Läks jälle loivamiseks

Pärast 6. jaanuari 5 kõnd + 5 sörk olen sama meetodit katsetanud veel neljal korral. Plaan oli seda nädala jagu teha, kuid jääb ära. Põhjus järgnev.

Sörkide lõpupulsid (esimesel korral olid need 181, 182, 184, 184, 181):
8. jan: 182, 180, 181, 185, 179.
Max 185, AVG 169.
9. jan: 174, 176, 180, 180, 177.
Max 182, AVG 166.
11. jan: 167, 174, 179, 181, 180.
Max 184, AVG 164.
13. jan: 169, 170, 173, 173, 172.
Max 175, AVG 158.

Ehk siis mõistetavalt pärast trenni, kus ma isegi nahka märjaks ei saanud, tüdinesin sellest 5+5 asjast ära. Ülehomme proovime 7+3 skeemi. Ainult pean mõtlema, mis süsteemiga see 50 minuti sisse mahutada.

Pulsside langus pole seotud minu aeglustumisega, sest täna jõudsin kaugemale kui tavaliselt. Aga tempot hoian ma loomulikult aeglasena, sest praegu on eesmärk jõuda kogu aja täis sörkimiseni. Ja eks siis jõua tempot teha.

Aga no täna oli selline loivamine, et mida asja. Ei saa enam viis minti muneda vahele ja sörk oli ka selline, et 160 pulsi peale sörkamiseks läks paar minti aega. Ja lõpus hakkas jalgadele isegi meelde tulema, et kunagi olid nad suutnud isegi mida jooksu moodi teha.
Tempo oli: 10:01 min/ km (ma ju räägin, et loivan!), distants 5.02 km. Ja kust ma nii täpselt seda tean, sellest järgnevates postides.

131. päev, läbi okastraadi

Oi, kui raske täna oli. Täna üleüldse keerukas päev ja raske keskenduda, tuiskab peas. Lisaks oli minnes samm üliraske. Tundus mõttekam jalutada, sest sörgisamm meenutas pigem hüplevat jalutuskäiku. Üritasin sellele ka sobivat metafoori leida, aga sõna okastraat ei tulnud meelde, ka see oli ümbritsetud tollest samast. Paksult riides, miinus 4 kraadusovi, talla all kõvaks sõidetud lumi, pulsid kohe laes. Viimase tuisugagi oli kergem, see tegi vähemasti mineku lõbusakski.

Eeldasin kohe, et tagasi lippan kiiremini ja pärituules, mistõttu tegin esimese poole pikemalt 18:34 ca 2,5 km. Tagasi oligi teine tera. Enesetunne oli parem, kergem oli ka ja sõna okastraat tuli meelde. Tagasi tulingi üle minuti kiiremini: 17:31. Pulsid 169 ja 175, kogukeskmine 172. Koguaeg 36:05. Taastumine autos istudes: 178, 148, 121 ja 1:03 peal tuli 118.

Ahjaa.. Aaviku talust hüüti mulle: "Jõudu-jõudu, Pamela!!!" Mu nägu saab siin külavahel juba tuntuks, isegi koerad ei haugu nii vihaselt :o)))

Üks ps veel. Üle mitme kuu lõi taas külge meeletu valu, mis pea põlvili surus. Kunagi kahtlustati neerukive, aga see vast mõistatuseks jääbki. Aga no pagana valus oli ikka.

Oktoobri kokkuvõte: Oktoobris oli 26 treeningut ehk siis 5 päeva, mil ma ei teinud absoluutselt midagi. Oktoobris oli ka kaks võistlust. Ujusin 1 h ja 25 minuti jagu, poksitrenni oli 75 minutit, 50 minutit jõusaali, sörki (sealhulgas jooksuharjutusi) 15 tundi ja 45 minutit (945 minutit) ehk siis ca üle päeva tunniajaline sörk. Vaieldamatult minu füüsiliselt aktiivseim kuu.

78.-79. päev, Paide-Türi rahvajooks jm

Kui päris ausalt ära rääkida, siis tuleks alustada 77. päevast, mille ma ise metsa keerasin. Nimelt tabas juba reedel tõsine isu remonti teha ning laupäeval sai see ette võetud. 13.30-21.30 möödus ühe väikse jäätisepausiga vahet pidamata tööd tehes. Kivide tassimine kolmandalt korruselt alla prügikasti, seina saagimine, tolmukoristus (tõsine tolmu sissehingamine) jne. Lõpuks jooksis juhe kokku ja lõpetasime jama ära.

22 sai koju ning pärast pikemat pesu otse voodisse. Magama jäin täiesti rampväsinult 45 minutiga, öö möödus iga tunni aja tagant üles tõustes ja lage silmitsedes, kuumahood, toatuulutus jne. Pärast hommikust trenni oli päev otsa töötamine täiesti liiast.

Hommikul ärgates olin täiesti väsinud ja kurnatud. Mingit jaksu polnud. 11.30 olime Meli ja Aga Kirnas ootamas starti. Ei hakanud eriliselt rapsima ja soojendama, sest senised treeningud on näidanud, et mida vähem ette, seda parem pärast.

12 käis pauk ja algas 6,5kildine teekond ja otse algusega Kirna mäest üles. Kui viimased trennid olen näinud 20 minutit numbrit 160 (kopikatega), siis oli seekord alguseks kohe 180. Oma aruga tempot üldse ei teinud ja jälgisin, kuidas massid (sealhulgas kepikõndijad) must nagu elektripostist mööda panid. Veidi kurb oli, aga püüdsin oma aeglast hõljumist hoida. Kirna mäel aga kohtasin sadu elektriposte, kellest omakorda ise hakkasin mööda panema. Pulss langes ka lõpuks 170ndatesse.

Seal püüdis ka Mel mind kinni ja liitus teekonnaga. Väga hea! Sain pidevalt juhiseid ning kõige parem oli ülevaade läbitud teekonnast ja kui palju ees veel oli ootamas. Väga hea on mõelda, et noh - ainult 2,5 kilti veel ees, juba 4 ju läbitud!! Igatahes oli toetav tugi väga suureks kasuks.

Sellest hoolimata ei näinud kordagi numbreid 160 kandis. Oleks hea meelega tahtnud kiiremini põrutada, aga tundsin algusest peale terve tee, et õrnalt kõhus miski surub ja kui nüüd sips tempot tõsta, siis hakkab kohe pistma ka.

Ca 2 kilti enne lõppu tempotõus siiski tuli ning üsna pea ka algas pistmine. Tõstsin tasakesti veel tempot ja lõpukilomeetri pistis ikka päris kõvasti, lausa ora küljes. Enne staadionile minekut oli tipp, mis selle pistmisega veel olla sai, Mel soovitas samas tempos ka staadioniring ära teha. Paraku tundsin staadionil, et kui samas vaimus jätkan, siis jätan teele samasuguse üllatuse nagu Kirna mäel kohtasime - Roberti laiba (okselaik). Võtsin tempo taas alla, pulss oli nagunii juba 198 kandis kõõlumas, ning viskasin rahulikult lõpuni ära.

Kokkuvõte: 560. koht 1121 seas, 264. koht naiste seas, aeg 46:17.8, N 18 seas 101. koht, kilomeetri keskmine aeg 7:07.4.
Kui ma ennustasin lõpuajaks miskit 55 mindiga ja Mel 45 mindiga, siis tundub, et seekord võis tal õigus olla. Võib-olla.

Nii. Kogu projekti eesmärk sai täidetud - mitte jääda viimaseks ja max viimase 10 sekka. Lausa keskele sai.
Samuti jäin rahule, et terve tee möödus kenasti sörkides ja mitte kordagi jalutades.

Aga. Möödunudpäevane kurnatuseni töötamine, magamatus jne mõjusid ikka väga halvasti. Võhma tundus olevat küll, aga pistmine ei lasknud kiiremini põrutada.

Täna, 79. päeval proovisime siis Meliga ca 6kildist tiiru teha. Vahe silmaga märgatav. Esimesel minutil suutis pulss olla 130 kandis, mitme minuti jagu 150 kandis ning suures osas 160 kandis, max 172 peal. Lõpus tõstsin taaskord tempot, pulsid 180 peal (ja mitte eilse kombel 190 peal).
Täpsem pulsiinfo: esimene pool 21.52 AVG 161, teine pool 21.17 ja vastutuules AVG 175. Kokkuvõttes: 43.09, TP 181+170+150 ja kokku AVG oli 168.
Eile põletasin 876 kcal ja AVG 180 (terve jooks keskmiselt 180 pulsiga - ouch!!).

Enesetunne parem, ei pistnud, jaksu oli. Kõik see, mis võinuks eile olla. Samas tõestas see ka mu eelmainitud teooriat - rõveraske ja pulsikõrge treening eelmisel päeval, toob hea ja madala pulsiga trenni järgmisel päeval. No tahaks kiiremini panna - võhma ja jaksu on... aga pulsid kohe kõrgel ja lihtsalt ei saagi... Niu niu.

Aga kas saaks inimene, kes aastaid istunud diivanil ja maksimaalselt kõndinud külmkapini, loota pärast 77päevast harjutamist midagi enamat ja paremat? Mina tahaks küll..

Igatahes suured tänud Melile, kes on 79 päeva mind aidanud, olnud suureks toeks, pannud mind liikuma ning aidanud täita mu esimese eesmärgi. Küsisin ka, mis järgmiseks eesmärgiks võtta: joosta maraton 2 tunniga või joosta 246 kilomeetrit. Ta haaras kahe käega peast. Huvitav, miks keegi mu võimetesse ei usu...

72. päev, vahekokkuvõtted

69. päev - puhkus, venitused, mõned lihasharjutused ja 15 min sörki.

70. päev - Paide ÜG staadionil, SJ 11:48, 1,2 km, 8.06,3, TP 180+169+142 (1' 11'' 130)
1. 500 m 3,32, TP 177+169+151 (pistis jõledalt ja FC Levadia kutid hakkasid oma häälitsustega segama, aga sellest hooliamata suutsid nad Paide Linnameeskonda taaskord võita, 4:1 [jube oluline info siin, eks ole]).
2. ringil üritasin pistmisest hoolimata lõpuks 1 km ära joosta, mis ka õnnestus. 5,54.1. TP 195+189+173. Viimased 300 m pistis jõledalt.
3. 1 km, aeg 5,52, TP 192+180+155. Pistis jälle jõledalt, aga võtsin rahulikumalt.
Terve distants ca 5 km.
Ilm oli mõnus soe, pulsid hüppasid kohe lakke, väga raske, pole siiani nii palju pistnud, lõpuks tekkisid mõlema jala alla villid ning kõndidagi oli valulik - kõik olud võimalikult kehvad. Läbielamisi illustreerib juuresolev pilt. Kuna trenn oli koos Meliga, siis sain kõvasti vatti, väidetavalt tulid ka JH ja K suure piitsutamise peale lõpuks enam-vähem õigesti välja. Kuid 70. juubelipäeva karm trenn sillutas tee järgmise päeva väääääga kordaläinud trennile.

71. päev - 6,5 km enam-vähem jutti, vahepeal pulsipaus ja soojendusdressi koorimine.
Ääretult kerge. Ei mingeid probleeme. Kõik läks ladusalt. Kui eelmine treening oli üks raskeimatest, siis tänane kuulub kergeimate kilda.

2x3,25km ehk kokku 6,5km
I ring koguaeg 26.15/ 8.04,6 kilomeetri aeg / AVG 168,333 (lõpuks ometi pulss alla 170!!)
II 23.36 / 7.15,4 / AVG 171,800
Mõlema aeg kokku 49.52 / 7.40,3 / AVG 170,5
Taastumine pärast II 187+168+139=494
TA 2.10
viimased 2km TT 6.55 + 5.54km (kui täheldada, siis eile oli samuti üks 1km ringiaeg 5.54, samal ajal, kui pulss oli enamjaolt üle 190 ja rämedalt pistis, siis tänane 5.54 tuli äärmiselt kergelt, madalama pulsiga ning varuga tempot juurde lisada. Eile oli varusid täiesti ümmargune null.)


72. päev - puhkus, vist.

67. päev, raudteel

Tänane marsruut kulges mööda vana Türi-Tamsalu raudteed. Ehkki raudteest pole seal ammu enam haisugi. Kahel pool mets, tuulevaikne - sobis. Tibutas uduvihma vahepeal tänagi, kuid muidu polnud häda kedagit. Algus oli päris raske ja mõtisklesin, et rohkem vist ei viitsi sellega tegeleda. Aga täna polnud ka aega sooja teha, upsiii.
Skeem: 2x22,5 + 3 kõnd.

I 22,5 keskmine 171, max 181
II 171, 180.
Taastumine pärast teist püstijalu: 177, 152, 142.

Keskmine pulss oli 160ndates kindlasti veel 15. minutilgi. Ca 18. minutist tungis 170 peale ja hakkas kõikuma seal kandis ja vahepeal 160 ka. Ehk siis väga äge.
Lõpetasin siis tänase treeningu seeneliste päästeoperatsiooniga. See seisnes auto signaali tuututades. Lõbus!

ET: Väga hää!

61. päev, nauding, rõõm, mmmmm...

Vot sellist mõnusat naudingutunnet oma ringist pole ammu tundnud. Ehk päris algusaegadel (väljapeetud ha-ha, mitte, et ma sugugi alguses siiamaani pole).
Igatahes klappis täna kõik. Välja sain sips pärast 18. Ilm oli täiesti mõnus, selge, mõned pilvetutid, sinine taevas. Tuult peaaegu polnudki. Temperatuur norm.
Teine dimensioon pidi ka täna olema. 5x10 sörk, vahele 12:4=3 min kõnd.

I keskmine 177, max 188. (enamiku teest itsitasin ja ajasin juttu, pole imestatav kõrge pulss)
II 177, 182
III 173, 178
IV 170, 177 (uuu, sips veel alla ja 160ndates olengi)
V 171, 176

Taastumine pärast viimast: 168, 148, 134.

Kuigi kogu jooksuaeg on seni vist rekordiline, 50 min ja kogu trenn 1 h 02, siis tundus täna olevat üks lihtsamatest trennidest. Ääretult kerge, ääretult lihtne, täna oleks küll lõpmatuseni võinud loivata. Metsikult mõnus!!!!

Ahjaaaa... Miks ma esimese ringi ajal itsitasin. Tegelikult itsitasin ka kogu soojenduse ja täiesti võimatu naeru pidada. Me otsustasime pühapäeval triatlonile minna. Küll kambakesi - 1 ujub 300m, üks sõidab ratast 12,8 km ja mina sörgin 2 km. Minu esimene võistlus.. Ei suuda laia irvet näolt pühkida... see saab pull olema....

55. päev, ooolraaait, haaardkooor!!

mmmmm, täna oli sinuga hea, kallis! tõeline hardcore!
Tänase trenni teemal jätkates, siis hea oli tõepoolest. Esmakordselt keskmine pulss ka alla 170. Kuigi ajalises mõttes oli ka väiksem ring.
Skeem: 12 sörk, 5 venitusi, jooksuharjutused ja kiirendusjooksud, millega läks aega 9 minti, 5 minti kõndi tagasi ja 8 sörk. Kokku: 39 minti.

12 min sörgi keskmine: 168 (vauu!), max 178.
Jooksuharjutuste ja kiirendusjooksude keskmine 182, max 190.
8 min sörgi keskmine: 179, max 184. Taastumine püstijalu: 176/ 161/ 140.

Üle pika aja taas otsaesine märg. Kuigi ajaliselt oli ring lühem ja jooksuaeg, sorri, sörgiaeg isegi poole võrra lühem maksimumidest.
Aga tundub, et pulss peab ikka 190 peal ära käima, et endorfiinimullike ajus lõhkeks ja väääääga häääää jälle oleks.
Seega ET taas: SUPER!

50. päev, raske+kerge

2 päeva on siis täiesti liikumises vahele jäänud. Sellegipoolest olin eile mõtteliselt jooksmise juures väga lähedal. Küll alles Tervis Plussi oktoobrinumbris selgub, miks ja kuidas, kuid lugu tuleb kindlasti huvitav ja ma isegi tahtmist juurde saanud.

Tänane skeem: 15 min sörk, 3 kõnd, 15 sörk, 3 kõnd, 15 sörk, 3 kõnd. Ehk 45 m sörki ja 9 kõndi.
Väga raske oli täna... Ei olnud viga rütmis, hingamises, pulsis või jumal teab milles, vaid lihtsalt selles, et oli raske. Tundub nagu oleks teatud mõttes otsast pihta hakanud. Huvitav, et kahepäevane paus nii laastavalt mõjus. Selline tunne nagu oleks esimest korda rajal.

Teises mõttes oli jälle kerge. Kui tavaliselt ikka higi voolab ja pärast on tunne nagu oleks peksa saanud, siis seekord oli tunne, et selja taha jäi vaid kerge jalutuskäik. Kummaline, aga just need mõlemad tunded täna valdasid korraga.

Pärast igat 15 m sai ka taastumispulsid võtta. Seekord täiesti püstijalu, sest pea alaspidi rippumine, nagu alles näha oli, keset ringi ei ole just kõige parem ja toredam.

Pulsid
I ring: keskmine 171, max 186. Taastumine: 173/ 153/142.
II ring: keskmine: 171, max 178. Taastumine: 173/ 166/ 144.
III ring: 172, 177. TP: 171/ 155/ 147.

Kuna mulle meeldib väga võrrelda, siis võrdleme 9 päeva taguseid (siis oli sörgiaeg 10 minti, kõnd 5) pulsse tänasega:

I täna keskmine 171/ max 186
9 päeva tagasi: 181/ 190

II täna 171/ 178
ja siis: 183/ 187

III täna 172/ 177
ja siis 185/ 191

Olen täheldanud, et maksimumid kukuvad iga ringiga, olenemata et keskmine just tõuseb. Vist ei tee piisavalt soojendust enne :o)

Üks suur unistus oleks keskmine saada 161 peale ehk ca 10 lööki alla. 171 on ikkagi suhteliselt palju, kuid arvestades seda, et olen pikalt 180-190 peal olnud, siis 171 on ikka päris hea tulemus. Ainult paar lööki veel vähem ja olen 160ndates :o)

46. päev, harjutused

Täna kõik täpselt ettekirjutuste järgi... enam-vähem.

Venitasin õues 10 minti. Siis sörkisin 15 minti. Keskmine pulss 178, max 184.
Siis venitasin veel 10 minti. A mõõtis jalgrattaga... ups... 40 ja 50 m oli vaja, nagu ma nüüd näen.. Ok, siis ma tegin täna tasa eelmised ülepingutused... kus ma siis pooleli jäin. Ahjah, jalgrattaga sai mõõdetud siis 30 ja 40 meetrit. Aga võib-olla oli see algne variant ka, aga hetkel ma ühest silmast ei näe ja teisest aju poolkerast ei saa midagi hetkel aru (sellest hiljem).
Nii. Siis tegin esimese meetrivariandiga jooksuharjutusi ja teise meetrivariandiga 5 kiirendusjooksu. Oeh, absull midagi ei saa aru, pea täiesti sassis...
Kuhu ma nüüd jäin... ahah, ok, paraku ei saa enam aru....
Siis ma kõndisin 5 minti tagasipoole ja sörkisin 10 minutit lõpuni, et saaks üle kuu aja ka taastumispulssi võtta.
Ok, A tuli ja teatas, et mõõtis ikkagi 40 ja 50 m. Ma ei saa aru, mis mu peas juhtus...

Ok, taastumispulsid: 174/ 140/ 112.
Võrdluseks 5. päeva taastumine juulis: 190/ 155/ 145
No ja tänu nendele taastumispulssidele ma enam mitte midagi aru ei saa. Kui pea sealt alt rippumast üles tõstsin, siis kõik edasi on kuidagi must maa... Ime, et näpud veel kirjutavad... Vererõhk on kindlasti praegu ka imelik....... Oeh, parem lõpetan, tekst läheb aina jaburamaks........

EDIT: Pärast kuuma dušši ja puhkamist on olek väga hää, nagu ikka. Seoses minu madala vererõhuga ei too pea alaspidi rippumised, järsud püstitõusmised kunagi midagi huvitavat kaasa peale meeltesegaduse. Trenn oli väga hea, lõpus pea alaspidi polnud. Kogu komme! Homme jälle!

40. päev, juubelihõnguline

10 minti, venitust 10 jalutust, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 5 sörk, 3 kõnd, 10 minti venitust. Kokku: 1h 20 mint.

Enesetunne: SUPEEEER! Millal viimati nii oli? Ei mäleta. Suurt väsimust täna pole.

Pulsid:
(võetud esimesel mindil ja 5., 6. ja 7. minutil)
I ring: 164, 185, 184, 186.
II ring: 186, 188, 186, 187. Tuul oli vastu.
III ring: 179, 188, 188, 188.
IV ring: 179, 189, 189, 189.
V ring: 182, 190, 191, 192. Tuul oli 75% ajast vastu

Keskmine pulss: 159, max pulss 194.

36. päev ja rampväsimus

Eile sai taas emaga ring J-Js tehtud ning algusaegset 4 ja 1 proovitud. Ei teata just rõõmuga, et ema pulsid püsisid pidevalt kuni 10 lööki madalamad. Viimases veerandis see muutus ja seis oli vastupidine.

Ema lõpetas varem ning siirdusin veel ümber järve ringile. Kokku ca 50 minti, pulsse ei tea... veel.. vist.

Emaga ühes tempos püsimine oli paras loivamine. See-eest tänane treening oli paras uuuuu. 5x ca 6 minti ehk 1 km sörki, vahele jalutamine. Koguaeg 1 h 10 minti. Pärast sellist rattasõitu olin päris läbi, nüüd ikka puhas mahl. ca 30 min sörki kokku, senine rekord - wiiii. Max pulss, mida nägin oli 192, aga võis ka kõrgemat näidata. No 200 ei tulnud :o)

Aga pärast trenni olen õginud nagu nälginud põrsas kõrbes. Ribid, salat, tomatisupp, huuuunnnikutes šokolaadi. Puhataaaaa.....

Kaotatud kalorid: 891 (kõigest 6 Daimi sokulaadi).
Keskmine pulss: 165.
Stardis: 114.
Numbrid enda jaoks kirja: 1) 6.11,3 (ringiaeg ca 1 km) / 184 (ringi lõpupulss)+172 (30 sekki pärast lõppu) +145 (1 min pärast lõppu) =501.
2) 5.57,6 / 190+180+151=521.
3) 6.15,6 / 191+186+164=541.
4) 6.10,4 / 192+185+165=542.
5) 6.09 ca / 192+185+166=543.