2010 oli siis see aasta, mil ma osalesin oma esimesel jooksuvõistlusel ja pärast kolmekuulist tõsisemat harjutamist osutus selleks Paide-Türi rahvajooksu poolik (6,5 km) distants.
Vahele on jäänud kaks aastat, millest üks on kulunud rasedaks olemisele ja lapsekasvatamisele, ja üheksa kuud on nüüd taas trenni tehtud.
Vabalt võinuksin ette võtta ka pika distantsi, aga oli suur soov 2010. aasta Pammile ära teha.
Varahommikust saati kasutati mind batuudina - virutati käega näkku, peaga ribidesse, põlvega kõhtu (tänks, AJ!). Seega kõige parem magamine just polnud.
Kirnasse jõudsin suhteliselt tühja kõhuga, sest hommikupudrule lisaks pidin banaanid kaasa haarama, kuid need unustasin maha.
Läksin siis seegi kord kõvema tempoga teele, kõht korisedes. (PS! Jooksin neljapäeval oma elu teise poolmaratoni ajaga 2.18:58!!, kuid see oli nii rahulik minek ja kondid lubanuksid juba eile-üleeile lisatrenni teha, aga puhkasin täielikult tänaseni).
Üllataval kombel olid pulsid seekord madalamad kui eelnevatel startidel. Muidu on enne pauku ikka üle 130 tulnud. Tundub, et keha harjutamine võistlusteks hakkab vaikselt vilja kandma.
Kuid teel olid pulsid muidugi kõrged, nagu ikka, aga seda ka tempo pärast. Kirna tõus oli väsitav, nagu alati, ja Türi-Alliku tõus samuti.
Vahe - märgatav? Jaa!
Olen enda üle tõeliselt uhke ja minu jaoks on see äärmiselt oluline. Kuigi ma naudin osalemist võistlustel osalemise pärast, motivatsiooni pärast, eesmärkide pärast... siis tegelikult on vahelduseks kuradi hea olla mitte viimane :)
Vahele on jäänud kaks aastat, millest üks on kulunud rasedaks olemisele ja lapsekasvatamisele, ja üheksa kuud on nüüd taas trenni tehtud.
Vabalt võinuksin ette võtta ka pika distantsi, aga oli suur soov 2010. aasta Pammile ära teha.
Varahommikust saati kasutati mind batuudina - virutati käega näkku, peaga ribidesse, põlvega kõhtu (tänks, AJ!). Seega kõige parem magamine just polnud.
Kirnasse jõudsin suhteliselt tühja kõhuga, sest hommikupudrule lisaks pidin banaanid kaasa haarama, kuid need unustasin maha.
Läksin siis seegi kord kõvema tempoga teele, kõht korisedes. (PS! Jooksin neljapäeval oma elu teise poolmaratoni ajaga 2.18:58!!, kuid see oli nii rahulik minek ja kondid lubanuksid juba eile-üleeile lisatrenni teha, aga puhkasin täielikult tänaseni).
Üllataval kombel olid pulsid seekord madalamad kui eelnevatel startidel. Muidu on enne pauku ikka üle 130 tulnud. Tundub, et keha harjutamine võistlusteks hakkab vaikselt vilja kandma.
Kuid teel olid pulsid muidugi kõrged, nagu ikka, aga seda ka tempo pärast. Kirna tõus oli väsitav, nagu alati, ja Türi-Alliku tõus samuti.
Lõpukoridoris pani must mööda BodyJami treener. Oleks võinud konkureerima hakata, aga mul miskipärast vastumeelsus lõpuspurtide suhtes. Ma pigem panen oma auru tervele teele ja lõpetan ühtlase lõpukiirendusega, kui et säilitan võhma selleks viimaseks 50ks meetriks ja medaliriputaja täis oksendan :o)
Seega lasin tublimad spurtijad mööda ja lõpetasin ennast igati ületades. Läksin püüdma aega alla 40 minuti ja selle suutsin ka täita.
2010. aasta tulemus: 560. koht 1121 seas, 264. koht naiste seas, aeg 46:17.8, N18 seas 101. koht, kilomeetri keskmine aeg 7:07.4.
2012. aasta tulemus: 222. koht 1312 seas, 67. koht naiste seas, aeg 35:23, N18 seas 35. koht, kilomeetri keskmine tempo 5:30.
Keskmine pulss: 182, max 189. (Kuuke tagasi sügisjooksul oli keskmine 190, max 197 vist isegi).
Olen enda üle tõeliselt uhke ja minu jaoks on see äärmiselt oluline. Kuigi ma naudin osalemist võistlustel osalemise pärast, motivatsiooni pärast, eesmärkide pärast... siis tegelikult on vahelduseks kuradi hea olla mitte viimane :)
Hea kohe lugeda, kui hästi läheb :)
ReplyDeleteHeiii, mul läheb ju praktiliselt kogu aeg hästi :o))
Delete