122. päev, veel üks

Suutsin end jälle teele ajada. Täna oli ajamine kergem, kuid ikka hambad ristis. Skeem 2x 15 m jooksu. Noh, õigemini hõljumist. Samm oli igatahes väga aeglane ja ei hakanud ka suuri pingutusi tegema, ca 160 sammu minutis. Tihti tundsin seljal külma higi. Selline, kui oled kõrges palavikus, lähed korra teise tuppa ja see nii raske tundub.

Muidu oli kerge, ei midagi rasket, õhust puudu ei jäänud nagu pidevalt enne puhkust oli. Tempo oli ka vastav. Tekkis lihtsalt jõuetus. Võimalik, et on ka põskkoopapõletik. Nohu on küll põletikuline ja rohke.

Mutipeletajat ikka ei usalda. Mineku15l kõikus pulss 150-160 juures, vahel 170netes ja paar korda vilksatas miskit 180. Ise oleks heal juhul keskmiseks 169 pakkunud, aga kui ütleb 173, siis 173. Taastumist võttes hakkas tuulitama ja sadama. Seisin kurvalt puu najal ja vaatasin, kuidas pulss ei kuku: 180, 150, 136.

Teine 15 oli peaasjalikult kõik numbrid 170ga midagi. Mõned korrad 160ga miskit ja 180. Seetõttu keskmiseks 182 ma samuti ei usu. Taastumine autos istudes: 181, 143, 123. Tagasiteel oli rohkelt vihma ja vastutuult. Uhh, lõtlõtlõt, siiamaani kannud külmad.

Polnud üldiselt miskit probleemi. Aga mu sinistest jooksusärkidest on jube kahju :(((

3 kuud täis

Täna siis taaskord tähtpäev - 3 kuud täis. Kui kolm kuud tagasi oli mulle paras koormus 1 minut jooksu, no nähtavasti oleks ka 5ga hakkama saanud, siis täna tähistasin sündmust 1 h sörgikesega. Ja ka tänasel juhul oleks jõudnud rohkemgi teha. Seega kolme kuuga jõudsin ühest minutist ühe tunnini. Normaalne!

Eilne jooksmise tunne päris sees polnud. Natuke palav oli ka, kuigi riided olid peaasjalikult samad, mis eile. 25 minti läksin ja siis tagasi pöördudes sain aru, et tuul oli kogu aeg tagant ehk siis sellest ajast täiesti vastu. 40. minutil olin puhta mannavaht ja lugesin juba sekundeid, et asi läbi saaks. 50. minutil tundsin lõpuks kergust ja olin valmis taas lõpuspurdiks. Kuna tahtsin aga keskmist pulssi teada, siis hoidsin tempot samana.

Arvan, et ka seekord pani kell villa - 1 h keskmiseks näitas 173... Ise oleks pakkunud 177t. Aga no ehk oli siis ikka see. Taastumine autos istudes: 175, 139, 129. Pulsi viskas 180le paaril korral. Siis, kui Mel helistas ja küsis, mis teen. "Jooksen tagurpidi, sest tuul on nii kõvasti vastu, et edaspidi ei kuule mitte midagi." Ja tagurpidi joostes sain ma alles aru, et mu jalad töötavad ka sörkides. Senini pole ma kordagi mingeid jalavalusid või lihastevalusid jooksmise pärast tajunud. Aga tagurpidi andsid reielihased märku - õu, me oleme olemas!
Ja teine 180. oli 50. kandis, kui hea enesetunne algas.

Muidu olin ilgelt häpi ja rahul omadega. Raske polnud. Kergust oli. Oleks võinud veel panna jne. Hea meel oli seniajani kuni Meliga rääkima hakkasime.

Mel: eile??? eile Sa ei jooksnudki
Mina: eile panin 50 minti, kui Sa ei mäleta

Sellele järgnes ahastus..... trükimusta kannatamatu... reis nimega: Guilt Trip...

Ainult et mina ei saanud aru.. Mul olid need kaks päeva nii lõbusad ja toredad.. ja nimetada neid ülepingutuseks.. No ma ei tea... Mul just tekkis mulje, et noh - nüüd oleme siis mu reaalsed soovid ühildanud treeneri ettekirjutustega.. Aga ei. Oli kõigest eksitus :-(

Aga eks ma sain ka mõne rahuldava põhjuse, miks selline koormus pole kõige parem... Kuid täiesti ei rahulda see ikkagi - tahaks alati rohkem teha!!!

88. päev, asfalt, kruus, põld, mets

Atsihhh!!! Terviseks!
Täna: 50 minti sörki
Tee: asfalt, kruus, põld, metsavahe
Keskmine pulss: 173
Taastumine püstijalu pulksirgelt tuule käes: 174, 160, 149
ET: Väga hea
Tuule käes oli raske, muidu kena ja njetu problemo.

87. päev, maru-maru!

Betti Alveri "Maru 2" kõlbaks siinkohal hästi. Möödunud marud on poisikesed tänase kõrval. Itsitasin isegi tee otsas, sest jooksin sõna otses mõttes kohapeal kuna tuulesein oli ees mis ees.
Vägev maru! Plaperdasin nii kõvasti nagu tuulelipp, vahepeal puhkuse mõttes toetusin tuulele ja jooksin kreenis. Või pigem siis tippisin kreenis. Jooksmisest suurt juttu ei saanud olla. Koera kõrvad ja keel plaperdasid nagu kapselehed. Täna oli vahva!

Aeg: 35 minti
Keskmine pulss: 166
Püstijalu taastumine: 169, 145, 128

73. päev, tuuuuuuuuul

Täna siis võtame lõdvalt. Niivõrd-kuivõrd. Nii rämeda tuule käes pole küll kunagi jooksnud. Vahepeal plaperdasin kogu kehaga nagu lipuke rannas. Koer ka kaasas. Minek oli ääretult raske. Tuul, koera kantseldamine, algus jne. Tundsin lausa, et pulss on vääääga kõrge. Kella pealt 166 vaadates tekkis mõte, et ajab taas kägu.
Aga ülla-ülla, 15 minti kell püsis minu võitlusest hoolimata 160ndates kuigi tunne oli küll, et pulss väga kõrge. Tagasiteel, kui tuul tagant tõukas ja lõpuks ka kergus tuli, siis hüppas 174 peale.. Imelik.

Kokku järjest 30 min, võrdne aeg edasi ja tagasi tulles. Keskmine 171, taastumine püstijalu 171/149/139. Lõppu veel 4 K ja katsetasin 5 minutikest hõljumisest lahti saamist.

Nüüd siis venitama ja mõningaid lihasharjutusi.

2 kuud täis, tormine!

Tänane plaan oli SJ 10' + V + JH 4-5x40m/40m + K 3x50m/50m + LJ 5'. Mida ma ka tegema läksin. Kui olin ühe minuti ära teinud, siis ainult vandusin. Mitu korda üritasin pulsikella käivitada, aga see näitas ainult 220t. URRR! Lõpuks pakkus mul kuupäeva ja aastaja muutmist. Ehk siis hetkel olen aastas 2013 ja kuskil oktoobris juba. Aaaga... Ära tühja vannu! Kohe hakkas igatahes rämedat padukat tulema, tuul tõusis.

Hullumaja. Olin jõudmas kohta, kus harjutused pidid hakkama, aga tuul oli vinge, olin aluspesuni läbimärg ja seisma jäämine kindlustanuks külmetamise. Mis siis teha? Panin edasi... Seisma ei saanud jääda, sest tõepoolest räige torm oli.

Nii... Ja kokkuvõttes... Tuli tänane treening... Ei julge öeldagi, sest siis juhtub midagi, millest ma kirjutada ei tohi.... Ilma vahepeatuste (kui välja arvata 4 adi tossupaelte sidumist - urr!) ja kõnnita seekord - sips üle 40 minuti, järjest.

Oleks jõudnud rohkemgi. Jaksu oli kõvasti veel. Keskmine pulss 176, mis on väga hea saavutus minu arvates, max 187. 36. minuti paiku nägin veel numbreid 160 lõpus.

No ma lubasin Meli eeskirjadest mööda astumist vaid tänase tähtpäeva ja tormi puhul - sorrrriii!
ET! Kui läbiligunenud riietest ja jalanõudest saad kuuma sauna ja sooja toidu kõhtu, siis midagi peale suurepärase ei saakski vastata!

59. päev, teine dimensioon

.. vähemalt nii ütles Mel tänase hõljumise kohta. Kaks päeva puhkust vahel.. Kui nüüd pühapäevast Tallinna maratoni puhkuseks saab pidada. 15 kilti linnavahel rattaga kihutamist ja lendlemist alates kella 6st hommikul polnud just suureks puhkuseks.

Täna arutasime Meliga üldiselt maratonide üle ja siis kõlas saatuslik küsimus: "Oled sa 11m/s vastutuulega jooksnud?" Ei. "No vot proovi siis!"
Paar tundi hiljem saigi proovida.

Igatahes täna siis uus skeem 2x20 sörk ja 5 m kõnd vahel.
I hõljung keskmine 177, max 185
II 179, 187.
Taastumine pärast II: 180, 162, 148.
Tagasi tulles oli ikka päris kõva tuul ja vahepeal oli tunne, et hõljun lausa kohapeal või lausa tagurpidi. Ikka päris raske oli. Kui tagasitee on tavaliselt olnud kiirem, siis seekord jäi rohkem kui minuti kõnni jagu teed üle. "Puhub edela- ja lõunatuul 3-9 m/s, pärastlõunal tugevneb rannikul kuni 12 m/s" http://www.ilm.ee/. No alla 10 MEETRI sekis see tuul küll polnud.

Täna jäid saatuslikul kombel kõik taskurätikud maha. Vähemalt 2 peab kaasas olema, et kraan tühjaks saaks. Mis seals ikka. Tuli katsetada sportlaste vana head võtet ehk tuulde tatistada. Panin ühe ninasõõrme kinni ja puhusin tugevasti välja. Selle asemel maandus tatilärakas näol. Pettusin võttes. Kui uus toodang hakkas voolama, siis katsetasin uuesti. Pidin taaskord pettuma. Viimane kord ma taskurätid maha jätan!

Ja pagana Adi tossupaelad! 4 korda pidin neid uuesti kinni sõlmima! Urrurr!
Aga muidu on täitsa ilus ja kena olla.

47. päev, maru, tuul, paduvihm

"Torm läheneb koerana haukudes.
Huu! - remmelgad painduvad maani!
Tuul roostetand võtmeaukudes
vilistab kaerajaani.

Suits lendab ja kelluke täriseb.
Huu! - koldes käib mökitav tõmblus.
Teel Madruste-Martal käriseb
simmaniseeliku õmblus.

Ta punased juustesabrikud
hoi! - tilguvad sula traani!
Plekkninadest puhuvad vabrikud
üht vana padespaani."

jne

B. Alveri "Maru" kirjeldab imeliselt tänast ilma. Loomulikult ilma, mil ma ei saanud oma ringi vahele jätta.
Tänane skeem: 4x 12 sörk, 3 kõnd ehk 1 h trenn. Seega rekordiline 48minutiline sörgiaeg.
Venitasin korralikult 10 m ette ja asusin teele. Õues oli ikka jahedavõitu küll, kuid õnneks vihma täiesti ei ladistanud. Esimene seeria läks kenasti. Teisel ringil hakkas Alveri luuletuse kombel marutama ja padutama, tuul vastu. Siis hakkasid jalad kangeks jääma iga kolmemindise kõnni peale. Nagu puitproteesid oleks all olnud. Ei saanud aru millest, külm nagu polnud ja lihased ka ei valutanud. Küll aga praegu on kintsud nagu jääkamakad all ja lausa õhkavad jahedust.

Palav igatahes polnud ja higi esmakordselt ei tilkunud, see-eest tilkus märga igalt poolt. Ainukesed soojad kehaosad olid ainsana paljastunud käed. Sääred ka soojad, aga reied ikka jääkülmad.

Ilmastikuolude poolest siiani raskeim ring. Suvised 35kraadised leitsakud on poisikesed tänase kõrval. Aga nagu endiselt - rütm oli väga hea, hingata kerge, probleemi polnud mingisugust. Väga lihtne ja hea. Jaksu oleks rohkemakski olnud.

I ring keskmine 172, max 181
II 180, 188 (tuul vastu, padukas)
III 174, 182
III 172, 189

Taastumine: 172/ 137/ 128 (seda oli ebameeldiv tuule ja vihma käes võtta, urr!)

40. päev, juubelihõnguline

10 minti, venitust 10 jalutust, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 10 minti venitust. Kokku: 1h 20 mint.

Enesetunne: SUPEEEER! Millal viimati nii oli? Ei mäleta. Suurt väsimust täna pole.

Pulsid:
(võetud esimesel mindil ja 5., 6. ja 7. minutil)
I ring: 164, 185, 184, 186.
II ring: 186, 188, 186, 187. Tuul oli vastu.
III ring: 179, 188, 188, 188.
IV ring: 179, 189, 189, 189.
V ring: 182, 190, 191, 192. Tuul oli 75% ajast vastu

Keskmine pulss: 159, max pulss 194.