Viimase aja ponnistused

Kui ikka pikalt lamada, siis tundub diivanisportlase vormi saavutamine (ehk siis -10st nulli jõudmine) kohe eriti kiiresti tulevat. Lugesin just, kuidas 5. aprillil suutsin 10 minutit hommikust võimelda ja paarsada meetrit kõndida. Ütleme nüüd, et täna on jämedalt 5. juuni ehk siis sellest on möödas kaks kuud. Mida ma siis nüüd teha suudan?

Kui tingimused sobivad (pole liigväsimust, askeldamist täis päev (eriti Tallinnas) jms), siis on kavas 45-50minutiline võimlemine. Täna tegin isegi 55minutilise võimlemise. Lisaks üritan iga päev jalutada tunnikese või siis käin 500meetrist ujumisotsa tegemas. Varem tegin 50 basseiniringi ehk 1250 m ja kui õigesti mäletan, siis veidi alla 40 minuti. Nüüd proovisin üle 3-4 kuu 20 ringiga hakkama saada. Eks ta veidi raske oli ja ujusin rohkem korgi-stiilis ehk siis püstises asendis ja jooksusammul. Päris horisontaalis oli vähe ebamugav.

Jalutan mõõduka tempoga, päris vanurit ei harrasta, kuid väga hoogne kõnnisportlane ka pole. Keha hakkab kohe vigurdama, kui ka liiga kaua püsti seisan.

Pulssidest. Viimane mõõtmine enne taasalgust oli 5. veebruar. Hommikuvõimlemiseks panin kella peale taas 30. aprill.
30.04 Hommikuvõimlemine 30 min, max 173, keskm 140.
10.05 HV 40 min, max 178, kesk 130.
11.05 HV 43:37 min, max 182, keskm 137.
15.05 HV 49:01 min, max 179, keskm 132.
25.05 HV 45:26 min, max 183 (lisasin kavva kükid), keskm 144.
26.05 Kõnd 1 h, max 153, keskm 138.
30.05 HV 50 min, max 176, keskm 128.
31.05 HV 55 min, max 177, keskm 125.

Võib siis öelda, et ajapikku on keskmine pulss vaikselt alla tulnud ja kükkimisel enam üle 180 ei viska.

Kindel on see, et tänavu jooksma ei hakka. Praegu on eesmärk vähemalt ühe liigutuse päevas ära teha, kas siis võimlemise või jalutuskäigu. Sellega PEAN vastu pidama vähemalt 3-4 kuud.
Nüüd muidugi on lisandunud ka aiatööd-kaevamised-tassimised-istutamised. Labidaga saepuru 10 minti kühveldades andis küll tunda, et seljale ma hommikul mingit harjutust ei tee. Aiatööd ruulivad ikka! Lisaks alustasin köögimööblile servamata laudadega disaini tegemist. Üleeile mõõtsin hoolega, saagisin ja lihvisin. Päris äge tulemus jääb! Ja käelihased said ka trenni.

Ja minge õue!

Sa ei PEA tegema midagi

... ehk metameditsiin.

Lugu ilmus jaanuaris ja üldiselt läheb kokku kõikide mu tõekspidamistega. Ehk siis ei saa teha universaalseid ettekirjutusi, et tuleb juua 1,5-2 liitrit vett päevas, hommikust peab kohe sööma, pärast kuut ei tohi süüa jne jne.

Paraku enamik inimesi ei oma enam iseendaga kontakti ega tea oma ürgseid vajadusi. Mul on see kontakt üsna normaalsel tasemel, küll mitte suurepärane. Tänu sellele tundsin juba jaanuari trennides, et midagi on viltu ja lõpuks nii oligi. Kuid oma sisetunnet ei maksa alati usaldada. Näiteks ütleb see mulle üsna tihti, et võiks diivanile külitama jääda.

Aga lugu siin. Sisaldab mõndasid fakte, mis ajakirja ei saanud minna, kuna oleksid liiga ennekuulmatud ja radikaalsed olnud.

***

„Ei ole midagi, mida inimene PEAB tegema,“ kinnitab kinesioloog ja metameditsiini konsultant Lea Tõnts kõhklemata. „Peab-tegemised tekitavad pingeid!“.

Kelle jaoks tundub juba see üleskutse ennekuulmatu, siis järgnev raputab enamgi. Mis te arvate ideest, et päike ei tekita vähki, päevas ei peagi jooma poolteist liitrit vett, toit ei tee paksuks, hambaid ei pea pesema ja paljudest haigustest saab jagu, kui teada ürgloodusseadusi, mis juhivad meie elu? Lea Tõnts selgitab lähemalt.

Vähist priiks ravimiteta?

Praegusel ajal tõttavad paljud külmast kanged eestlased soojale maale konte soojendama ja meeleolu turgutama. Tõnts sõnab, et detsembrist jaanuari lõpuni pole see sugugi tark otsus. Ürgsetest aegadest peale on põhjamaa inimesed rabanud suvi läbi tööd teha ning puhanud keset pakatavat talve – nii on ka organism harjunud talvise hingetõmbeajaga. Nüüd on aga vastupidi: talvel vihutakse tööd teha ning alles suvel lastakse rihma lõdvemaks. „Talvel on kogu organismi elurütm kerges uinakus ja maks funktsioneerib talvel hoopis teises rütmis kui suvel,“ selgitab metameditsiini nõustaja.

Päikest peaks eestlane nautima talle loomulikul ajal ja siis juba täiega! Päiksekreemi Tõnts ei soovita. „See pärsib D-vitamiini tekkimist ja imendumist kehast. Keha saab informatsiooni, et teda kaitstakse päikese eest ehk inimene ütleb elule ei.“ See on ka põhjus, miks paljud tulevad lõunamaareisilt köhides ja tatistena.

Päikesekreemile ei ütlemine tundub paljudelegi mõistusevastasena, eriti ajal, mil nahavähk on saanud tõsiseks kõneaineks. „Päike ei tekita nahavähki!“ vaidleb Tõnts vastu. Tema sõnul saavad kõik haigused alguse sellest, kuidas inimesed reageerivad nende elus ette tulevatele šokiolukordadele. „Kui elu on täis pingeid, vihastamisi, pikaajalisi stressisituatsioone ja olukordades ülereageerimisi, lähevad ajus nõrgemad kohad aktiivseks, mis hakkavad kehas, vastavas organis tekitama kas raku juurdekasvu (kasvajad, vähk jne) või rakukadu (luuhõrenemine, hammaste augud jne).“ Kui stressimõtetega minnakse päikese alla tundideks kõrbema, siis on tulemus ennustatav.

Tõntsi arvates on kõik haigused mitmeid kordi kõrgema intellektiga kui inimene, mistõttu on haigused meile vaid signaaliks, et elu on tugevalt kreenis ja on vaja pilk enda sisse pöörata ja vaadata, kas on midagi vaja muuta või mõni emotsioon lahendada. „Inimkond on kogu oma hädade põhjusteks pidanud tegureid, mis kõik tulenevad väljastpoolt. Toit teeb paksuks, päike põhjustab nahavähki, külm teeb haigeks jne. On aeg need tõekspidamised ümber lükata!“

Metameditsiin põhinebki sellele, et inimese kehaga toimuv on ajust juhitud ja kõik välisfaktorid on vaid tagajärg, aga põhjused on ikka meie enda sees.

Tõnts toob metameditsiini lahtimõtestamiseks ühe näite. Oli abielupaar, naine-mees, võtnud aja maha ja elanud veidi lahus. Ühel päeval kutsus mees naise õhtusöögile, naine rõõmustas. Õhtusöök Vanalinna kaunis restoranis kulges naise jaoks pahaaimamatult, mees tellis punase veini, laual oli veel krevetisalat, mida naine hiljem selgelt mäletas. Seejärel teatas mees ootamatult, et lahkub kodust jäädavalt. Naise jaoks oli see šokk. „Kui inimene elab läbi šokiolukorra, siis konflikti hetkel muutub kogu keha hormonaalne seisund ja organism läheb üle häireolukorrale,“ selgitab Tõnts. „Silmapilkselt mõjutatakse meie tundeid, aju ja teatud organit. Sel ajal tehtud ajupildilt on näha, et selles ajuosas, mis on seotud antud emotsiooniga, tekib otsekohe ümmargune, puu aastaringe meenutav kujutis. Seda muudatust ajukoes kutsutakse releeks.“ Nii on tunded justkui programmerijad, aju kompuuter ja keha masin, mis reageerib automaatselt programmile.

Tol hetkel salvestusid naise ajusse ja kehasse kõik lõhnad, pildid, helid ning 12 aastat ei suutnud ta juua punast veini ega viibida hämaras ruumis. Aastaid hiljem pärast šokki oli diagnoosiks ka rinnavähk.

Naine käis küll operatsioonil, kuid ütles kiiritusele ja keemiaravile ei ning otsustas endasse sügavamalt vaadata. Tee viis Lea Tõntsi juurde.

Liigu palju tahad

Paranemine metameditsiini meetoditega sarnaneb veidi psühholoogi külastamisega. Inimene hingab end rahulikuks, kujutab ette olukorda, kus šokk aset leidis, räägib oma tunnetest ning vabastab oma keha, hinge ja vaimu haiget tegevatest emotsioonidest.

„Üks põhilisi põhjusi, miks ajus releed aktiivseks jäävad ja keha mõjutama hakkavad, on see, et inimene ei räägi oma läbielamistest ja sellega kaasnenud tunnetest,“ tõdeb Tõnts. Metameditsiini nõustaja sõnul on kõik allergiad tulnud šokiolukordadest. Üks näide sellest võib olla ka väike laps, keda sunnitakse sööma, isa lööb käratades rusikaga lauale, mille tagajärjel laps ehmub ning tema meeled salvestavad kõik ümbritseva: laual oleva toidu, valguse, helid, mis hiljem võivad osutuda päästikuteks ja tekitada nn allergilisi reaktsioone. Tõntsi sõnul võib see nii olla, aga ei pea. Kuid allergiatest on tema kinnitusel võimalik lahti saada teatud šokiolukordade lahendamise teel. Ka rinnavähi üle elanud naine tervenes ravimeid kasutamata. „Ta on täiesti paranenud. Ei saanud mingit keemiat ega kiiritust.“

See on vaid üks mitmetest lugudest, mille imest on metameditsiini nõustaja osa saanud. Kuid ega kogu ravi käi ainult sõnade ja vabastamise abil. Tõnts kasutab kinesioloogiat ja D3-vitamiini. „See annab immuunsusele tugevust, et me ei reageeriks asjadele üle. Ka teadlased on ära tõestanud D3-vitamiini vajalikkuse.“

Suur abi kõigile oleks ka lihtsalt aja maha võtmisest, mis on Tõntsi sõnul suur probleem: inimesed ei oska peatuda. „Kui inimene viib end rahuseisundisse, siis keha lõdvestub ja annab ise välja, pingeolukorrad kehas. Kui mõtteketas pidevalt ketrab, siis ei saa inimene rahulikult uinuda, järgneb unetus, depressioon, tabletid. Antidepressandid ja uinutid loovad meile pseudomaailma, tegelikult on iseendasse vaatamiseks uks kinni löödud.“

Metameditsiini spetsialist toonitab korduvalt – iga haigus on sada korda kõrgema intelligentsiga kui inimene. Kui me oskaks sellest vaid õppida.

Iga infarktki hoiatab enne tulekut. Esiteks annab keha märku, et on väsinud – maga! Inimene kaanib sisse kohvi ja tablette ning ründab aina edasi. Seejärel annab keha rinnust pitsitades märku – puhka, võta ometi aeg maha! Inimene võtab tableti sisse ja ründab ikka edasi. Lõpuks kaob pilt eest ning kui ka siis inimene ei oska end tähele panna, siis on raskemad reaktsioonid kehas löögivalmis.

Pingeid, mis õlule kuhjuvad ning lahendamist vajavad, on inimestel kogu aeg. Need algavad ka eelmainitud peab-tegemistest. „Mida sa aga tegelikult tahad?“ küsib Tõnts.

Üks väikelapse ema kurtis talle, et elu on raske: peab lapsele süüa tegema, peab tema mähkmeid vahetama, peab ja peab. „Küsisin, kulla naine, miks sa lapse sünnitasid. Naine vastas, mees tahtis. Laps oli ka „peab“. Kui laps on südamest soovitud ja armastusest sündinud, siis ei ole tema jures midagi, mida PEAB tegema. Ühiskonnas on peale surutud, et naised peavad sünnitama, aga tegelikult ei pea,“ sõnab Tõnts.

Ometi kuulutavad kõik uuringud, et päevas peab tegema 10 000 sammu, et olla terve, jooma 1,5 liitrit vett... „Ei pea!“ vaidleb kinesioloog vastu. „Kui ma tahan liikuda, siis liigun! Kui tahan juua, siis joon. Kui inimene joob vett käsu peale, mitte janust, võivad neerukanalid reageerida (neerukanalid ahenevad) ega lase vett enam kehast välja. Aktiivsed ajureleed lähevad turse, tekib jõuetus, väsimus, tursed, sest kehas on rohkem vett kui vaja.“

Tõntsi väitel on Põhjamaal palju selliseid „kõrberändureid“, kes liigset vett endaga kaasas tassivad. Kuidas sundida koera jooma 1,5 liitrit vett päevas? Ei saa! Miks siis inimesed end sunnivad, selle asemel, et kuulata ennast, kui palju neil tegelikult vaja on? „Kui on janu, siis joo ja ongi kogu lugu.“
Õppige lastelt ja loomadelt

Tõnts soovitab inimestel õppida elu loomadelt, sest ürgloodus ei ole inimestest kuhugi kadunud. Hundikarjas paneb alfaisane kõik paika ja kari toimib laitmatult. Väga paljudes perekondades on probleeme, kus pereisa peab territooriumi jagama naise eelmisest suhtest sündinud pojaga. Sellisesse kooslusesse on kinesioloogi väitel territoriaalne konflikt alati sisse kodeeritud, sest isane ei talu võõrast isast enda territooriumil. „Inimesed küll sageli ütlevad, et ega me loomad ole, aga siiski karja mentaliteet ja -seadused alluvad ürgloodusseadustele ka inimeste elus. Isane kontrollib territooriumi ja kaitseb seda, emane tekitab sinna selle pehmema poole. Kui need asjad on paigas, siis on elu pingeteta.“

Kui aga pinged kuhjuvad, siis on haigus kiire tulema. Mida teha? „Kui mingi viirus tuleb mind õpetama, siis ma lasen sel heameelega toimida,“ räägib Tõnts. „See on tohutu suur vabanemine. Iga haigusprotsess on tegelikult tervenemine.“
Metameditsiini spetsialist ei soovita võtta palavikuga ravimeid, mis seda alandama hakkavad. Alles 39kraadisel kehatemperatuuril hakkavad tekkima antikehad. Kindlasti ei tohi imikutel ja väikelastel temperatuuri üle 38 kraadi lasta.

Elusloodus on loodud nagunii elama koos bakterite ja viirustega. Seetõttu ei hinda Tõnts ka pidevat käte- ja kehapesu. „Nahk on suurimaid hingamisorganeid üldse, mis on kaetud kaitsvate bakteritega. Kui käime kaks korda päevas duši all, siis peseme kaitse maha.“ Sama kehtib ka hammastepesu kohta. Naine pole kuus aastaid hambaid pesnud ning oma sõnul ka kordagi hambaarstil käinud. Tõestuseks naeratab ta laialt, vastu säramas terved hambad. „Bakterid loovad suus kaitsekeskonna, mis kaitseb hambaid ja limaskesti. Kui hammastele tekkib katutaoline kiht, on see märk sellest, et oleme söönud midagi, mis ei taha hästi seedida. Jälgides hammaste olukorda, saame äärmiselt lihtsalt oma toitumise paika panna, mis mulle sobib ja mida mina süüa tahan.“

Enesepesu suhtes tuleks samuti kuulata sisetunnet, millal on vaja pesta, millal mitte – keha teab ja annab sellest sulle märku. Sama lugu on toiduga. Pole olemas imedieeti, mis teeb saledaks ja terveks. On vaid toit, mis sobib just sulle. „Kui lapsi vaatan, siis pannakse talle ette toit ning ta võtab sealt täpselt seda, mis ta sel hetkel tahab. Kas ainult salatit või ainult kartulit või tahab võileiba või süüa viis keedumuna,“ märgib Tõnts. Naise sõnul tasuks laste pealt paljuski õppida. Nad magavad, millal soovivad, söövad, mida soovivad, ei hoia oma hädasid vägisi kinni ning neile vaadatakse tihti, kuivõrd muretu ja lihtne on nende elu. Kui vaid ka täiskasvanud leiaksid selle kontakti iseenda tõeliste vajadustega üles.

Eraldi!
Nauditavama elu heaks

* Istu maha ja tunneta, mida sa tegelikult soovid ja tahad. Suurenda nii oma enesekindlust. Usalda iseennast rohkem kui välismaailma. Mitte keegi ei tea ega tunne sind paremini kui sina ise.

* Jälgi oma päevarütmi. Kui keha annab signaali puhka, olen väsinud, siis leia aeg kas või veerand tunniks silmad kinni panna. Nii saad parasümpaatilist närvisüsteemi aktiveerida ja sinu emotsioonid kaitsevad ja hoiavad sind.

* Ülekaalulised – nautige söömist! Kui sööd ja pärast kahetsed, siis hakkab keha söödut just talletama.

* Enne kui sööma hakkad, vaata oma toitu. Naudi seda, mis on sinu taldrikul, ka keha naudib seda kiirustamata. Lase lõhnadel ja pildil ajusse tungida ning süljenäärmed tööle. Kui oled kolm korda enne söömist sülge neelatanud, siis kogu seedesüsteem on aktiveeritud ning kogu toit seedub täielikult ega lähe soolestikus roiskuma. See on üks nipp, millega sinu toidukogused vähenevad kardinaalselt. Me tegelikult ei vaja nii palju toitu kui igapäevaselt kiirustades tarbime.

* Harjuta ennast sööma ilma enne söömist ja söögi vahele joomata. Joomine enne sööki lahjendab seedefermente ja suus pole piisavalt aktiivset sülge, mis hakkaks suhkruid lagundama. Ka kõhunääre peab vastasel juhul ületöötama. Juua võid pärast sööki, kui soovid.

* Õiget toitumist pole olemas. On vaid see toit, mida mina naudin ja soovin. Toit ei tee kedagi paksuks.

* Transrasvadega reostatud ja light-tooted peaksid toidulaualt kaduma, need reostavad aju ja kogu keha! Puhas Eesti või, pastöriseerimata rasvane piim ja puhas vesi on meie tervise alus.

* Kui tunned, et tahad pidevalt süüa magusat, soolast või haput, siis peatu korra ja mõtiskle, mis on need emotsioonid, mida toidad. Vahel aitab ainult teadvustamisest ja juba hakkab tasakaal tekkima.

* Kui suunad kogu oma usu ja usalduse iseendasse, hakkab sinu keha tasakaalu poole liikuma. Elu saab müstilise jõu, arengu, kuhu kuulub ka vaimuareng. Mida rohkem inimene elab väljaspoolt tulnud programmide ja dogmade ajel, seda rohkem on ta probleemide küüsis.

Allikas: kinesioloog ja metameditsiini konsulatnt Lea Tõnts.

Hommikuvõimlemine õues

Käesolevad ilmad soosivad liikumist kahe käega ja jääda tuppa teleka ette või arvuti taha on lausa seadusevastane. Kriminaalse tegevuse poole kaldub ka harjutamine siseruumides. Leevendavateks asjaoludeks on vaid linnaõhk, kuigi ka Tallinnas leidub metsatukki, kus koibi sirutamas käia.

Aga õnnega koos on need, kelle maja asubki metsa ääres, suurtest teedest kaugel ja uudistavate pilkude alt väljas. Nagu mulgi.

Kuigi jalutamine on endiselt küllalt keerukas ettevõtmine (sealhulgas naabrikoera probleemid) ja viimasel ajal üldse pole selleks võhma jagunud, siis vähemalt hommikuvõimlemiseks annab aega pigistada. Seejuures on mul mõned reeglid:

1. Kui enesetunne on kehv, väsimus on suur või lihtsalt pole jaksu, siis ennast sundima ei hakka.

2. Kui päevas on plaanis pikemad kõndimised, seiklemised Tallinna ühistranspordiga, siis ennast sundima jällegi ei hakka.

3. Kui ilm on soe, teen võimlemist õues.

Koht tavaliselt päikese käes, et esmalt oleks soojem ja pärast rõõmsam.

Lebomatt maha, sest hommikune kaste võib mu poolspagaadi ajada nii libedaks, et lõpetan spagaadis jumalat appi karjudes.

Nägu suunaga päikese poole nagu päikesepatarei, et koguda energiat.

Alustan ülevalt ja liigun alla, segamini lihasharjutused ja -venitused.

Ideaalis võiks keskenduda harjutustele või siis mõelda ilusaid mõtteid, mida soovida endale ja lähedastele. Juurde võiks panna usu, et lähedal olevad taimed koguvad heatahtlikke mõtteid, saadavad selle energia universumisse ja universumi suur peegel peegeldab need harjutajale tagasi. Hea idee ju!

Kuid tavainimesena lähevad ka minu mõtted tööasjadele ja häirima jäänud küsimustele, kuid üritan need vägisi peast visata, et kogu see energia, mis ümbritseb hommikust organismi kanalite avamist, oleks võimalikult ühesuunaline.

Umbes 2 aastat tagasi tegime ühe nõelraviarstiga Lõuna-Eesti voorte vahel qi-gongi (loe ši-gunni). Qi-gong seisneb aeglases ja rahulikus nn energiate liigutamises. Kuna ma eelistan pigem harjutamist, mis ajab võhmale, siis qi-gongi pole ma oma kavva lisanud. Kuid toona oli see päris eriline kogemus. Ronisime ühe kõrgema künka otsa, päike oli õhtueelselt madal, ümberringi vaikus. Liigutasime aeglaselt ja vastavalt konkreetsele harjutusele käsi, pead, jalgu jne. Tegelikult saab seda mingil määral muu eelneva jura kõrval näha meie toonasest videoblogist, mida siis oma Lõuna-Eesti reisil sõbrannaga pidasime: http://www.youtube.com/watch?v=2Xw7CFSU4RY Kindlasti vajaks taaskogemist.

Linnulaul, sahisevad puud, värske õhk, lõhnav kaste, soe päike ja liigutamine, mis sunnib üha intensiivsemalt seda kõike sisse hingama ja imama. Välja, ma ütlen, peab minema!

Täna siis 40 minutit, keskmise pulsiga 130, max 178, kaloreid läks 208.

Veel paar reeglit:

1. Kui hommikul kohe end liikuma ei sunni, siis jäädki istuma ja õhtul end sundida on juba palju raskem.

2. Hommikune võimlemine õues annab väga tugeva laengu terveks päevaks.

Nii palju siis tänastest filosoofiaminutitest :o)