Pole end pärast šokki suutnud mitte kuidagi käsile võtta. No käsile ehk isegi võtaks, aga üks häda ajab teist taga. Kui gripp sai edukalt põetud, siis vahepeal oli isegi paar eredat päeva. Nüüd ainult jõuetus, apaatsus, energiapuudus. Kuidagi ei tunne, et kaugusteski paremaid päevi terendaks.
Viimati mäletan sellist enesetunnet kuskilt kaugest kooliajast. Põdesin miskit hirmsat haigust pikalt. Kui terveks sain, siis olin nädalaid täielik zombi. Kehatemperatuur oli miski 35,5 kogu aeg, mitte midagi ei tahtnud teha, ei viitsinud peadki pöörata ja tuimalt lasin päevi õhtusse. Nüüd umbes midagi sellist. Vahe selles, et kehatemperatuur 37,2 kandis (mis peaks viitama iseenesest põletikule). Jõud absoluutne null.
Täna sai isegi istumisest mõõt täis ja sundisin end koeraga jalutama. Tegin täna küll oma pulssidega tippklassi. Avg 150, max 170. Viimane tuli küll ca 10sekilise sörgi peale. Koera peale karjatades sain kõndides 166 kätte. Normull! Kokku 29:49, km ca 3,1. Loomulikult sättisin oma mineku ka tuisu peale (uhh, kui vihaseks ajab praegu tuulevaikust vaadates) ning pool teed oli selline lärakas näkku ja mitte midagi ei näinud.
Juba pikemalt sellises kehvas enesetundes viibides, võimetuses trenni teha (ja kui suudan, siis väga kehval tasemel, nagu tänagi näha), täiesti tülgastavaks saanud ilmaoludes..... mul hakkab igatahes mõõt täis saama. Ma kaalun sundpuhkust. Kas või kuu aega, mil ilm paraneb, enesetunne paraneb, ind tõuseb. Niimoodi seanahka mööda küla vedades.... Ei suuda....
Mul oli ka vahepeal kehv enesetunne ca. 1,5 nädalat; koguaeg läks kehvemaks. Tegin nüüd nädalase jooksupausi - sai natuke muude spordialadega tegeletud. Selle nädalaga on tunne palju paremaks läinud ja homme siis jooksurajal tagasi. Ise jõudsin kokkuvõttes selleni, et liiga pikka aega oli järjest treenitud ilma korraliku pausita (10 kuud). Kui nüüd enesetunne heaks peaks jäämagi, saab sama taktikat ka teistele soovitada analoogsete juhtumite korral.
ReplyDeletePaus on kindlasti vahel lausa hädavajalik. Kuid minu enesetunne on niivõrd kehv, et ma ei suuda ronida põrandalegi võimlemisharjutusi tegema, rääkimata mingi muu ala katsetamisest. Et minu paus peaks tulema täiesti trennivaba. Kahjuks ei saa mitte midagi parata, jõud otsas... Vähemalt ma tean, et tegu pole ületrenniga, vaid tervisenäitajad pole kõige paremad :(
ReplyDeleteSoovin kiiret paranemist !
ReplyDeleteTänud! Ma soovin täpselt seda sama :)
ReplyDeleteSee on see omaenesetarkus(tuletan meelde seda paljukorrutatud pulsiteemat) :))
ReplyDeletePaar päeva puhkust ,siis jätka koeraga-see on sinu praegusele füüsisele täpselt õige treening.
Mis omaenese tarkus, kui talle teeb jooksutreener treeningplaane?
ReplyDeleteArmas, Anonymous, tänud muretsemast (või ninatargutamast? neid leidub siin ka). Paraku näitavad erinevad testid ja analüüsid, et tegemist pole mitte ühestki otsast treeningutest tulnud hädaga, vaid tervisliku seisundiga, mis võib tabada absoluutselt igaüht, ka päevad läbi voodi lesijat.
ReplyDeleteMa sooviks ka, et tegu oleks pulsiprobleemi, ületreeningu või ülesöömisega, et ma vähemalt teaks, et see möödub "paari puhkepäevaga", kuid vägagi kahjuks, väga väga kahjuks, seekord nii pole. Kuigi kirjutan siin pea igast detailist, siis oma terviseseisundist seekord mitte, mis samas võiks igale siililegi selgeks teha, et trennimurest või pulsiteemast on asi sama kaugel kui Maa Päikesest.
Lisaks ka seda, et mulle tekitavad inimesed, kes ei süvene natuke vastakaid tundeid.
ReplyDeleteViimastest postitustest on näha, et ma olen "puhkepäevi" teinud pea kahe nädala jagu ehk siis selge see, et probleem pole ületreeningus.
Lisaks muule, kirjutasin eelnevas kommentaaris juba Andresele, et mul on tervis kehv ning seisund pole seotud treeningutega.
Soovitan veidi rohkem süveneda! Sest hea nõu on alati VÄGA teretulnud, KUI kõik asjaolud on eelnevalt selgeks tehtud.