Tuesday, June 28, 2011

Värske Jooksja number

Üllataval kombel potsatas mu postkasti Jooksja ajakiri, mida ma pole kunagi tellinud ega ostnud. Õige pea märkasin kirja, et see siis Rakvere Ööjooksul osalemise eest. Paraku ma sinna oma tervise pärast ei jõudnudki, aga ajakirja oli ikka tore saada.

Kuigi päismik kuulutab, et see on vastupidavusalade ajakiri, siis suunitlus ja sisu on pealkirja kohaselt ikka puhtalt jooksuteemaline.

Mulle jäi silma põhiliselt kaks asja - pooled lood on mingist jooksuüritusest, mis oli või mis tuleb ja pooled on ühe inimese heietused oma treeningute ja võistluste teemal.

Mitte et emb-kumb iseenesest igav oleks, aga nii rohkes koguses küll. Mitmed lood vajaksid head graafikat. Nt prof Nurmekivi selgitus ökonoomsest jooksmisest. Sõnadega seda edasi anda on ikka üsna raske ja lugeja peab aru saamiseks hakkama maalima silme ette sellest pilti. Seda peaks aga tegema ajakiri ise. Nii nagu raadiouudis ei tohi sundida inimest arvutama, ei tohiks ka lugu jätta lugejale illustreerimiseks mõtteruumi.

Palju on kordavaid pilte - inimene jookseb punase näoga. Kui lugu jutustab ärimees või teatrijuht, siis pilgu puhkamiseks ja vahelduseks kuluksid ära pildid inimesest ka omas elemendis.

Jube veider on reie lähendajate loo illustreerivad pildid. Viis pilti harjutustest ja kõik isemasti - üks joonis, üks ilus beib, kolmas uus beib, neljas üldse mingi onkel. Selline asi nõuaks siiski läbivat joont ühe inimesega nii nagu hästi tehtud Danila Ruusu rulluisuloos. Saan aru, et vahel on raske leida harjutuste pilte loo juurde, kuid samasuguses olukorras olen ise olnud ja andnud aparaadi sõbra kätte ja ise ära poseerinud, et oleks ühtlane joon. Kuid muidugi hea, et pildid üldse olid olemas. Ehk siis Nurmekivi loo puhul tundsin heast graafikast väga puudust ja ka halb graafika oleks ajanud asja ära. Kõige ideaalsem variant muidugi hea graafika või fotod, nagu rulluisuloos olid.

Aga kõik eelnev on kökimöki tagakaane suure Viru Valge Cooleri reklaami kõrval. Saan aru, et ajakiri paratamatult elab reklaamist ja info edastamiseks on vaja end samal ajal ka müüa. Aga spordiajakirjas alkoholireklaami näha on minu jaoks sama hea, kui Tervis Pluss lükkaks sisse suitsureklaami. Väga võõras vaatepilt.

Aga see muidugi kriitika minu tagasihoidlikul hinnangul. Pakuti võimalust soodsalt aastaks tellida, kuid kahjuks jääb vist ära. Lugusid on küll päris palju ja teeb mahu poolest nii mõnelegi uuele ülikallile õhukesele vihikule ära. Aga sisu poolest tundub, et jääb mulle natuke väheks. Tore on lugeda omasuguste harrastajate kogemuslugusid, aga neid on lihtsalt liiga palju. Tunnen puudust nõuannetest, illustratsioonidest, soovitustest, konkreetsetest tee-nii-ja-ära-tee-seda-lugudest.

Kuid oma ala fanattidele võib see täitsa vahva lugemine olla. Ainult jõudu ja jaksu tegijatele! Pole lihtne teha head asja.

2 comments:

  1. Mul käib "Jooksja" millegipärast juba teist aastat tasuta. Alguses oli huvitav lugeda - aga kõik on hakanud korduma ja viimasest ajakirjast suutsin ainult ca. 30 lk ära lugeda - ei jaksa lõputult reklaamiga segamini olevaid tekste lugeda. Ega see Tallinna Jooksumaraton nüüd nii huvitav sündmus ka ei ole, et sellest igas numbris ja (väga) pikalt kirjutama peaks:)

    ReplyDelete
  2. (Pamela) Mulle tundus ka veidi liiga palju seda Tallinna maratoni. Ikka päris mitu lugu oli sellest, kuidas üks valmistub ja teine valmistub ja kolmandal mullu läks ja neljas, mis tegi jne. Saan aru ovatsoonidest pärast sündmust, aga kui tõesti aasta otsa heietatakse, siis võib küll igavaks kippuda :)

    ReplyDelete