Täna taas rattaga. 1h 16 minti miinus kreegipaus.
50 minti sai sõidetud, no tegelikult see häda algas varem, siis tundsin, et kõht nii tühi ja sõidan nagu auto bensiiniaurudel. Kõht oli ikka väga tühi. Jooksmise peal seda jama pole tundnud. Rattaga on nagu lihtsalt kükitamine toolil ja kulgemine. Siis jõuab igasugu tundmuseid tunda. No ja kõht oli ikka väga tühi ja energiat polnud justkui absull midagi.
Õnneks oli mul mu armas rüütel kaasas, kes leidis ühe mahajäetud kreegipuu... Mmmm... kreegid... Mmmm... Ja siis tõi mulle pihutäite kaupa kreeke ja ma muudkui ahmisin, ahmisin nagu koer, kes kondi närimata alla neelab. Sain ka vastava vihje.
Paariminutiline paus ja jaks oli taas tagasi. 5 minti hiljem küll hakkasid kõhus veidrad protsessid toimuma ning kõht andis märku, et pooltoored ja täisvalmid kreegid tühjas kõhus polnud just parim idee. Valud ja külm higi. Aga see õnneks möödus kiiresti. Leppisime kõhuga kokku, et täna me ei veiderda.
Keskmine pulss, kreegipaus sisse arvutatud, 128, max pulss kiirematel otstel 172.
Wednesday, September 8, 2010
Tuesday, September 7, 2010
52. päev, täiesti besees
Nii irriteerivat ja vihast trenni pole veel siiani olnud. Soojenduseks suutis üks teatud persoon mind täiesti keema ajada. Noh, õigemini ma ise olin loll, et keema läksin, aga nii kristlane ma ka olla ei suuda, et iga asja peale teine põsk ette keerata. A no mis sest enam.
Seega olin enne oma 2 x 15 sörk / 5 kõnd skeemi juba närviline. Tagatipuks ajas mind iga viimne asi veel rohkem närvi. Seekord oli selleks mu koer. Kõigepealt kohtus ta üle pika aja naabri koeraga ja ma pidin tõsiselt vaeva nägema, et hoida jooksurütmi ja samal ajal tõmmata kaamlit läbi nõelasilma ehk siis koera enda juurde.
Seejärel otsustas koer, et oma pahameele märgiks märgistab ta naabrikutsa territooriumi suure sitahunnikuga. Paraku oleme talle liiga palju saia söötnud ning ta kõht oli kinni, mistõttu istus ta kujuteldava poti peal kükakil juba minut aega - minu väärtuslik jooksuminut raisus!!! Siis hakkas ta nii kõvasti punnitama, et tekkis erektsioon - väkkkk! Ma ei suuda lambasooles vorstikesi kunagi endise pilguga vaadata..... Seejärel suutis kuidagi pooliku pabula enda kintsu külge riputada, mis õnneks kerge sörgiga lõpuks maha kukkus... No kurat!!!
Seejärel, saades aru minu kasvavast ärritusest, otsustas ta igal võimalusel jääda rohuliblekesi nuusutama ja kivikujuna iga sammu peal tarduma. Vahepeal otsustas ta sellist pulli teha, et jäi risti mu jooksuteekonnale lambist ette nii muuseas põldu ja kauguseid silmitsema.
Lisaks muule andis väike armas sõdilane jala küljes, Achielleus, taas märku kui koera sittumisel kohapeal timpisin. Lõpuks tuli juba iga samm läbi kerge-kerge valu. Aga nagu puusaga - see on mööduv nähtus.
Tänased pulsid pole sugugi üllatavad. Kui, siis selles mõttes, et sellise ärritamise peale suutsid niigi madalaks jääda.
I keskmine 175, max 186
II keskmine 179, max 190
Seega olin enne oma 2 x 15 sörk / 5 kõnd skeemi juba närviline. Tagatipuks ajas mind iga viimne asi veel rohkem närvi. Seekord oli selleks mu koer. Kõigepealt kohtus ta üle pika aja naabri koeraga ja ma pidin tõsiselt vaeva nägema, et hoida jooksurütmi ja samal ajal tõmmata kaamlit läbi nõelasilma ehk siis koera enda juurde.
Seejärel otsustas koer, et oma pahameele märgiks märgistab ta naabrikutsa territooriumi suure sitahunnikuga. Paraku oleme talle liiga palju saia söötnud ning ta kõht oli kinni, mistõttu istus ta kujuteldava poti peal kükakil juba minut aega - minu väärtuslik jooksuminut raisus!!! Siis hakkas ta nii kõvasti punnitama, et tekkis erektsioon - väkkkk! Ma ei suuda lambasooles vorstikesi kunagi endise pilguga vaadata..... Seejärel suutis kuidagi pooliku pabula enda kintsu külge riputada, mis õnneks kerge sörgiga lõpuks maha kukkus... No kurat!!!
Seejärel, saades aru minu kasvavast ärritusest, otsustas ta igal võimalusel jääda rohuliblekesi nuusutama ja kivikujuna iga sammu peal tarduma. Vahepeal otsustas ta sellist pulli teha, et jäi risti mu jooksuteekonnale lambist ette nii muuseas põldu ja kauguseid silmitsema.
Lisaks muule andis väike armas sõdilane jala küljes, Achielleus, taas märku kui koera sittumisel kohapeal timpisin. Lõpuks tuli juba iga samm läbi kerge-kerge valu. Aga nagu puusaga - see on mööduv nähtus.
Tänased pulsid pole sugugi üllatavad. Kui, siis selles mõttes, et sellise ärritamise peale suutsid niigi madalaks jääda.
I keskmine 175, max 186
II keskmine 179, max 190
Monday, September 6, 2010
51. päev, ratastel.
Täna siis vahelduseks taas ratta seljas. 1 h ja 3 minti, kesmine pulss 132, max 162. Km ca 16,5.
Eile pealinnas kõpsutades hakkas kannast vertikaalasendis lähtuv kõõlus valutama. Iga sammu peal andis tunda. Aga no ma kõpsutasin ka väikeste kontsakestega, jusiis jallule ei meeldinud.
Mõtlesin, et läks üle täna. Aga kui panin kossid jalga ja läksin ratast võtma, siis tundsin, et ikka sama häda. Ja väntamise peal andis ka tunda. Aga see on selline valu, mis läheb üsna varsti üle. Tuleb ainult kenasti ära kannatada :) Lihtsalt ei tohi nii palju kõpsutada.
Muud uudist põlegi. Uus ISC müts on äge ja hea.
Eile pealinnas kõpsutades hakkas kannast vertikaalasendis lähtuv kõõlus valutama. Iga sammu peal andis tunda. Aga no ma kõpsutasin ka väikeste kontsakestega, jusiis jallule ei meeldinud.
Mõtlesin, et läks üle täna. Aga kui panin kossid jalga ja läksin ratast võtma, siis tundsin, et ikka sama häda. Ja väntamise peal andis ka tunda. Aga see on selline valu, mis läheb üsna varsti üle. Tuleb ainult kenasti ära kannatada :) Lihtsalt ei tohi nii palju kõpsutada.
Muud uudist põlegi. Uus ISC müts on äge ja hea.
Sunday, September 5, 2010
50. päev, raske+kerge
2 päeva on siis täiesti liikumises vahele jäänud. Sellegipoolest olin eile mõtteliselt jooksmise juures väga lähedal. Küll alles Tervis Plussi oktoobrinumbris selgub, miks ja kuidas, kuid lugu tuleb kindlasti huvitav ja ma isegi tahtmist juurde saanud.
Tänane skeem: 15 min sörk, 3 kõnd, 15 sörk, 3 kõnd, 15 sörk, 3 kõnd. Ehk 45 m sörki ja 9 kõndi.
Väga raske oli täna... Ei olnud viga rütmis, hingamises, pulsis või jumal teab milles, vaid lihtsalt selles, et oli raske. Tundub nagu oleks teatud mõttes otsast pihta hakanud. Huvitav, et kahepäevane paus nii laastavalt mõjus. Selline tunne nagu oleks esimest korda rajal.
Teises mõttes oli jälle kerge. Kui tavaliselt ikka higi voolab ja pärast on tunne nagu oleks peksa saanud, siis seekord oli tunne, et selja taha jäi vaid kerge jalutuskäik. Kummaline, aga just need mõlemad tunded täna valdasid korraga.
Pärast igat 15 m sai ka taastumispulsid võtta. Seekord täiesti püstijalu, sest pea alaspidi rippumine, nagu alles näha oli, keset ringi ei ole just kõige parem ja toredam.
Pulsid
I ring: keskmine 171, max 186. Taastumine: 173/ 153/142.
II ring: keskmine: 171, max 178. Taastumine: 173/ 166/ 144.
III ring: 172, 177. TP: 171/ 155/ 147.
Kuna mulle meeldib väga võrrelda, siis võrdleme 9 päeva taguseid (siis oli sörgiaeg 10 minti, kõnd 5) pulsse tänasega:
I täna keskmine 171/ max 186
9 päeva tagasi: 181/ 190
II täna 171/ 178
ja siis: 183/ 187
III täna 172/ 177
ja siis 185/ 191
Olen täheldanud, et maksimumid kukuvad iga ringiga, olenemata et keskmine just tõuseb. Vist ei tee piisavalt soojendust enne :o)
Üks suur unistus oleks keskmine saada 161 peale ehk ca 10 lööki alla. 171 on ikkagi suhteliselt palju, kuid arvestades seda, et olen pikalt 180-190 peal olnud, siis 171 on ikka päris hea tulemus. Ainult paar lööki veel vähem ja olen 160ndates :o)
Tänane skeem: 15 min sörk, 3 kõnd, 15 sörk, 3 kõnd, 15 sörk, 3 kõnd. Ehk 45 m sörki ja 9 kõndi.
Väga raske oli täna... Ei olnud viga rütmis, hingamises, pulsis või jumal teab milles, vaid lihtsalt selles, et oli raske. Tundub nagu oleks teatud mõttes otsast pihta hakanud. Huvitav, et kahepäevane paus nii laastavalt mõjus. Selline tunne nagu oleks esimest korda rajal.
Teises mõttes oli jälle kerge. Kui tavaliselt ikka higi voolab ja pärast on tunne nagu oleks peksa saanud, siis seekord oli tunne, et selja taha jäi vaid kerge jalutuskäik. Kummaline, aga just need mõlemad tunded täna valdasid korraga.
Pärast igat 15 m sai ka taastumispulsid võtta. Seekord täiesti püstijalu, sest pea alaspidi rippumine, nagu alles näha oli, keset ringi ei ole just kõige parem ja toredam.
Pulsid
I ring: keskmine 171, max 186. Taastumine: 173/ 153/142.
II ring: keskmine: 171, max 178. Taastumine: 173/ 166/ 144.
III ring: 172, 177. TP: 171/ 155/ 147.
Kuna mulle meeldib väga võrrelda, siis võrdleme 9 päeva taguseid (siis oli sörgiaeg 10 minti, kõnd 5) pulsse tänasega:
I täna keskmine 171/ max 186
9 päeva tagasi: 181/ 190
II täna 171/ 178
ja siis: 183/ 187
III täna 172/ 177
ja siis 185/ 191
Olen täheldanud, et maksimumid kukuvad iga ringiga, olenemata et keskmine just tõuseb. Vist ei tee piisavalt soojendust enne :o)
Üks suur unistus oleks keskmine saada 161 peale ehk ca 10 lööki alla. 171 on ikkagi suhteliselt palju, kuid arvestades seda, et olen pikalt 180-190 peal olnud, siis 171 on ikka päris hea tulemus. Ainult paar lööki veel vähem ja olen 160ndates :o)
Thursday, September 2, 2010
47. päev, maru, tuul, paduvihm
"Torm läheneb koerana haukudes.
Huu! - remmelgad painduvad maani!
Tuul roostetand võtmeaukudes
vilistab kaerajaani.
Suits lendab ja kelluke täriseb.
Huu! - koldes käib mökitav tõmblus.
Teel Madruste-Martal käriseb
simmaniseeliku õmblus.
Ta punased juustesabrikud
hoi! - tilguvad sula traani!
Plekkninadest puhuvad vabrikud
üht vana padespaani."
jne
B. Alveri "Maru" kirjeldab imeliselt tänast ilma. Loomulikult ilma, mil ma ei saanud oma ringi vahele jätta.
Tänane skeem: 4x 12 sörk, 3 kõnd ehk 1 h trenn. Seega rekordiline 48minutiline sörgiaeg.
Venitasin korralikult 10 m ette ja asusin teele. Õues oli ikka jahedavõitu küll, kuid õnneks vihma täiesti ei ladistanud. Esimene seeria läks kenasti. Teisel ringil hakkas Alveri luuletuse kombel marutama ja padutama, tuul vastu. Siis hakkasid jalad kangeks jääma iga kolmemindise kõnni peale. Nagu puitproteesid oleks all olnud. Ei saanud aru millest, külm nagu polnud ja lihased ka ei valutanud. Küll aga praegu on kintsud nagu jääkamakad all ja lausa õhkavad jahedust.
Palav igatahes polnud ja higi esmakordselt ei tilkunud, see-eest tilkus märga igalt poolt. Ainukesed soojad kehaosad olid ainsana paljastunud käed. Sääred ka soojad, aga reied ikka jääkülmad.
Ilmastikuolude poolest siiani raskeim ring. Suvised 35kraadised leitsakud on poisikesed tänase kõrval. Aga nagu endiselt - rütm oli väga hea, hingata kerge, probleemi polnud mingisugust. Väga lihtne ja hea. Jaksu oleks rohkemakski olnud.
I ring keskmine 172, max 181
II 180, 188 (tuul vastu, padukas)
III 174, 182
III 172, 189
Taastumine: 172/ 137/ 128 (seda oli ebameeldiv tuule ja vihma käes võtta, urr!)
Huu! - remmelgad painduvad maani!
Tuul roostetand võtmeaukudes
vilistab kaerajaani.
Suits lendab ja kelluke täriseb.
Huu! - koldes käib mökitav tõmblus.
Teel Madruste-Martal käriseb
simmaniseeliku õmblus.
Ta punased juustesabrikud
hoi! - tilguvad sula traani!
Plekkninadest puhuvad vabrikud
üht vana padespaani."
jne
B. Alveri "Maru" kirjeldab imeliselt tänast ilma. Loomulikult ilma, mil ma ei saanud oma ringi vahele jätta.
Tänane skeem: 4x 12 sörk, 3 kõnd ehk 1 h trenn. Seega rekordiline 48minutiline sörgiaeg.
Venitasin korralikult 10 m ette ja asusin teele. Õues oli ikka jahedavõitu küll, kuid õnneks vihma täiesti ei ladistanud. Esimene seeria läks kenasti. Teisel ringil hakkas Alveri luuletuse kombel marutama ja padutama, tuul vastu. Siis hakkasid jalad kangeks jääma iga kolmemindise kõnni peale. Nagu puitproteesid oleks all olnud. Ei saanud aru millest, külm nagu polnud ja lihased ka ei valutanud. Küll aga praegu on kintsud nagu jääkamakad all ja lausa õhkavad jahedust.
Palav igatahes polnud ja higi esmakordselt ei tilkunud, see-eest tilkus märga igalt poolt. Ainukesed soojad kehaosad olid ainsana paljastunud käed. Sääred ka soojad, aga reied ikka jääkülmad.
Ilmastikuolude poolest siiani raskeim ring. Suvised 35kraadised leitsakud on poisikesed tänase kõrval. Aga nagu endiselt - rütm oli väga hea, hingata kerge, probleemi polnud mingisugust. Väga lihtne ja hea. Jaksu oleks rohkemakski olnud.
I ring keskmine 172, max 181
II 180, 188 (tuul vastu, padukas)
III 174, 182
III 172, 189
Taastumine: 172/ 137/ 128 (seda oli ebameeldiv tuule ja vihma käes võtta, urr!)
Wednesday, September 1, 2010
46. päev, harjutused
Täna kõik täpselt ettekirjutuste järgi... enam-vähem.
Venitasin õues 10 minti. Siis sörkisin 15 minti. Keskmine pulss 178, max 184.
Siis venitasin veel 10 minti. A mõõtis jalgrattaga... ups... 40 ja 50 m oli vaja, nagu ma nüüd näen.. Ok, siis ma tegin täna tasa eelmised ülepingutused... kus ma siis pooleli jäin. Ahjah, jalgrattaga sai mõõdetud siis 30 ja 40 meetrit. Aga võib-olla oli see algne variant ka, aga hetkel ma ühest silmast ei näe ja teisest aju poolkerast ei saa midagi hetkel aru (sellest hiljem).
Nii. Siis tegin esimese meetrivariandiga jooksuharjutusi ja teise meetrivariandiga 5 kiirendusjooksu. Oeh, absull midagi ei saa aru, pea täiesti sassis...
Kuhu ma nüüd jäin... ahah, ok, paraku ei saa enam aru....
Siis ma kõndisin 5 minti tagasipoole ja sörkisin 10 minutit lõpuni, et saaks üle kuu aja ka taastumispulssi võtta.
Ok, A tuli ja teatas, et mõõtis ikkagi 40 ja 50 m. Ma ei saa aru, mis mu peas juhtus...
Ok, taastumispulsid: 174/ 140/ 112.
Võrdluseks 5. päeva taastumine juulis: 190/ 155/ 145
No ja tänu nendele taastumispulssidele ma enam mitte midagi aru ei saa. Kui pea sealt alt rippumast üles tõstsin, siis kõik edasi on kuidagi must maa... Ime, et näpud veel kirjutavad... Vererõhk on kindlasti praegu ka imelik....... Oeh, parem lõpetan, tekst läheb aina jaburamaks........
EDIT: Pärast kuuma dušši ja puhkamist on olek väga hää, nagu ikka. Seoses minu madala vererõhuga ei too pea alaspidi rippumised, järsud püstitõusmised kunagi midagi huvitavat kaasa peale meeltesegaduse. Trenn oli väga hea, lõpus pea alaspidi polnud. Kogu komme! Homme jälle!
Venitasin õues 10 minti. Siis sörkisin 15 minti. Keskmine pulss 178, max 184.
Siis venitasin veel 10 minti. A mõõtis jalgrattaga... ups... 40 ja 50 m oli vaja, nagu ma nüüd näen.. Ok, siis ma tegin täna tasa eelmised ülepingutused... kus ma siis pooleli jäin. Ahjah, jalgrattaga sai mõõdetud siis 30 ja 40 meetrit. Aga võib-olla oli see algne variant ka, aga hetkel ma ühest silmast ei näe ja teisest aju poolkerast ei saa midagi hetkel aru (sellest hiljem).
Nii. Siis tegin esimese meetrivariandiga jooksuharjutusi ja teise meetrivariandiga 5 kiirendusjooksu. Oeh, absull midagi ei saa aru, pea täiesti sassis...
Kuhu ma nüüd jäin... ahah, ok, paraku ei saa enam aru....
Siis ma kõndisin 5 minti tagasipoole ja sörkisin 10 minutit lõpuni, et saaks üle kuu aja ka taastumispulssi võtta.
Ok, A tuli ja teatas, et mõõtis ikkagi 40 ja 50 m. Ma ei saa aru, mis mu peas juhtus...
Ok, taastumispulsid: 174/ 140/ 112.
Võrdluseks 5. päeva taastumine juulis: 190/ 155/ 145
No ja tänu nendele taastumispulssidele ma enam mitte midagi aru ei saa. Kui pea sealt alt rippumast üles tõstsin, siis kõik edasi on kuidagi must maa... Ime, et näpud veel kirjutavad... Vererõhk on kindlasti praegu ka imelik....... Oeh, parem lõpetan, tekst läheb aina jaburamaks........
EDIT: Pärast kuuma dušši ja puhkamist on olek väga hää, nagu ikka. Seoses minu madala vererõhuga ei too pea alaspidi rippumised, järsud püstitõusmised kunagi midagi huvitavat kaasa peale meeltesegaduse. Trenn oli väga hea, lõpus pea alaspidi polnud. Kogu komme! Homme jälle!
Monday, August 30, 2010
44. päev, jalad said tiivad
Kui Mel soovitas tänaseks trenniks 4x10 sörk, 5 mint jalutus vahele, siis küsimusele, kas teed ära, jah öeldes, mõtlesin ma absoluutselt vastupidist. Mäletan juba 4x5 sörki tehes, et oli ikka päris keeruline ja nõudis suurt pingutust. 4x10 siis ammugi pani juba silmi pööritama, aga no nagu Põltsamaal öeldakse - kas teeme või jaa!!
No ikka jaa!
Koer kaenlasse ja minek. Üllatusest on mul siiani karp lahti, nagu ka terve tee, mis oli siis küll rohkem seotud hingeldamisega, sest ohooo! Meenutas hoopis esimest treeningut, mil sai 1 mint sörgitud ja 4 kõnnitud. Seda kerguse poolest. Absoluutselt mingi probleem polnud 10 minti timpida ja 4 korda järjest.
Raske oli küll uut ringi alustada pärast kõndimist, aga muidu oli okeika. Tundub, et täna absull kõik faktorid klappisid. Loomi ei kartnud, riided olid õiged seljas, polnud palav, ega külm, päike paistis ka sipake ja tegi tuju heaks, tuult polnud, vihma ei sadanud, koer tõmbles vähe, jalatsipaelad lahti ei tulnud, autosid polnud palju jnejnejne.
I ringi keskmine pulss 170, max 181
II 175, 179
III 179, 184
IV 178, 183
Olen endaga ikka huuuuuullluuuuuult rahul. Lausa võis. Õnnelik. Vääääääga.
ET! SUPEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEER!
No ikka jaa!
Koer kaenlasse ja minek. Üllatusest on mul siiani karp lahti, nagu ka terve tee, mis oli siis küll rohkem seotud hingeldamisega, sest ohooo! Meenutas hoopis esimest treeningut, mil sai 1 mint sörgitud ja 4 kõnnitud. Seda kerguse poolest. Absoluutselt mingi probleem polnud 10 minti timpida ja 4 korda järjest.
Raske oli küll uut ringi alustada pärast kõndimist, aga muidu oli okeika. Tundub, et täna absull kõik faktorid klappisid. Loomi ei kartnud, riided olid õiged seljas, polnud palav, ega külm, päike paistis ka sipake ja tegi tuju heaks, tuult polnud, vihma ei sadanud, koer tõmbles vähe, jalatsipaelad lahti ei tulnud, autosid polnud palju jnejnejne.
I ringi keskmine pulss 170, max 181
II 175, 179
III 179, 184
IV 178, 183
Olen endaga ikka huuuuuullluuuuuult rahul. Lausa võis. Õnnelik. Vääääääga.
ET! SUPEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEER!
Sunday, August 29, 2010
43. päev ja külm
Eile puhkasin, täna kiirkõnd 43 minti. Keskmine pulss 131, max 154. Päris mitmel korral nägin ka pulssi 115 ja 117 - uskumatu! Keha nagu ei tahagi kõndi, jääb lahjaks. Enamjaolt nägin pulssi 120 kandis.
Alguses oli väga külm. Siis oli juba normaalne. Vahepeal jälle jahe.
Kuna enesetunne oli eelnevalt kummaline, õhtul viskab 37,1, siis pistan kõvasti küüslauku, väskelt vurritamisel olevat mett ja kohevarsti lippan ka sauna... mmm, elu on ilus!
ET: iiiigaaaaav.
Alguses oli väga külm. Siis oli juba normaalne. Vahepeal jälle jahe.
Kuna enesetunne oli eelnevalt kummaline, õhtul viskab 37,1, siis pistan kõvasti küüslauku, väskelt vurritamisel olevat mett ja kohevarsti lippan ka sauna... mmm, elu on ilus!
ET: iiiigaaaaav.
Subscribe to:
Posts (Atom)