Ma tean, et see on üks teema, mis tekitab alati furoori, kohutavat pahameelt ja konflikte. Kuid ma toonitan, et ma ei jaga soovitusi mitte kellelegi ja ma ei oota ka ärakäiatud tõdesid, miks liha vaja on - olen nende kõikide argumentidega väga hästi kursis.
13. septembril võtsin päevapealt vastu otsuse loobuda looma- ja linnulihast. Ühest küljest oli põhjuseks see, et kontoris tekkis iga lõuna 12.30-16.00 kohutav unisus ja väsimus. Ma oleks võinud vabalt samasse toolile magama jääda. Korralik ja raske lõuna võttis seedimiseks nii palju energiat, et mu ajusse palju järele ei jäänud.
Teiseks need hemorroidid. Need ei armasta aeglast seedimist ja... no edasi mõelge detailidele ise :o)
Ühesõnaga, põhjuseid kergemateks toidukordadeks oli mul küll. Rääkimata sellest, et ma oleks ammu taimetoitlane, kui mulle liha poleks nii väga meeldinud. Kõik see loomade tapmine ja muu vastuoluline teema ei käi väga mu põhimõtetega kokku.
Ma arvasin, et ma ei loobu lihast kunagi, sest kui ma ei söö liha - kuidas ma siis kõhu peaks täis saama? Rääkimata sellest, et üks korralik poolverine käntsakas on ju niiiii maitsev!
Ometi tekkis mul septembris väike valgustus ja palju sisemist jõudu ning üleöö ma lihast loobusingi. Otsustasin, et proovin mitte süüa liha ja vaatab, kuidas läheb.
Ma pole kindlasti resoluutne, et ma mitte kunagi, mitte iial enam liha ei söö. Kui mul tekib selleks VAJADUS, küll ma siis söön. Praegu pole mul ligi kahe kuu jooksul vajadust ja isegi mitte isusid tekkinud.
Kui alguses oli küsimus - MIDA ma siis söön, siis see on loomulikult lahenenud. Lõunal söön töö juures, kus pakutakse loomulikult liharoogasid, aga kõrval on alati värske salat ja munad. Mina valin siis munad ja salati. Kõht saab hästi täis. Nüüd olen võtnud tööle järgmiseks toidukorraks, ca 16 paiku, pool liitrit smuutit.
Õhtul lähevad võileivad, porgandid, pähklid, banaanid või veel smuutit. Kui viitsin, teen salatit või pakipüreesuppe (harva).
Mida olen täheldanud?
* Päevane väsimus ja uimasus on kadunud - müstika! Poleks osanud lootagi!
* Kõht käib kiiremini ja kergelt läbi!
* Puudub raskustunne kõhus - ka siis, kui olen söönud üle (kui süüa salatist ja munast üle, siis see raskustunne on võrreldamatu lihaülesöömisega).
* Seda võib nimetada platseeboefektiks või milleks iganes, kuid ma ei arvestanud sellega eelnevalt: olen muutunud tasakaalukamaks. Ma olen pigem närvilisem, kergesti ärrituv tüüp ja seda terve elu. Nüüd suudan jääda väga paljudes olukordades rahulikuks, mis mind varem ärritasid (laokil asjad, lapse jonnimine jne). See ei tähenda, et olen igas olukorras täiesti neutraalne, kuid mu valulävi on tõusnud palju kõrgemale. Ja see pole ainult minu tähelepanek, vaid ka ümbritsevad on seda märganud.
* Mitte nii positiivne nähtus - võtsin mitu kilo juurde.
Mul puudub hetkel vajadus liha süüa ja see ei tekita mus ka erilisi isusid. Kalapraad on sama isuäratav ja maitsev, kui mitte paremgi. Rääkimata sellest, et tunne pärast seda on tunduvalt parem.
See on minu praegune valik ja ma pole kindlasti radikaalne, et lubada igavesti olla taimetoidul (mida ma ju otseselt pole - kala ikka söön).
Ma toon ära siiski mõned lõigud Gunnar Aarma raamatust "Saada õnnelikuks".
"Muuseas kirjutab dr Winsh oma brosüüris "Vähi vastu": "See pole juhuslik, et klassikaline lihasööjate maa - Inglismaa - on ka klassikaline vähihaiguste maa. Muuseas näitab meile kapitalistliku maailma riikide statistika, et vähki esineb palju rohkem rikaste kui vaeste hulgas."
On kindlaks tehtud, et enamik kõrge vanuseni elanud inimesi on taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeealised enamuses leiba, jogurtit ja juurvilja. Seega lihast loobumine ei lühenda meie elupäevi, vaid vastupidi - pikendab neid.
-//-
Friedrich Feerhow väidab oma raamatus "Diät und Seelische Entwicklung (Fleischkost oder Pflanzenkost?)", et harjumata inimene ei saa ainult liha süües elada kauem kui 3-4 nädalat. Vanasti toideti Mehhikos surmamõistetuid ainult vasikaliha ja vähese veiniga. Üle 28 päeva ei elanud neist keegi. Vee ja leivaga võisid vangid elada teatavasti aastaid.
-//-
Professor William Lawrence ja sir everard Home selgitavad, et inimese hambad ei sarnane vähimalgi määral lihasööjate hammastega. Samuti ei leia me mingit sarnasust lihasööjate lõualuude, vereosakeste, seedeelundite ja seedeprotsessi osas. Samasuguse järelduse teeb dr Sylvester Graham väites, et võrdlev anatoomia liigitab inimese vaieldamatult puuviljadest ja taimedest toituvate isendite hulka.
Nähtavasti hakkas lihasöömise siis levima, kui võitus olemasolu eest raskemaks ja toiduvarumine tülikamaks muutus. Hiljem muutus lihasöömine hädavajalikkusest harjumuseks.
-//-
On püütud väita, et liha on toitvam ja ilma selleta inimene üldse läbi ei saa. Selle kohta on paljud tuntud teadlased oma arvamust avaldanud. Näiteks väidab kuulus inglise kirurg sir Henry Thompson: "On ekslik arvata, nagu oleks liha meie eksisteerimiseks hädavajalik. Kõik, mida meie organism vajab, saab ta taimeriigist. Taimedest saab inimene kõiki aineid, mis tal kasvamiseks ja keha elutalituseks tarvis läheb. Taimetoit varustab meie keha vajaliku soojusega ja annab meile piisavalt jõudu ja energiat."
-//-
Siinkohal on mõtet meenutada antiikaja vaimusuurisi Pythagorast, Platonit, Sokratest, Senecat, Plutarchost ja Tartullianust, kes kõik olid taimetoitlased.
jne jne jne."
Aga kellele liha maitseb - ma saan sellest imehästi aru! Kõige olulisem on see, et tunnete end tervena ja hästi. Ma ütlen alati: igaüks peab leidma oma tee, kuidas olla õnnelik. Kui eksid, siis alati on võimalus valida järgmine.
13. septembril võtsin päevapealt vastu otsuse loobuda looma- ja linnulihast. Ühest küljest oli põhjuseks see, et kontoris tekkis iga lõuna 12.30-16.00 kohutav unisus ja väsimus. Ma oleks võinud vabalt samasse toolile magama jääda. Korralik ja raske lõuna võttis seedimiseks nii palju energiat, et mu ajusse palju järele ei jäänud.
Teiseks need hemorroidid. Need ei armasta aeglast seedimist ja... no edasi mõelge detailidele ise :o)
Ühesõnaga, põhjuseid kergemateks toidukordadeks oli mul küll. Rääkimata sellest, et ma oleks ammu taimetoitlane, kui mulle liha poleks nii väga meeldinud. Kõik see loomade tapmine ja muu vastuoluline teema ei käi väga mu põhimõtetega kokku.
Ma arvasin, et ma ei loobu lihast kunagi, sest kui ma ei söö liha - kuidas ma siis kõhu peaks täis saama? Rääkimata sellest, et üks korralik poolverine käntsakas on ju niiiii maitsev!
Ometi tekkis mul septembris väike valgustus ja palju sisemist jõudu ning üleöö ma lihast loobusingi. Otsustasin, et proovin mitte süüa liha ja vaatab, kuidas läheb.
Ma pole kindlasti resoluutne, et ma mitte kunagi, mitte iial enam liha ei söö. Kui mul tekib selleks VAJADUS, küll ma siis söön. Praegu pole mul ligi kahe kuu jooksul vajadust ja isegi mitte isusid tekkinud.
Kui alguses oli küsimus - MIDA ma siis söön, siis see on loomulikult lahenenud. Lõunal söön töö juures, kus pakutakse loomulikult liharoogasid, aga kõrval on alati värske salat ja munad. Mina valin siis munad ja salati. Kõht saab hästi täis. Nüüd olen võtnud tööle järgmiseks toidukorraks, ca 16 paiku, pool liitrit smuutit.
Õhtul lähevad võileivad, porgandid, pähklid, banaanid või veel smuutit. Kui viitsin, teen salatit või pakipüreesuppe (harva).
Mida olen täheldanud?
* Päevane väsimus ja uimasus on kadunud - müstika! Poleks osanud lootagi!
* Kõht käib kiiremini ja kergelt läbi!
* Puudub raskustunne kõhus - ka siis, kui olen söönud üle (kui süüa salatist ja munast üle, siis see raskustunne on võrreldamatu lihaülesöömisega).
* Seda võib nimetada platseeboefektiks või milleks iganes, kuid ma ei arvestanud sellega eelnevalt: olen muutunud tasakaalukamaks. Ma olen pigem närvilisem, kergesti ärrituv tüüp ja seda terve elu. Nüüd suudan jääda väga paljudes olukordades rahulikuks, mis mind varem ärritasid (laokil asjad, lapse jonnimine jne). See ei tähenda, et olen igas olukorras täiesti neutraalne, kuid mu valulävi on tõusnud palju kõrgemale. Ja see pole ainult minu tähelepanek, vaid ka ümbritsevad on seda märganud.
* Mitte nii positiivne nähtus - võtsin mitu kilo juurde.
Mul puudub hetkel vajadus liha süüa ja see ei tekita mus ka erilisi isusid. Kalapraad on sama isuäratav ja maitsev, kui mitte paremgi. Rääkimata sellest, et tunne pärast seda on tunduvalt parem.
See on minu praegune valik ja ma pole kindlasti radikaalne, et lubada igavesti olla taimetoidul (mida ma ju otseselt pole - kala ikka söön).
Ma toon ära siiski mõned lõigud Gunnar Aarma raamatust "Saada õnnelikuks".
"Muuseas kirjutab dr Winsh oma brosüüris "Vähi vastu": "See pole juhuslik, et klassikaline lihasööjate maa - Inglismaa - on ka klassikaline vähihaiguste maa. Muuseas näitab meile kapitalistliku maailma riikide statistika, et vähki esineb palju rohkem rikaste kui vaeste hulgas."
On kindlaks tehtud, et enamik kõrge vanuseni elanud inimesi on taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeealised enamuses leiba, jogurtit ja juurvilja. Seega lihast loobumine ei lühenda meie elupäevi, vaid vastupidi - pikendab neid.
-//-
Friedrich Feerhow väidab oma raamatus "Diät und Seelische Entwicklung (Fleischkost oder Pflanzenkost?)", et harjumata inimene ei saa ainult liha süües elada kauem kui 3-4 nädalat. Vanasti toideti Mehhikos surmamõistetuid ainult vasikaliha ja vähese veiniga. Üle 28 päeva ei elanud neist keegi. Vee ja leivaga võisid vangid elada teatavasti aastaid.
-//-
Professor William Lawrence ja sir everard Home selgitavad, et inimese hambad ei sarnane vähimalgi määral lihasööjate hammastega. Samuti ei leia me mingit sarnasust lihasööjate lõualuude, vereosakeste, seedeelundite ja seedeprotsessi osas. Samasuguse järelduse teeb dr Sylvester Graham väites, et võrdlev anatoomia liigitab inimese vaieldamatult puuviljadest ja taimedest toituvate isendite hulka.
Nähtavasti hakkas lihasöömise siis levima, kui võitus olemasolu eest raskemaks ja toiduvarumine tülikamaks muutus. Hiljem muutus lihasöömine hädavajalikkusest harjumuseks.
-//-
On püütud väita, et liha on toitvam ja ilma selleta inimene üldse läbi ei saa. Selle kohta on paljud tuntud teadlased oma arvamust avaldanud. Näiteks väidab kuulus inglise kirurg sir Henry Thompson: "On ekslik arvata, nagu oleks liha meie eksisteerimiseks hädavajalik. Kõik, mida meie organism vajab, saab ta taimeriigist. Taimedest saab inimene kõiki aineid, mis tal kasvamiseks ja keha elutalituseks tarvis läheb. Taimetoit varustab meie keha vajaliku soojusega ja annab meile piisavalt jõudu ja energiat."
-//-
Siinkohal on mõtet meenutada antiikaja vaimusuurisi Pythagorast, Platonit, Sokratest, Senecat, Plutarchost ja Tartullianust, kes kõik olid taimetoitlased.
jne jne jne."
Aga kellele liha maitseb - ma saan sellest imehästi aru! Kõige olulisem on see, et tunnete end tervena ja hästi. Ma ütlen alati: igaüks peab leidma oma tee, kuidas olla õnnelik. Kui eksid, siis alati on võimalus valida järgmine.
Ooookeeeii! Loeksin nagu enda blogipostitust tulevikust.
ReplyDeleteMinu liha söömine sai lõpu arvatavasti 31.10. Ei tegu ei olnud kuulõpu tobeda lubadusega, lihtsalt juhtus sellisele kuupäevale. Peas käis ära see klõks ja täiesti valutult läinud ta oligi.
Perega on meil praegu kokkulepe, et vähemalt kala ma ikkagi aegaajalt söön. Tulevikus plaanin ka arvatavasti sellest loobuda.
Ma tean, et on veel vara muutustest rääkida, aga kõik sinu kirjeldatud muutused on juba toimunud.
Miks? Mõtlesin täpselt samu mõtteid ja tuindsin samu tundeid. See on osa mu hiiglaslikust plaanist, saada paremaks inimeseks ja kuhugiupoole areneda.
Ma ei ole kindel, kas ma oleks ise samasuguse postitusega veel niipea välja julgenud tulla. Minu puhul on see suuremate spordikoormuste tõttu treenerite/teiste jooksjate jne. poolt kordi taunitavam. Sportlase dieedi põiliseks osask on ju liha.
Ilmselt on teistel seda raske mõista, vähemalt tean nüüd et keegi kuskil mõistab. :)
Minu puhul oli ka väga oluline vaimne areng ja natuke teisele tasandile jõudmine. Pean ka täienduse tegema, et ühtlasi tähendas see otsus, et olen nüüdsest ka täiskarsklane. Inimese puhul, kes eelnevalt paar klaasi veini aastas tarbis, see muidugi väga suur muutus polnudki :o)
DeleteAga ma elan rõõmuga kaasa su tegemistele ja loen huviga, kuidas su teekond spordis ilma lihata kulgeb!
Facebookis on toortoitlaste grupp ja seal oli üks tüüp, kes vist isegi on täitsa toortoitlane ja banaaniõgard, kes jookseb maratone ja vist isegi ultramaratone. Kahjuks nime pole praegu meeles, aga Eestis selliseid erakordseid tegelasi isegi leiab - ja nad on vägagi elusad ja terved!
Minul on sõbranna Hollandis, kes on taimetoitlane ja sportlane. Ta pole veel täismaratoni jooksnud, aga poolmaratone küll ja vägevate aegadega. Facebooki kaudu ta postitab pidevalt erinevaid artikleid No Meat Athletes kohta, täitsa põnev on lugeda, mismoodi neil see toitumine käib.
DeleteRääkides isiklikust vaatenurgast, siis söön kala ja kana, aga sea- ning veiselihast suurt midagi ei arva - lihtsalt ei maitse ning tekib samamoodi raskustunne. Samas jõuga eemale ei hoia, kui ema ikka guljašši teeb, siis söön. Samas imetlen neid, kes suudavad täieliku piiri ette panna lihatoodetele. Mul vist (veel) selleks julgust ei jagu, peaks natuke rohkem lugema/uurima, kuidas siis täpselt kõik vajalikud ained kätte saada ning käiks iga kuu arsti juures vereproovi tegemas :D
Mina imetlen ka neid, kes suudavad päris vegan kombel toituda ehk siis loobuvad ka munast ja piimatoodetest. Ideaalis võiksin ise ka selline olla, aga ei ole selleks veel valmis.
DeleteAga vereanalüüse annan ma ka ikka igal aastal. Peaks ehk ka doonoriks minema ja saab tihedamalt hemoglobiinil silma peal hoida.
Kommenteerisin ka varem, aga see vist ei jõudnud siiski kohale. On üks viimastel aastatel mitmeid jookse võitnud taimetoitlane, Raivo Alla. Ehk on sul huvitav tema blogi lugeda: http://elusamus.tumblr.com.
ReplyDeletesuured tänud!
DeleteSelline pomm! Tõsiselt? Ja Indrek, Sina ka ?
ReplyDeleteVäike kadedus on sees, mitte, et ma tahaks ka, isiklikult ei tunne hetkel vajadust aga kadedus just sellepärast, et olete suutnud sellise suure otsuse teha ja muuta oma elustiili. See ei ole niisama, et proovin nädala. Tõenäoliselt on plaan ikka lõpuni välja minna, kas pole?
Tublid olete! Hoian nüüd veel suurema huviga teil silma peal, minu jaoks on just põnev taimetoitlus ja sport koos, kuidas on see võimalik?, olen alati arvanud, et sportlane peab liha sööma.
Ma ei ole kunagi päris pooli julgenud võtta, toetan nii lihasööjaid kui ka taimetoitlasi.
Mulle meeldib see mõtlemine paremast minast ja kuhugile kõrgemale jõudmisest ;) ma püüdlen ka koguaeg selle poole ;)
Ma ei luba siin suure suuga, et ma nüüd igavesti semi-vegetarian olen, aga ideaalis püüdleks jah sinnapoole, et kord loobun ka kalast, piimatoodetest ja munast. Ja siis võiks hakata meditatsiooniga tegelema ja rohkem mõttetööd, vähem netis passimist. Aga no need sellised ideaalplaanid..
DeleteKusjuures, paar kuud tagasi kirjutasin intervjuust selgeltnägija Veet Manoga - ka tema tegeles jooksmisega, mediteerimise eesmärgil.
Sport võib väga hästi enesearengule kaasa aidata.
Aga annan aeg-ajalt märku, kuidas mul selles osas liigub :)
Heldeke, minu jaoks on see ka paras plahvatus! No ma pole siin ammu käinud ka, aga vahel ikka mõtlen, huvitav kuidas Pamelal läheb :)
ReplyDeleteMul endal on ka üks eksperiment käsil- Paleo väljakutse 30 päeva (nädal tehtud, jess!)
Kas oled sellest dieedist midagi kuulnud ja kui oled siis millised mõtted?
Lisan siia lingi hiljuti Ringvaates kajastunud teemal:
http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=9650#.Uo3gz8TSI6U
terv,Tiina
Olen paleost palju kuulnud. Kuna ma aga olen rangemate sedelite jaoks liiga laisk, siis ei viitsi väga kaevuda paleosse jm sarnastesse. Lihast loobumine oli kerge, sest muid asju ma söön ikka edasi. Kui veel rangemalt võtta, siis läheks juba raskeks.
DeleteAga no edu selle paleoga! Anna aga märku, kuis kulgeb!