75. päev

Täna oli nii mõttetult raske, raske, raske, raske ja igav, loobumasundiv, et ei viitsigi kohe mitte midagi kirjutada.

73. päev, tuuuuuuuuul

Täna siis võtame lõdvalt. Niivõrd-kuivõrd. Nii rämeda tuule käes pole küll kunagi jooksnud. Vahepeal plaperdasin kogu kehaga nagu lipuke rannas. Koer ka kaasas. Minek oli ääretult raske. Tuul, koera kantseldamine, algus jne. Tundsin lausa, et pulss on vääääga kõrge. Kella pealt 166 vaadates tekkis mõte, et ajab taas kägu.
Aga ülla-ülla, 15 minti kell püsis minu võitlusest hoolimata 160ndates kuigi tunne oli küll, et pulss väga kõrge. Tagasiteel, kui tuul tagant tõukas ja lõpuks ka kergus tuli, siis hüppas 174 peale.. Imelik.

Kokku järjest 30 min, võrdne aeg edasi ja tagasi tulles. Keskmine 171, taastumine püstijalu 171/149/139. Lõppu veel 4 K ja katsetasin 5 minutikest hõljumisest lahti saamist.

Nüüd siis venitama ja mõningaid lihasharjutusi.

72. päev, vahekokkuvõtted

69. päev - puhkus, venitused, mõned lihasharjutused ja 15 min sörki.

70. päev - Paide ÜG staadionil, SJ 11:48, 1,2 km, 8.06,3, TP 180+169+142 (1' 11'' 130)
1. 500 m 3,32, TP 177+169+151 (pistis jõledalt ja FC Levadia kutid hakkasid oma häälitsustega segama, aga sellest hooliamata suutsid nad Paide Linnameeskonda taaskord võita, 4:1 [jube oluline info siin, eks ole]).
2. ringil üritasin pistmisest hoolimata lõpuks 1 km ära joosta, mis ka õnnestus. 5,54.1. TP 195+189+173. Viimased 300 m pistis jõledalt.
3. 1 km, aeg 5,52, TP 192+180+155. Pistis jälle jõledalt, aga võtsin rahulikumalt.
Terve distants ca 5 km.
Ilm oli mõnus soe, pulsid hüppasid kohe lakke, väga raske, pole siiani nii palju pistnud, lõpuks tekkisid mõlema jala alla villid ning kõndidagi oli valulik - kõik olud võimalikult kehvad. Läbielamisi illustreerib juuresolev pilt. Kuna trenn oli koos Meliga, siis sain kõvasti vatti, väidetavalt tulid ka JH ja K suure piitsutamise peale lõpuks enam-vähem õigesti välja. Kuid 70. juubelipäeva karm trenn sillutas tee järgmise päeva väääääga kordaläinud trennile.

71. päev - 6,5 km enam-vähem jutti, vahepeal pulsipaus ja soojendusdressi koorimine.
Ääretult kerge. Ei mingeid probleeme. Kõik läks ladusalt. Kui eelmine treening oli üks raskeimatest, siis tänane kuulub kergeimate kilda.

2x3,25km ehk kokku 6,5km
I ring koguaeg 26.15/ 8.04,6 kilomeetri aeg / AVG 168,333 (lõpuks ometi pulss alla 170!!)
II 23.36 / 7.15,4 / AVG 171,800
Mõlema aeg kokku 49.52 / 7.40,3 / AVG 170,5
Taastumine pärast II 187+168+139=494
TA 2.10
viimased 2km TT 6.55 + 5.54km (kui täheldada, siis eile oli samuti üks 1km ringiaeg 5.54, samal ajal, kui pulss oli enamjaolt üle 190 ja rämedalt pistis, siis tänane 5.54 tuli äärmiselt kergelt, madalama pulsiga ning varuga tempot juurde lisada. Eile oli varusid täiesti ümmargune null.)


72. päev - puhkus, vist.

68. päev, täitsa vees

Täna pidi olema taastumise päev, aga kuna ma nii totulotu olen, siis keerasin selle peesse ja asusin veesse... no sinna ma pidin asuma, aga mitte nii kauaks kui ma lõpuks seal olin.
35 min 1 km, pulss ca 180. Väga meeldiv oli. Pärast ajasin burksi näkku ja olin endaga täitsa rahul. Hull rammestus on tegelikult siiamaani, aga enesetunne on ilgelt hea.
Eks siis homme puhkan... meibi :-))

67. päev, raudteel

Tänane marsruut kulges mööda vana Türi-Tamsalu raudteed. Ehkki raudteest pole seal ammu enam haisugi. Kahel pool mets, tuulevaikne - sobis. Tibutas uduvihma vahepeal tänagi, kuid muidu polnud häda kedagit. Algus oli päris raske ja mõtisklesin, et rohkem vist ei viitsi sellega tegeleda. Aga täna polnud ka aega sooja teha, upsiii.
Skeem: 2x22,5 + 3 kõnd.

I 22,5 keskmine 171, max 181
II 171, 180.
Taastumine pärast teist püstijalu: 177, 152, 142.

Keskmine pulss oli 160ndates kindlasti veel 15. minutilgi. Ca 18. minutist tungis 170 peale ja hakkas kõikuma seal kandis ja vahepeal 160 ka. Ehk siis väga äge.
Lõpetasin siis tänase treeningu seeneliste päästeoperatsiooniga. See seisnes auto signaali tuututades. Lõbus!

ET: Väga hää!

66. päev, hea, et ikka ellu jääb

Tänane skeem 4x15 sörk, 3x3 kõnd. Koguaeg tuli 1h ja 10 m, millest 1h 1m sörki.
Ilmastikuolud: ääretult vesised.
Teekond: ca 8,5 km
I ring 178 keskm, 183 max
II 174, 179
III 177, 182
IV 176, 183

Taastumine autos istudes pärast viimast: (kell jupsis jälle) 174, 145, 132.
Täna pidi palju koera väntsutama, mis viis pulssi üles ja tegi näpule peaaegu villi.
Väga raske oli. Sörk ja kõik muu oli ok, aga selliselt märjalt tund aega liduda... väga raske. Koju jõudes siirdusin otsejoones peatumata sauna.
Ahjaa. Põhiteema juurde tagasi. Soovitan kõigil suuremate teede ääres kõndijatel-sportijatel hoolega metsaveokitel silm peal hoida. Nimelt. Suure puukoormaga auto tuli tagant, mina olin omal õigel pool, tema möödus selja tagant oma õigelt paremalt poolelt... Nii, hakkas mööduma, aga seejärel kukkus talt tema suure koorma otsast rämesuur palk tee äärde. Kui ma oleks valel pool tol hetkel, just samal momendil, sörkinud, siis raudne, täiesti raudne on see, et see palk oleks mulle lihtsalt pähe kukkunud.
Hmmm.. Mis siis öelda.. Pindu teise silmis näed, aga palki enda omas mitte? Noh, õnneks ju!

65. päev, roiskunud kana

Eile oli puhkus. Seega 40 minti kiirkõndi koos emaga, lisaks viimaste päevade külauudised! Kõnd oli igatahes hea, sest mitu päeva olid lihased nii rämedalt valusad eelmise puhkepäeva lihasharjutustest. Isegi potile istumiseks tuli keppi kasutada, nagu vanainime!


Täna siis sai tehtud skeem, mis suure tormiga ära jäi. Kuid natuke pikemalt. SJ 15' + V + JH 5x40m/40m + K 5x50m/50m + LJ 8'.

Täna tegin toiduks roiskunud kana, mingi pajaroog Sitsiilia moodi. See on muidugi omaette teema. Aga kolm tundi pärast ca 100 g toidu söömist oli kõhus endiselt raske tunne, mis püsis terve treeningu.

Kell streikis täna taas rämedalt.. 188, 144, 190, 171, 222... rrr..
SJ keskmine 176, max 197
ulmekas, et isegi JH ja K olid madalama pulsiga - 177, 190.

Lasin kiirendusjooksud rattaga ära mõõta, tippkiiruse siis. Mul oli Tallinna maratonil täiesti õigus, kui ütlesin, et keenialase keskmine jooksukiirus on minu täielik tipp. Nii oligi. Masendav, aga minu nina verist väljas tipp on ca 20 km/h. Ja ma suudan nii ca 20 m joosta. Aga 42 km? Kurb mõelda, et ma ei jõua sinna kunagi...

JH ja K tehtud, 3 minti kõndisin rahulik ja tegin viimased 8 minti sörki.
LJ keskmine 180 (!!!, millal viimati nii palju oli??), max 182.
Taastumine: 178, 160, 144.

Ja veel 7 minti koju. Kokku oli ca 47 min.

Ühesõnaga täna väga kerge polnud. Aga ajan selle roiskunud kana süüks, kes mu kõhus edasi roiskus.

ET: endiselt väga hea

2 kuud täis, tormine!

Tänane plaan oli SJ 10' + V + JH 4-5x40m/40m + K 3x50m/50m + LJ 5'. Mida ma ka tegema läksin. Kui olin ühe minuti ära teinud, siis ainult vandusin. Mitu korda üritasin pulsikella käivitada, aga see näitas ainult 220t. URRR! Lõpuks pakkus mul kuupäeva ja aastaja muutmist. Ehk siis hetkel olen aastas 2013 ja kuskil oktoobris juba. Aaaga... Ära tühja vannu! Kohe hakkas igatahes rämedat padukat tulema, tuul tõusis.

Hullumaja. Olin jõudmas kohta, kus harjutused pidid hakkama, aga tuul oli vinge, olin aluspesuni läbimärg ja seisma jäämine kindlustanuks külmetamise. Mis siis teha? Panin edasi... Seisma ei saanud jääda, sest tõepoolest räige torm oli.

Nii... Ja kokkuvõttes... Tuli tänane treening... Ei julge öeldagi, sest siis juhtub midagi, millest ma kirjutada ei tohi.... Ilma vahepeatuste (kui välja arvata 4 adi tossupaelte sidumist - urr!) ja kõnnita seekord - sips üle 40 minuti, järjest.

Oleks jõudnud rohkemgi. Jaksu oli kõvasti veel. Keskmine pulss 176, mis on väga hea saavutus minu arvates, max 187. 36. minuti paiku nägin veel numbreid 160 lõpus.

No ma lubasin Meli eeskirjadest mööda astumist vaid tänase tähtpäeva ja tormi puhul - sorrrriii!
ET! Kui läbiligunenud riietest ja jalanõudest saad kuuma sauna ja sooja toidu kõhtu, siis midagi peale suurepärase ei saakski vastata!