Tõlkisin Tervis Plussi FaceBooki lehele ühe vahva tabeli. Toon selle ka teile.
Ma olen alati kirjutanud, et tuleb oma keha kuulata ja märkidele õigesti reageerida. Vastasel juhul oled tühjas nõiaringis. Nii nagu ka ma ise olin oma seitse aastat magusasõltuvuses. Kui ma lugesin inimeste kommentaare ja tabeli jagajaid, siis väga palju kostus signaali, et no šokolaadi ju ikka võib ja elu ilma selleta on halb. Nagu mõtted Pamela suust aasta tagasi.
Üllatav on see, et nüüd ma võin öelda, et selline mõtlemine ei ole okei. Sa annad ühe väärtusliku toidukorra asemel oma kehale suhkrut ja mannetult vähe toitaineid ja praktiliselt ei mingeid vitamiine. Mul tekkis küll oma keha ees auvõlg ja süütunne. Kas ma annaksin oma lapsele šokolaadi iga päev, sest see teeb teda õnnelikuks ja ta muutub nii rahulolevaks selle peale? Aga miks ma peaksin iseendasse halvemini suhtuma?
Kui me konverteerime šokolaadi puhtalt suhkruks üle ja kujutame ette lusikate viisi seda sisse söömas, siis me seda ju ei teeks. Me teeme seda, sest šokolaadis on ka muud, mis tekitab sõltuvust ja inimesed ON naudingutest sõltuvuses, sest igapäevaelu on niivõrd stressirikas ja rõõmudevaene. Kuna see aga reaalselt meie kõhtu ei täida, siis nälg jääb alati, küllastumust aga ei teki.
Ma tean väga hästi, milline mõnu on nautida magusaid asju, torte, kooke, jäätiseid jne, ning ma teen seda igal nädalal ka ise. Kuid ma ei suudaks seda enam igapäevaselt teha, sest mu keha on väärt paremat. Ja et olla terve, selleks on mul vaja ühte toidukorda puuviljadest-marjadest, mitte suhkrust.
Kui oled suutnud nõiaringist välja astuda, siis maitsemeel teravneb ja see tähendab seda, et keha saab naudingu puuviljasalatist, mis on samaväärne tordiga. Suur vahe on selles - puuviljasalatile ei järgne mitte kunagi süümepiinu!
Kuula oma keha!
Ma olen alati kirjutanud, et tuleb oma keha kuulata ja märkidele õigesti reageerida. Vastasel juhul oled tühjas nõiaringis. Nii nagu ka ma ise olin oma seitse aastat magusasõltuvuses. Kui ma lugesin inimeste kommentaare ja tabeli jagajaid, siis väga palju kostus signaali, et no šokolaadi ju ikka võib ja elu ilma selleta on halb. Nagu mõtted Pamela suust aasta tagasi.
Üllatav on see, et nüüd ma võin öelda, et selline mõtlemine ei ole okei. Sa annad ühe väärtusliku toidukorra asemel oma kehale suhkrut ja mannetult vähe toitaineid ja praktiliselt ei mingeid vitamiine. Mul tekkis küll oma keha ees auvõlg ja süütunne. Kas ma annaksin oma lapsele šokolaadi iga päev, sest see teeb teda õnnelikuks ja ta muutub nii rahulolevaks selle peale? Aga miks ma peaksin iseendasse halvemini suhtuma?
Kui me konverteerime šokolaadi puhtalt suhkruks üle ja kujutame ette lusikate viisi seda sisse söömas, siis me seda ju ei teeks. Me teeme seda, sest šokolaadis on ka muud, mis tekitab sõltuvust ja inimesed ON naudingutest sõltuvuses, sest igapäevaelu on niivõrd stressirikas ja rõõmudevaene. Kuna see aga reaalselt meie kõhtu ei täida, siis nälg jääb alati, küllastumust aga ei teki.
Ma tean väga hästi, milline mõnu on nautida magusaid asju, torte, kooke, jäätiseid jne, ning ma teen seda igal nädalal ka ise. Kuid ma ei suudaks seda enam igapäevaselt teha, sest mu keha on väärt paremat. Ja et olla terve, selleks on mul vaja ühte toidukorda puuviljadest-marjadest, mitte suhkrust.
Kui oled suutnud nõiaringist välja astuda, siis maitsemeel teravneb ja see tähendab seda, et keha saab naudingu puuviljasalatist, mis on samaväärne tordiga. Suur vahe on selles - puuviljasalatile ei järgne mitte kunagi süümepiinu!
Kuula oma keha!
Kui mitu koogitükki/tordilõiku/ saiakest sa endale ''patupäeval'' lubad? Ise plaanisin et 1, siiani (ehk viimase 2 kuu jooksul) on see tundunud võimatuna, mistõttu olen seadnud piirangu max 3. Täna olen 2 hakkama saanud. Ma arenen :D
ReplyDeleteSöön täiesti piiramatult kõike, mida soovin. Söön nii kaua kuni magusaisu täis. Täna sõin hoopis 1 Magnumi jäätise ja pool Lionit. Kui aga isu, siis võin süüa ka veerand torti :) Selle nimel tulebki tervel nädalal end joonel hoida, et siis ühel päeval olla piiridest vaba.
DeleteAga miks ei tohi terve nädala ja ka ülejäänud elu asja mõõdukalt võtta? Kas see "patupäev" ei ole natukene sarnane buliimikute söömasööstuga, mis järgneb piiramisele?
DeleteBuliimikute söömasööstuga on väga kohatu võrrelda. Buliimia siiski tõsine haigus. See, et ma patupäeval muude toidukordade juures nokitsen ära veerand torti või ühel toidukorral söön jäätise ja pool šokolaadibatooni on täiesti võrreldamatu buliimikute söömasööstuga, kus õgitakse kõike läbisegi ja asutakse seda välja oksendama.
DeleteSee, et ma söön piiramatult kõike söön, ei tähenda, et löön külmkapi lahti ja söön kuni okse peale tuleb. See tähendab vaid seda, et ma ei loe mingeid kaloreid, koguseid, ei vali porgandit ja väldi kartulit igal võimalikul hetkel, vaid söön, mis parasjagu tunnen ja tahan.
Minul ei ole mitte kunagi sokolaadiisu olnud, no kohe üldse ei isuta. Aga pastade järgi jookseb küll suu vett ja saiakesest ka ära ei ütle, pean vist rohkem valke tarbima. Dukani Dieeti pidades (valgudieet) langes ka kaal muideks. Tänud huvitava artikli eest, Mar
ReplyDeleteSaiakesed on kõige hullemad tsellusõbrad :P Aga pastast ma ka ära ei ütle. Tuleb vähemalt kord nädalas ikka ette.
DeleteAitäh, Mar!
Eelmine nädal sain teada, mis tähendab jube rasvaisu.. süljenäärmed aktiviseerusid, kui ainult kalamaksaõlile mõtlesin.. huuh...
ReplyDeleteEhk on hoopis D-vitamiini puudus? Kohe õue päikest nautima :-)
Delete