Mäletan, et meie kodus oli lapsepõlves tilluke purgike, mis sisaldas purustatud munakoori. Aeg-ajalt maiustasin nendega, kuid mingil hetkel kadus see purk ära, traditsioon katkes.
Kuuldavasti pidid rasedad nõukogude ajal kohustuslikus korras munakoori sööma, et oma kaltsiumivajadust rahuldada. Minu ema sõi munakoori raseduse ajal kohustuslikus korras ja äärmiselt vastumeelselt. Arenev loode vajab kaltsiumit luude tugevdamiseks, tugeva südame ehituseks, samuti närvide ja lihaste arenguks ning normaalse südamerütmi arendamiseks. Kui raseda veres ei voola piisavalt kaltsiumi, siis võetakse see tema luudest, mistõttu on hammaste lagunemine raseduse ajal ja pärast seda ülimalt tavaline (Babycenter.com).
Samuti on kaltsiumi vaja naistele enne menopausi ja selle ajal, kuna sealt saab alguse ka osteoporoos. Kaltsium paistab olevat suures osas vajalik eelkõige naistele, kuid loomulikult ka meestele ja hädalistele, kel luud, küüned nõrgad.
Minu pica (isu veidrate asjade suhtes), mis väljendub hirmsas isus asfaldi, liiva, kruusa jms järele, on leidnud lohutuse munakoortest. Esiteks on vaidluskoht see, kas inimorganism üldse omastab munakoortes olevat kaltsiumit või mitte. Ja teiseks - kas minu isu liiva ja seda leevendava munakoorte järele, on seotud praeguse võimaliku kaltsiumipuudusega. Pica iseenesest võib viidata mingi mineraali puudusele (siiani olen seostanud seda rauapuudusega, kuid hemoglobiin on enesetunde järgi tõusnud ja munakoored on endiselt isuäratavad).
Tegeledes esimese küsimusega, siis see, kas inimesele on munakoortest kasu või mitte, tundub olevat lõppematu vaidlus. Eesti ja välismaa saitidel ringi vaadates tundub, et 70-80% arutlejatest välistab selle variandi täielikult ning peab munakoori üldse kassiokseks. Leidub ka neid, kes peavad seda just parimaks kaltsiumiallikaks. Kuna vastuargumendid on rohkem emotsionaalset laadi ("see on ju rõve", "see tuleb kana pepust" jne) ja ma ise olen teada-tuntud looduslikkuse pooldaja, siis toon mõningad munakoore ülistused.
Munakoored on väidetavalt parimad naturaalsed kaltsiumiallikad, mida on kehal kõige kergem seedida ja mis imendub hästi. Taani uurijad on leidnud sellel koostöös magneesiumi ja kaltsiumiga mitmeid positiivseid efekte luutihedusele. Pärast aastast munakooritamist leiti katsealustel määrav tõus puusaliigese luutiheduses. Jaapani Women's University uurijad katsetasid munakoorepulbrit D3-vitamiiniga koostöös osteoporoosihaigete loomade peal. Luu mineraalsustihedus kasvas, kuid ka kaltsiumitase veres.
Toores, kuivatatud ja jahvatatud (mitte keedetud) munakoor sisaldab kõiki organismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Munakoort on hakatud ravimina tarvitama: nädalas üle päeva kerge noaotsatäis (Terviseleht).
Ometi soovitatakse munakoori tarbida nt koos sidrunimahlaga, et koores sisalduv kaltsium ka reaalselt imenduks (seevastu väidetakse internetiavarustes, et "maomahl on sama happeline kui sidrunimahl ja kaltsium lahustub seal isegi"). Samas väidavad skeptikud, et see ei imendu nagunii.
Med24 portaalis vastab dr Kristel Ehala-Aleksejev munakoorte kaltsiumi kohta nii: "Jahvatatud munakoori on rahvameditsiinis pikalt kasutatud. Kaltsiumi imendumine on kompleksne protsess nõudes mitmete teiste ühendite juuresolekut ning mitte kõigist toiduainetest ega ka toidulisanditest ei saa me antud elementi ühtemoodi kätte. Kas ja kui palju imendub munakoortes sisalduv kaltsium ei oska ma teile öelda, kuid kindlasti ei maksa minna liialdusteni kui te veel lisaks tarbite ka toidulisandeid."
Seega on munakoorte kasulikkus üsna vaieldav. Kuid milleks vaielda - igaüks valigu oma tõde. Mina juhindun taaskord puhtalt sisetundest. Keedan kord paari nädala jooksul 3 muna, kuivatan, purustan ja võtan kord päevas max lusikatäie. Väga mõnus on krõmpsutada, ülimeeldiv krõmpsumisheli hammaste all, meeldiv krigisemine - mmmm... Et munakoortega mitte väga üle pingutada, siis krõmpsutan nüüd ka arbuusiseemneid, mis mu jaoks aastaid vihatud väiksed nagamannid olnud.
Tarkpeadest anonüümsetel kommentaatoritel ei tasu taas emotsionaalselt lahmima hakata - munakoori söön nagunii edasi ja puhtalt maitsenaudingu ja liivaisu leevendamise eesmärgil. Kel on aga teaduslikke uuringuid selle kohta edastada, siis olete muidugi oodatud vastu vaidlema või kinnitama.
:) Mul ka mõte tarbima hakata, poe omad on mõttetult kallid ja munakoori kodus küll.
ReplyDeleteUsun et mõjuvad, sest miks siis seda tehakse vanast ajast saatid ja see on inimesi ka aitanud.
Lambist ju küüned ja luud ise ei läinud paremaks kui selleks munakoori söödi. Järelikult toimib
Kusjuures, kuulsin just, et munakoorte kasulikkuse kohta on lausa raamat olemas ja munakoortes suurem imevägi kui ainult kaltsium.
ReplyDeleteMa tarbin munakoori tänase päevani - küüned on tõesti väga tugevad. Luude tugevust testima ei hakka :P
Tere! Tänan Teid nii kena artikli eest! Ma ise hakkasin munakoori tarbima paar kuud tagasi.Ikka enamjaolt kuivatan keetmata munakoored ära, enne kui need ära jahvatan.Aga tõsi on see, et valu jalgades on täiesti kadunud.Ei aidnud mind kaltsiumi tabletid vaid just munakoored.Julgen omalt poolt küll munakoori soovitada.Kõike paremat teile! Ruth
ReplyDeleteSuured tänud selle tagasiside eest! Loodetavasti on sellest kasu ka teistel lugejatel, kes satuvad siia lehele ja otsivad oma probleemidele lahendusi!
DeleteMina olen söönud nüüd 2 aastat munakoori iganädalaselt ega saa kurta. Luud on terved, küüned tugevad, juuksed ka!
See peab kindlasti töötama, sest kui kanad munesid ennevanasti pehme või õhukese koorega mune, siis ikka anti munakoori. Seda tegelikult pidevalt. Ehk kui kana organism ca omastab, siis miks ei peaks inimese oma seda tegema. Skeptikud seda teemat ehk pole kuulnud aga maainimese loogika ütleb nii.
ReplyDelete