arbuusiseemned 515 mg (129%).

2. Kuivatatud ürdid

Kuivatatud koriander - 694 mg (174%), murulauk 100 g 160%, rohemünt 151%, till 112%, salvei 112%, basiilik 106%, piparrohi 95%. Seda võib nimetada juba ülepaisutatud instinktide usaldamiseks, kuid alles selle nädala keskel pakendasin enda kasvatatud ja kuivatatud basiilikut ja tilli. Mingit ülemäärast isu ma nende vastu ei tundnud, kuid maitsestamiseks kasutan neid viimasel ajal heameelega. Eriti tilli. Mis on veel parem kui värske keedukartul tilliga - mmm!

1. Kliid (riis, nisu, kaer)

Riisi-, nisu- ja kaerakliid on suurepärane lisand hommikustele helbetele. Riisikliid 781 mg (195%), toores nisuklii 611 mg (153%), kaer 235 mg (59%).

Tabeli allikas: healthaliciousness.com.

Seega - ärge oodake krampideni, vaid sööge mitmekesiselt. Öine kirvemees ei ole midagi toredat.

Kehamärgid, mis viitavad tõvele

See lugu ilmus Tervis Plussis küll 2 aastat tagasi, kuid kuulub siiani mu lemmikumate hulka. Pole ka üllatav - ühtib see ju täielikult minu põhimõtetega (v.a. ehk Hiina meditsiini osa, millega ma isiklikult väga kursis pole, kuid põhimõtte kohaselt küll). Ehk siis erinevad väiksed märgikesed, mis võivad viidata mingile tervisehädale.

Mina olen usin enda kuulaja ja eriti praegusel ajal, mil kehas toimuvad muudatused rekordilise kiirusega. Lisaks munakoortele on mind tabanud porgandihullus. Eile tuiasin päev otsa Tallinnas ringi, mistõttu sain oma laksu alles õhtul kätte ja siis kohe veerand kilo korraga. Kuna porgandid on vägagi rauarikkad, siis oletan, et see on seotud endiselt madala hemoglobiiniga.

Kuid lugu ise siin.

Palju räägitakse sellest, kuidas inimesed on kaotanud võime oma keha kuulata. Teaduslikult on tõestatud, et keha räägib meiega pidevalt, kuid paraku ei oska me neid signaale lugeda. Suurbritannias anti hiljuti välja raamat "The Body Language of Health", mis põhineb teadusuuringutel selle kohta, kuidas keha võib anda viiteid mitmesugustele terviseprobleemidele. Lääne meditsiini uuringuid kehamärkidest kommenteerib Hiina meditsiini arst dr Lembit Kuhlberg (ääremärkusena mainin, et dr Kuhlberg on TÜ haridusega arst).

Liigne higistamine
Võimalik põhjus lääne meditsiini järgi: diabeet või kroomipuudus. Liigne higistamine võib tekkida ootamatult ja olla piinlik. Üle 40aastastel naistel on kõige tõenäolisem põhjus menopaus, ülekaalulised aga higistavad keha pideva töötamise tõttu.
Siiski võib liighigistamine olla ka pahaendeline vaevus. Esimest tüüpi diabeeti põdevate inimeste kehatemperatuur on tavaliselt kõrgem, sest vereringluse aeglustumine segab higinäärmete tööd. Teist tüüpi diabeedi all kannatajatel võib areneda ülemäärane higistamine kuumavoogude pärast, mis tekivad insuliinitaseme muutustest.
Mitmed uuringud viitavad, et kroom stabiliseerib veresuhkrut ja alandab insuliinitaset. Töötlemise käigus läheb kroom toitudes tihti kaotsi, seega võib kroomi sisaldav toidulisand higistamist leevendada.

Võimalik põhjus Hiina meditsiini järgi: dr Lembit Kuhlbergi sõnul tuleb selgeks teha, kas higistatakse valdavalt päeval või öösel. Tugeva füüsilise koormusega kaasnev higistamine on normaalne, aga kui higistamine tekib juba kergel pingutusel ja hakkab elu segama, on see haiguslik. "Hiina meditsiini järgi näitab see yang- ja qi-energia nõrkust. Kui kehapinna energia on nõrk, ei suudeta hoida nahapoore suletuna ja higi voolab välja. See võib seostuda mitmesuguste haigustega," ütleb nõelraviarst. Yangi vähesus muudab inimese külmakartlikuks, qi vähesuse korral aga on esiplaanil väsimustunne. Selle taga võib olla seedimise jõu (põrna qi) ja seedimise tule (põrna yangi) vähesus. Esimene sümptom enne higistamiskalduvust on kõhupuhitus või täiskõhutunne juba vähese söömise tagajärjel.
Kui higistamine kimbutab rohkem öösiti, viitab see yini nõrkusele, see omakorda aga diabeedile või mõnele teisele läbipõlemishaigusele, ka üleminekuea algusele. Öine higistamine on tüüpiline ka tuberkuloosihaigetele, sest neil on kopsude yin nõrk. "Kui yin on nõrgestatud, tekib nn tühi kuumus. Päeva teisel poolel ilmneb palavustunne ehk kerge palavik ning öösel, kui yang sukeldub kehapinnalt sügavamale siseorganitesse, inimene higistab, sest jällegi jääb vajaka energiat kehapooride kinnihoidmiseks," selgitab dr Kuhlberg.
Higistamine on iseloomulik kõrge palavikuga külmetushaigustele, kuid väikese palavikuga viirushaiguste korral seda tavaliselt ei esine. Siis võib higistamine ilmuda alles pärast mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarvitamist.

Kollane nahk
Lääne meditsiin: kilpnäärme alatalitlus. Kergelt kollane nahk viitab tavaliselt kollatõvele või maksahaigusele, kuid levinum ja vähem ohtlikum seisund on seotud kilpnäärme alatalitlusega (hüpotüreoidism). Teised sümptomid on külmatunne, väsimus, nahakuivus, juuste ja küünte haprus.

Hiina meditsiin: Hiina meditsiinis vastab kollane värv maa stiihiale ja see osutab põrnavaevustele. Ka väsimus ja külmatunne iseloomustavad põrna yangi (seedimise tule) nõrgenemist. "Kuigi kilpnäärme alatalitlusele (see on tänapäevane diagnoos, mida traditsioonilises Hiina meditsiinis ei tunta) on rohkem iseloomulik naha kahvatus, esineb vahel ka ikteerilisust ehk kollakat jumet erütrotsüütide moodustumise või beetakaroteeni ainevahetuse häirumise tõttu," nõustub dr Kuhlberg lääne meditsiini selgitustega.
Bilirubiinisisalduse kasv vereplasmas üle 1,5 mg/dl annab nahale, limaskestadele ja silmavalgetele kollaka tooni. See viitab maksaprobleemidele, sapierituse häiretele või erütrotsüütide massilisele lagunemisele. Hiina meditsiin soovitab inimestel rohkem oma maksa eest hoolitseda. "Alkohol, kohv, praetud, suitsutatud ja rasvased toidud ning negatiivsed ja allasurutud emotsioonid "kuumutavad" maksa ja nõrgestavad põrna ja seedimist. Suitsetamine rikub samuti naha jumet."

Silmade hõõrumine
Lääne meditsiin: stress. Väikesed lapsed nühivad silmi, kui nad on väsinud, kuid täiskasvanud hõõruvad silmi või pitsitavad ninajuurt ka muudel põhjustel. Silmadele vajutades langevad surve alla silmi liigutavad lihased. See põhjustab uitnärvi vahendusel vallanduva refleksi, mis aeglustab südame löögisagedust. Paljudele inimestele annab see hea tunde ja võib olla põhjuseks, miks stressis inimesed saavad leevendust silmade ja näo hõõrumisest.

Hiina meditsiin: "Nii see on! Kui vajutame silmadele, rahustame uitnärvi vahendusel südame tööd. Uitnärvi mõjutatakse ka teiste võtetega: kellel süda peksleb, hingab sügavalt sisse või hoiab hinge kinni, nii rahustab kopsude venitusretseptorite ärritus uitnärvi kaudu südant," toob ravitseja näite. Poksijad võivad päikesepõimikusse tabades vastase nokauti lüüa, kuna selles piirkonnas aeglustab tugev uitnärvi ärritus südame tööd ja alandab vererõhku. Kui tabada tugeva löögiga kaela unearterit, võib ka sellest süda seiskuda (sellele viitab ka nimetus unearter). Kuid lisaks vaatleb Hiina meditsiin silmi kui maksa peeglit (akent), milles väljenduvad maksavaevused. Nii tekib maksa yini nõrkuse korral silmadesse nn liivatunne, mis paneb samuti silmi hõõruma.

Jalad ristis istumine või seismine
Lääne meditsiin: madal vererõhk. Kui vererõhk on madal, siis aitab seismine, jalad seongus, tõhusalt vererõhu järsu kukkumise vastu. Jalad ristis hoidmine on aju viis kindlustada vererõhu stabiilsus, sest nii väheneb verevool jalgadesse. Niisamuti on võimalik vererõhu langemist ära hoida jalad ristis istudes või lihtsalt kükitades.

Hiina meditsiin: "Jalad kere all istudes suurendame ülakeha veremahtu ja vererõhk on seetõttu mõnevõrra kõrgem," nõustub dr Kuhlberg. "Kui seisame kõverdatud jalgadega, on kõhulihaste toonus suurem, mis samuti võib vererõhku tõsta. Pealegi, kui inimesel on käed vaheliti rinnal ja üks jalg üle teise, on ta energeetiliselt suletud, ta ei anna ega võta välist qi-energiat - vererõhk on siis stabiilsem. Kuid kõige kasulikumad vahendid vererõhu tõstmiseks on veeprotseduurid (jahe dušš hommikuti) ja kehakultuur."

Küünte närimine
Lääne meditsiin: kaltsiumi ja teiste mineraalainete puudus, stress. Juuste ja küünte mineraalne koostis on sarnane luude omaga. Nad sisaldavad naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, rauda, vaske ja tsinki. Neid elemente on toidus tihti liiga vähe. Arvatakse, et keha saab aru, et küünte närimine on mugav viis täiendada nappivaid mineraalainete varusid.
Võimalik, et kaltsium, kaalium ja naatrium küüntes aitavad eemaldada liigseid happeid, mida keha toodab stressi ajal, seetõttu seostatakse küünte närimist ka stressirikaste olukordadega.

Hiina meditsiin: "Küünte närimine võib olla üks märk yini tühjusega kaasnevast seesmisest rahutusest. Seda saab vaadelda kui üht läbipõlemise sümptomit: kogu aeg on kerge erutus sees, peab pidevalt askeldama ja sebima," märgib arst.
Haigused ja seisundid (suhkruhaigus, tuberkuloos, ka üleminekuiga), mille puhul yin (organismi rahulik konstruktiivne osa) on nõrgenenud ja yan seega ülekaalus, muudavad dr Kuhlbergi sõnul inimese rahutuks, eksalteerituks, mõnikord ka halvatujuliseks (sellest ütlemine "vana toriseja").
Veel teine seletus Hiina meditsiini valgusel: küüneservas on paljude kanalite algus- ja lõpp-punktid. Seetõttu mõjub küünte närimine neile punktidele kui omamoodi massaaž, mis korrastab vastavaid kanaleid.
Samas arvab ka dr Kuhlberg, et küünte närimine võib olla mineraalainete puuduse kompensatsiooniks. Kui see oleks küünte närimise peapõhjus, peaks probleem kaduma, kui mineraalivajadus on rahuldatud. Küünte närimist võib seostada ka imemisrefleksi hilinenud avaldumisega, näiteks neil, kes on rinnast liiga vara võõrutatud.

Isu soolase järele
Lääne meditsiin: vähene neerupealiste aktiivsus või kilpnäärme alatalitlus. Sool reguleerib vee hoidmist kehas neerude ja neerupealiste kaudu. Sool sisaldab joodi, mis on on vajalik kilpnääärme tööks. Kui tunned suurt tarvidust soola järele, võib see olla keha moodus nõuda rohkem joodi või kaaliumi või viidata lihtsalt vedelike tasakaalutusele.

Hiina meditsiin: soolast maitset seostatakse neerudega (Hiina meditsiinis on neerude mõiste laiem, hõlmates ka neerupealiseid ja sugunäärmeid). "Nii et cum grano salis (terakese soolaga) tugevdame vee stiihiat kehas, millele vastavad neerud."
Teatavasti muutuvad maitse-eelistused raseduse ajal, kui organismi vajadus mineraal- ja teiste toitainete järele on suurenenud. "Aga isu soolase järele võib olla seotud ka madala vererõhuga. Sool on kerge stimulaator: hoiab organismis vett ja tõstab alumist vererõhku. Üle 10 grammi keedusoola päevas tõstab vererõhku märgatavalt kõikidel inimestel, mitte ainult soolatundlikel."

Põletustunne jalgades
Võimalik põhjus: B5-vitamiini puudus. Põletavate jalgade sündroom on saanud nime seisundist, kus jalgades tekib põletav tunne, nad on paistes ja punetavad. Enamasti juhtub see õhtuti. Põhjuseks on B5-vitamiini puudus. See on tuntud kui stressivastane vitamiin, olles seotud ajukemikaalidega, mis kontrollivad närvisüsteemi ja vallandavad rasvavarudest energiat.
Vitamiinipuudus takistab energia talletamist jäsemete rasvavarudes - seetõttu haarabki alajäsemeid põletustunne, eriti kui õhtul puhates vereringe aeglustub.
Hiina meditsiinis on mõiste "kuumus viies südames". "Selle all mõeldakse tavaliselt päeva teisel poolel tekkivat kuumatunnet peopesades, jalataldadel ja rindmiku keskosas," selgitab dr Kuhlberg. "See on tüüpiline yini nõrgenemise tunnus. Kui palavustunne domineerib jalgades, näitab see eeskätt neerude yini vähesust. Lisaks võib esineda alaselja ja põlvede nõrkus ning valulikkus, pearinglus, kohin kõrvus, unetus, öine higistamine, punetus põsesarnadel või mõni muu yini tühjuse märk. Hiina arst annaks siis tõenäoliselt ennast aastasadade jooksul õigustanud traditsioonilist ravimit liu wei dihuang wan ning lisaks toitumise ja seksuaalelu soovitusi."

Liigne kõrvavaik
Võimalik põhjus: vajalike rasvhapete puudus. Kõrvavaik puhastab, õlitab ja kaitseb kõrvakanalit, püüdes mustust ja liigset vedelikku. Tavaliselt eemaldub see kõrvust ise. Kuid liigne vaik võib tekitada kõrvakanalisse tugeva tropi, takistades kuulmist ja põhjustades kihelust.
Kui kõrvus on liiga palju prostaglandiine, arvab keha, et kõrvas on põletik, ning üritab sellest vaigu tootmisega lahti saada. Lahendus? Rohkem asendamatuid rasvhappeid menüüsse!
Hiina meditsiin seostab kõrvu ja kuulmist neerudega. "Kuna ka vaigu kogunemine kõrvades on probleemiks rohkem vanemas eas, kui Hiina õpetuse kohaselt on neerud hakanud nõrgenema, võib neid kaht nähtust tinglikult siduda küll."

Munakoored - on neist kasu või mitte?

Mäletan, et meie kodus oli lapsepõlves tilluke purgike, mis sisaldas purustatud munakoori. Aeg-ajalt maiustasin nendega, kuid mingil hetkel kadus see purk ära, traditsioon katkes.

Kuuldavasti pidid rasedad nõukogude ajal kohustuslikus korras munakoori sööma, et oma kaltsiumivajadust rahuldada. Minu ema sõi munakoori raseduse ajal kohustuslikus korras ja äärmiselt vastumeelselt. Arenev loode vajab kaltsiumit luude tugevdamiseks, tugeva südame ehituseks, samuti närvide ja lihaste arenguks ning normaalse südamerütmi arendamiseks. Kui raseda veres ei voola piisavalt kaltsiumi, siis võetakse see tema luudest, mistõttu on hammaste lagunemine raseduse ajal ja pärast seda ülimalt tavaline (Babycenter.com).

Samuti on kaltsiumi vaja naistele enne menopausi ja selle ajal, kuna sealt saab alguse ka osteoporoos. Kaltsium paistab olevat suures osas vajalik eelkõige naistele, kuid loomulikult ka meestele ja hädalistele, kel luud, küüned nõrgad.

Minu pica (isu veidrate asjade suhtes), mis väljendub hirmsas isus asfaldi, liiva, kruusa jms järele, on leidnud lohutuse munakoortest. Esiteks on vaidluskoht see, kas inimorganism üldse omastab munakoortes olevat kaltsiumit või mitte. Ja teiseks - kas minu isu liiva ja seda leevendava munakoorte järele, on seotud praeguse võimaliku kaltsiumipuudusega. Pica iseenesest võib viidata mingi mineraali puudusele (siiani olen seostanud seda rauapuudusega, kuid hemoglobiin on enesetunde järgi tõusnud ja munakoored on endiselt isuäratavad).

Tegeledes esimese küsimusega, siis see, kas inimesele on munakoortest kasu või mitte, tundub olevat lõppematu vaidlus. Eesti ja välismaa saitidel ringi vaadates tundub, et 70-80% arutlejatest välistab selle variandi täielikult ning peab munakoori üldse kassiokseks. Leidub ka neid, kes peavad seda just parimaks kaltsiumiallikaks. Kuna vastuargumendid on rohkem emotsionaalset laadi ("see on ju rõve", "see tuleb kana pepust" jne) ja ma ise olen teada-tuntud looduslikkuse pooldaja, siis toon mõningad munakoore ülistused.

Munakoored on väidetavalt parimad naturaalsed kaltsiumiallikad, mida on kehal kõige kergem seedida ja mis imendub hästi. Taani uurijad on leidnud sellel koostöös magneesiumi ja kaltsiumiga mitmeid positiivseid efekte luutihedusele. Pärast aastast munakooritamist leiti katsealustel määrav tõus puusaliigese luutiheduses. Jaapani Women's University uurijad katsetasid munakoorepulbrit D3-vitamiiniga koostöös osteoporoosihaigete loomade peal. Luu mineraalsustihedus kasvas, kuid ka kaltsiumitase veres.

Toores, kuivatatud ja jahvatatud (mitte keedetud) munakoor sisaldab kõiki organismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Munakoort on hakatud ravimina tarvitama: nädalas üle päeva kerge noaotsatäis (Terviseleht).

Ometi soovitatakse munakoori tarbida nt koos sidrunimahlaga, et koores sisalduv kaltsium ka reaalselt imenduks (seevastu väidetakse internetiavarustes, et "maomahl on sama happeline kui sidrunimahl ja kaltsium lahustub seal isegi"). Samas väidavad skeptikud, et see ei imendu nagunii.

Med24 portaalis vastab dr Kristel Ehala-Aleksejev munakoorte kaltsiumi kohta nii: "Jahvatatud munakoori on rahvameditsiinis pikalt kasutatud. Kaltsiumi imendumine on kompleksne protsess nõudes mitmete teiste ühendite juuresolekut ning mitte kõigist toiduainetest ega ka toidulisanditest ei saa me antud elementi ühtemoodi kätte. Kas ja kui palju imendub munakoortes sisalduv kaltsium ei oska ma teile öelda, kuid kindlasti ei maksa minna liialdusteni kui te veel lisaks tarbite ka toidulisandeid."

Seega on munakoorte kasulikkus üsna vaieldav. Kuid milleks vaielda - igaüks valigu oma tõde. Mina juhindun taaskord puhtalt sisetundest. Keedan kord paari nädala jooksul 3 muna, kuivatan, purustan ja võtan kord päevas max lusikatäie. Väga mõnus on krõmpsutada, ülimeeldiv krõmpsumisheli hammaste all, meeldiv krigisemine - mmmm... Et munakoortega mitte väga üle pingutada, siis krõmpsutan nüüd ka arbuusiseemneid, mis mu jaoks aastaid vihatud väiksed nagamannid olnud.

Tarkpeadest anonüümsetel kommentaatoritel ei tasu taas emotsionaalselt lahmima hakata - munakoori söön nagunii edasi ja puhtalt maitsenaudingu ja liivaisu leevendamise eesmärgil. Kel on aga teaduslikke uuringuid selle kohta edastada, siis olete muidugi oodatud vastu vaidlema või kinnitama.

Ei viiiiiitsiiii...

Sama vana lugu. Aprillist tasase alguse saanud liikumine on oma hoo ära kaotanud. Hommikuvõimlemisi ei viitsi enam teha. Muidugi tuleb iseendaga arutleda, kui suur osa on selles väsimusel, kui suur osa laiskusel. Praegu on vahele jäänud juba 3-4 hommikut ja jääb ka vist homme vahele. Samas, kui mul on valida, kas panustada hommikuenergia võimlemisele, millele tahab järgneda esimene uinak, või tubadekoristusele, siis pigem valin viimase variandi.

Läbi häda püüan veel jalutada tund aega. Täna keskmine pulss 137. Tempo oli midagi 11 min / km kohta, mis minu jaoks on siiani kõrgeim kõnnitempo. Väga raske on juba seepärast, et kahekilone suhkrukotike surub mu põiele, mis tekitab iga 15 minuti tagant väga räige põieka (siinkohal jätame katki mõtte, kuidas see lahendatud saab).

Puhkeolekupulss on oma 20 löögi võrra suurenenud. Helgeimal hetkel oli see 54, nüüd 70-80 vahel. Istudes-lamades on kopsudel raske ja hingamine seetõttu ka veidi raskem. Lisaks surub see kahekilone suhkrukotike erinevatele organitele ja veresoontele. See, et ma suutsin uutes oludes kiirkõnnis hoida pulsi keskmiselt 137 peal, on lausa üllatav.

Aga tüdimus on küll peal juuubeee. Ülejärgmine nädal peaks kohalik ujula naasema suvepuhkuselt, nii et äkki saab sealt lohutust. Kuigi kõlab, et külje keeramine on juba piinav (tegelikult ärkan ma öösel iga kord selle peale üles ja teen seda paar minti ähkides), siis on hullemate raskusteni veel aega ja tahtejõuga saaks praegu veel 3 nädalat kindlasti rõõmsalt end pingutada.