Fotod: üleaedseid pildistamas

Katsetan siiani kätt ja harjutan näppu fotograafias. Ei saa läbituid kursuseid raisku lasta ja tegelikult on nii tore lähedasi-tuttavaid kenade piltidega kostitada.

Siin väike sneak peek üleaedsete tallu, kus üks imearmas perekond õel külas käis ja lõpuks pildile sai.

Pereema oli nagu haldjas ja mis viga sellist jäädvustada. Rääkimata lõhkevast nunnumeetrist kahe pisipoja puhul.

Fotod: Maijooks - tehtud!

Start. Fotod: Andrus Eesmaa

Nii ta siis läks - 26. SEB Maijooks. Mul olid ootused ja sihid seatud kõrgeks, kuid paraku kustutas kaks nädalat haigust selle eos ära. Esimese trenni pärast haigust tegingi umbes nädala eest. Esimesed trennid olid päris vaevalised, täis röga köhimist ja raskuseid. Eks neid trenne kokku lõpuks oligi ca 3 ja siis oligi jooks.

Oma haiguseelsesse vormi nädalaga ma mõistetavalt ei jõudnud. Aga päris palavikus ka rajale ei läinud.

Kuigi tänavu oli mitu eraldi starti (ajavõtuga, ajavõtuta, kõndijad jne), siis ääretult kitsas ja ebamugav oli jooks ka tänavu. Mingit sorti sörkimine algas ca neljandal minutil. Aga see tähendas siiski seda, et ca 3-4 km oli ikkagi kitse kombel karglemist, et aeglastemast mööda saada. Kogu aeg sai küünarnukiga ribidesse, rahvas oli jalus või olid ise jalus.

Alles paar kilti enne lõppu sai lahedamalt jooksma hakata. Aga siis oli muidugi võhm selle karglemise peale väljas. Üsna raske oli ja polnud ka põhja all, millele toetuda. Ma siis mõtlen seda, et kui haigust polnuks, siis oleks tugeva baasiga jooksnud. Aga päris äpult siiski ei läinud.

Kui nägin kiirabi ca 1,5 km enne lõppu, siis tuli hull uitmõte, et lõpetaks seal ja viskaks sussid taeva poole. Oli tõesti raske.

Põnev oli kuulata raskelt hingeldavaid naisi maad mõõtmas ja ühiselt sahisevaid susse. Jälgisin kellalt, et liikusin tempos ca 5.40-5.30 min/ km. Seetõttu oli ülim üllatus, et viimane kilomeeter tuli 4.11 ja superaeg finišis 37.35. Olin arvestanud, et 40.15 oleks võimetekohane, alla 40 aga super. Kui olnuks terve, siis 35 olnuks eesmärk.

Kauaks seda rõõmu ei jagunud, sest ILMSELGELT oli viimane km lühem ja kogu distants koos sellega. Ja see vastas lõpuks ka tõele, sest GPSitajad saidki distantsiks 6.82. Päris suur pettumus. Möödunud aastaga seega ei saa mitte kuidagi end võrrelda. Okei - väga tore, et see ebameeldiv sinka-vonka Lauluväljaku mäest allatulek ära jäi, aga no oleks siis see 180 meetrit kuskilt mujalt juurde leiutada. Pikem finišikoridor või mida iganes.

Kuidas saab üldse nii suurel üritusel distants olla niivõrd ebatäpne? Eelmisel aastal oli 60 meetrit pikem, aga no see ju väike vonks. Aga 180 meetrit on mu arvates liig mis liig.

Kahju tunnistada, aga olen teist aastat järjest Maijooksus pisut pettunud.

Aga väike kokkuvõte ka:

2012. aeg 47.40, 1540. koht, N 1012, 7.06 km. Tempo: 6.45 min/ km. AVG 190/ 197.

2013. aeg 37.35, 560. koht, N 371, 6.82 km. Tempo: 5.31 min/ km. AVG 189, MAX 199.

Tervis Plussi tiim. Laps muidugi hullu üleväsinud ja särtsu täis.

Pärast jooksu kerge peedikene.

Ja nagu möödunud aastal, siis ka tänavu klapib Maijooks Lillelaada ajaga ja jooksmisele järgnevad aiatööd. See küll tänane pilt. Lõpuks ometi on me kasvuhoone püsti ja vaesed taimed saanud mugava aseme. Ise olen hullu uhke ja häpi oma minikuningriigis.

Kohtumine Veet Manoga

Kolmapäeva öösel või õigemini neljapäeva varahommikul 2-3 paiku õnnestus ka mul Aja Lehe nimel maailmakuulsa sensitiivi Veet Manoga kohtuda. Tema on siis see mees, keda näeb neljapäeva õhtuti TV 3 seriaalis Selgeltnägijate tuleproov.

Leppisime temaga kokku intervjuu juba möödunud nädalal. Ta oli lahkelt nõus. Mõistagi jõudsid enne meie kuuajalehte ette kõik teised meediaväljaanded. Naised ahhetasid, massid sulasid.

Seetõttu oli minu jaoks üsna üllatav, et ta oli tegelikult lihast-luust täiesti tavaline meeldiv inimene. Võib-olla see poleks tohtinud mind üllatada. Aga nähes igas saates nutvaid naisi ja ka nüüd voolavaid masse, siis olid ootused ehk liiga kõrged. Võib-olla mängis ka oma rolli see, et kell oli 2 öösel.

Aga enamat ma hetkel ei räägigi - selleks tuleb oodata Aja Lehe (www.aleht.ee) juuninumbrit. (PS! Kohtume meiegi homme Maijooksul!)

Video: Teine Ekraan vestlus tervisest

Ja nüüd on üleval ka täispikk video:

Ilusat emadepäeva!

Tean, et mu blogi lugejate seas on nii mõnedki emad, nii värsked kui ka pikalt oma rolli nautivad. Seega - imekaunist päeva teile ja rohkelt jaksu edasisteks aastateks selles üliraskes ametis!

Ma viisin oma ema, vanaema ja tütre seks puhuks stuudiosse, et jäädvustada mõneti haruldased hetked, mil me neljakesti koos oleme. 

Aga ka mul ja väiksel AJl on omad hetked, mil oleme mõlemad rahulikud ja päris omakeskis. Kuna meil käib pisemat sorti unekool, et laps õpiks oma voodis uinuma ja mitte emmet näppides, siis on hommikud need, mil emme kaissu pääseb. Unekool läheb üsna valulikult ja seega hommik ongi lapse lemmikaeg - ruttu-ruttu emme kaissu ja siis võib rahulik uni jätkuda.

Kohtume otse-eetris!

Kui kõik paika peab ja edukalt kulgeb, siis võib mind laivis näha juba sel esmaspäeval 13. mail.
Võib-olla näitab mingi telesaade ka, aga muidu näeb onlainis siit: http://www.teineekraan.ee.

Tuunige alates 19st lainele, mõelge valmis ägedaid, põrutavaid ja toredaid küsimusi. Loodetavasti on mul võimalus ka natuke auhindu jagada ;-)

Luban olla aus! Kohtume esmaspäeval!

Sünnimärkide kontroll ja aiatööd

Tervis Plussi mainumbris kirjutan oma esimesest käigust nahaarstile sünnimärkide kontrolliks. Ma olen teadnud juba ammu, et sünnimärke tuleb üle lasta vaadata, kuid ikka on see mõte, et ah, nagunii pole vaja ja mis ma sinna niisama ikka lähen.

Pea sunduslikus korras tuli käik ette võtta ja sellest mainumbris kirjutangi. Korrektne sünnimärkide nimetus oleks siiski neevus, sest sünnimärk on inimesele sündides kaasa antud (minu lapsel on seega ainult üks sünnimärk), kuid neevused tekivad inimesele terve elu jooksul

Iseenesest pole neevuste ülevaatus midagi aeganõudvat ja keerulist, kuid südamerahu terveks aastaks on selles osas tagatud. Kes armastavad päevitada või solaariumit - minge kindlasti! Ja kihutage mehi ka, sest melanoom kipub tihedamini esinema just meeste seas!

Mina endiselt tatistan ja köhin nagu vana parm, pea kumiseb ka, kuid aiatööd on kohutavalt pähe tunginud ja kaevan siin paar päeva juba maad. Praegu vaatangi, et üks käsi on villis ja päris valulik. Oeh, kuis oleks abi vaja. Ostsin hiiglasliku kasvuhoone ja selle püstitamine on röövinud nii olulise aja. Saaks juba oma 60 taime sinna sisse, mis hinge kinni hoides juba õue ootavad.

Lisaks oleks vaja põld ära künda ja porgandid, herned, kapsad, sibulad jne kasvama panna. Rääkimata mu maitsetaimede kastist, mis maitseroheliste seemneid ootab.

Ma ei hakka mainimagi jooksmist... paraku või õnneks ma seda hetkel ei jaksagi teha.

Ja JÄLLE haige...

Midagi positiivset pole taaskord teatada. Möödunud nädalal jäi me perekond ühe liikme võrra taaskord vaesemaks. Aprill ei ole olnud meile armuline.

Seejärel haigestusin ma ise, mistõttu ei saanud ma inimesega ka hüvasti jätta ja matustel käia.

Tõenäoliselt külmetusin. Ei mäleta, mis päev see oli ja kus, aga mäletan tunnet, et tormasin auto juurde, lõikav tuul puhumas kõrva ja paljast pead, ning ma mõtlesin tol momendil, et sellised tuuled teevad nagu naksti haigeks.

Tjah, kas see oli tuul või ärasõnumine, paar päeva hiljem haige olingi. Pühapäeval juba tundsin, et natuke imelik olla. Esmaspäeval tundsin kehvasti ja õhtuks oli selge, et olen haige. Teisipäev oli kõige hullem. Palavik, väike kurguvalu, köha, väga tugev nohu, kumisev pea. Nüüd on mitte eriti painav rögane koha, kohutav survetunne peas, mis võimendub kükitamisel või pea alaspidi viskamisel, nohu endiselt jube (elagu Otrivin!). Öösiti higistan ka päris karmilt, kuid see ainult positiivne. Loodetavasti paari päevaga on inimesetunne tagasi.

Täna istusin väljas, paks jope seljas, jõin teed ja vahtisin päikest. Higistasin taas nagu patune pihitoolis. Minu arust ongi tervenemise võti higistamine. See küll mu enda teooria, aga üks osa sellest on mu meelest haiguse kuumutamine ebasobivas temperatuuris, et ta sureks (no nagu palavikki toimib sel eesmärgil). Teine asi, nagu ka dr Kuhlberg on rääkinud, et kui on külma energia ülekaal kehas, siis tuleb vastukaaluks pakkuda sooja. Yin-yang ja kõik see teema. Kui külmetus, tuleb kuumutus!
Kolmas faktor siis mürkide väljutamine ja haiguse kehast välja pigistamine.

Tahaks järgmisest nädalast vormis juba olla. Aga ilmselge on see, et maijooksul mingit supertaset ei näita ja üldse olen tänu Kölni messile ja haigusele väga-väga maha jäänud. Väga halb ja kurb tunne on seetõttu, aga nagu olen varemgi öelnud - inimene mõtleb, Jumal juhatab.