Aleksandri poolmaratoni tulemused ja muljed

Öelda on palju, aga sõnu jääb väheks.

Viimati sai kirjutatud üsna ammu ja ilmselt on möödunud vahepealne aeg kaose tähe all. Seejuures oli üks suureks küsimuseks meie II Aleksandri poolmaratoni korraldamine.

Tahaks kõigest kirjutada, aga võhm päris otsas ja samas olen teisalt energiat täis süstitud, et taas tegutseda.

Aga alustan päris lõpust. Kui me keskpäeval stardipaika jõudsime, siis olid osad inimesed juba kohal. No nagu Arno isaga koolimajja minnes. Kohe hakkas tõsisem sebimine ja sagimine, et saada asjad üles, inimesed kirja jne.

Minu õnnetuseks oli tütretots eelmisel õhtul haigestunud palavikku (mis müstilisel kombel oli just nimme ürituse õhtul kadunud). Mis tähendas, et üks joogipunkt pidi lapsevalvuri tõttu tühjaks jääma. Õnneks päästsid hommikul katastroofist Raili, Marko ja Remi - no olge te taevani tänatud!

Ema tormas oma saialaua ja rinnanumbritega ka üsna viimasel hetkel kohale, kuid kogu selles kaoses, asjad ikkagi sujusid.

Jookide jagamine, joogitopside jaotamine, punktidesse juhendamine, kiirregistreerimine..

Stardieelne sagin. Pilt: Ivo Särak.

Kui kõlas lõpuks "Start!", siis oli küll süda rahul, et 10,6 kildi vallutajad olid teel ja 21,2 omad nende järel, kuid sebimine ei lõppenud. Hakkasin üle lugema inimesi ja kingikotte, kas kõigile jagub - jumal tänatud, jagus, kuigi mõni kõndis ilma minema.
Tekkis topsipaanika ja veepaanika. Lapsevalvur, kes pidi kodus olema vaesekesega, kimas bemmiga poodide, veevõtu ja joogipunktide vahet, et keegi lonksustki ilma ei jääks.

Pilt: Ivo Särak.

Rääkimata sellest, et tuli ka ajakirjanikele infot jagada :) 

Pilt: Meelis Minn.

Mingil hetkel selgus, et samal ajal liigub samal marsruudil Türi-Tamsalu rattamatk, kuid õnneks me üksteist ei seganud. Oli isegi rohkem arvestamist ja naeratamist... ja naeratamist oli tõesti palju! Soe tunne oli näha inimesi õnnelikena finišeerumas. Kuid ega kõik ilma tulnud nautima - oli näha ka suurt pingutamist ja higi!

Aeg möödus linnutiivul ja oligi hetk parimate õnnitlemiseks ja kogu kamba tänamiseks.

Naiste parim Sandra Alusalu. Pilt: Ivo Särak.

Minu jaoks oli väga üllatav ja liigutav, et meeste parim poolmaratoonar Indrek Lillemägi pidas omapoolse väikse tänukõne. See oli väga südantsoojendav!

Üldse oli kogu üritus minu jaoks niivõrd päikeseline, täis positiivseid ja toredaid inimesi, et tõesti... jääb sõnadest väheks.

Kogu möödunud nädal oli minu jaoks äärmiselt raske, sest olen võtnud ette äärmiselt drastilise elumuutuse ja seetõttu oli hinges sees rahutus, ärevus, pinge, haigeks jäämise tunne.

Ma ei tea, kas selle põletas läbi mu laps oma palavikuga või sai see kustutatud toredate jooksjate abil, kuid täna on mul tõesti hea olla!

Nähes, kui palju sadas eelnenud nädalal ja mis ilmad praegu on - Aleksander oli meiega tol päeval.

Mul oli väga hea meel kuulda, et üks neiu, kelle nime ma kahjuks ei mäleta, tuli ekstra meie ürituseks kohale ja tal endal on diagnoositud depressioon ning viibib juba pikemat aega ravil. Aga nähes tema rõõmsat olemist, siis... see andis palju. Ja mul oli ta üle hea meel!

Selline hunnik snäkke ootas ees kõiki lõpetajaid. Ja neid jäi muide poolesajale inimesele kõvasti üle!

Aitäh joogipunktirahvas: ema (ka koogimeister), Ede-Ly, Marko, Raili, Remi! Aitäh, sekretär Meelis! Aitäh, suur tormaja Andrus! Aitäh, iga viimnegi osaleja! Aitäh, toetajad: A. Le Coq, Salon24, Akzo Nobel, Running Expert, WhatCar, Aja Leht, Otepää Seikluspark, Ajakirjade Kirjastus.

Kui antakse võhma, teeme jälle!

Ja nüüd lõpuks ka kauaoodatud protokoll:
10,6 km
M
I Tauri Hunt, 41.20
II Ivo Särak 51.20
III Ronald Remma 57.57
4. Meelis Käärik 59.10
5. Roman Tukmatsov 60.11
6. Jan Mustjõgi 64.25
7. Martin Kaschan 65.43
8. Vootele Parts 1:16.43

N
I Kati Orgmets 58.29
II Virge Siirand 64.42
III Kelly Martin 65.02
4. Kristiina Roosileht 65.07
5. Greeta Roosileht 65.43
6. Krisly Viidikas 67.46
7. Kirly Kadastik 1:10.22
8. Sigrid Süld 1:11.42
9. Kristi Kõll 1:13.49
10. Relika Juhanson 1:13.50
11. Helen Mandel 1:14.19
12. Siiri Vene 1:25.03
13. Marian Guutmann 1:26.42
14. Liina Raitma 1:28.55
15. Leena Jevdokimova 1:28.55
16. Maris Hupolainen 1:28.55
17. Simona Lotsman 1:28.55
18. Numbrita 1:35.20
19. Numbrita 1:35.20
20. Liina Nemvalts 1:35.42
21. Numbrita 1:38.30
22. Numbrita 1:38.30
23. Signe Voolpriit 1:38.47
24. Kätlin Tobonik 1:38.47
25. Numbrita 1:50.30
26. Numrbita 1:50.30
27. Numbrita 1:53.25

Poolmaraton, 21,2 km
M
I Indrek Lillemägi 1:22.22
II Silver Andre 1:32.56
III Keio Hämäläinen 1:33.42
4. Andres Kiisler 1:49.03
5. Ando Meerbach 1:51.36
6. Roland Kasela 1:53.12
7. Andre Tammik 1:54.59
8. Elari Kõivik 2:12.05
9. Kaupo Torro 2:15.4

N
I Sandra Alusalu 1:50.02
II Ann Valang 1:56.10
III Eliis Härma 2:01.17
4. Maili Antons 2:03.55
5. Vilve Pilv 2:08.56
6. Maichl Suur 2:27.49

Protokolli parandamiseks, andke märku: pamela.eesmaa@gmail.com

Aitäh veel kord KÕIGILE! Jagage palun sõnumit, mis sai kinnitatud iga diplomi külge:

Mõned depressiooni sümptomid:

• kurb või ängistav meeleolu suurem osa päevast ja nii iga päev;

• huvi igapäevategevuse vastu on kadunud;

• kehakaalu langus või suurenemine;

• liiga pikk või liiga lühike uneaeg või liiga varane ärkamine;

• püsiv väsimus- ja nõrkustunne;

• väärtusetuse-, süü- või lootusetusetunne;

• püsiv suurenenud ärrituvus ja rahutustunne;

• raskused mõtete koondamisel, otsuste langetamisel või millegi meenutamisel;

• korduvad surma- ja enesetapumõtted.

Miks jääb depressioon avastamata?

- Inimene häbeneb tihti tunnistada, et tal on depressioon, sest ta näeb selle sümptomites iseloomu nõrkuse märke.

- Inimene on depressiooniga kaasnevate tunnetega harjunud ja ei suuda nende taga näha haigust.

- Depressiooni on raskem diagnoosida, kui inimene samal ajal põeb mingit kehalist haigust.

Reageeri enne viimast sammu – enesetappu!

Enesetapp on impulsiivne tegu. Nagu iga teinegi siseaje, on ka impulss end tappa mööduv ning kestab vaid mõne minuti või tunni.

Suurem osa suitsidaalseid inimesi teeb oma enesetapumõtted ja -kavatsused ka teatavaks. Nad annavad seda tihti mitmeti mõista ja räägivad, et tahavad surra, tunnevad end kasutuna jne. Niisuguseid abipalveid ei tohi tähelepanuta jätta.

Aita abivajajat!

1. Esimene samm on leida sobiv paik, kus on võimalik omaette vestelda.

2. Järgmine samm on võtta kõneluseks küllalt aega. Suitsidaalsed inimesed vajavad harilikult oma koormast vabanemiseks palju aega ja nende kuulaja peab olema selleks valmis.

3. Kõige tähtsam on inimest hoolega kuulata – see vähendab oluliselt enesetapule viivat meeleheidet.

Faktid

Depressioon on lõpule viidud enesetappude puhul kõige sagedasem diagnoos.

Eestis on enesetapu sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid.

Enesetapp on 15-29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis.

Iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5-8  inimest.

Enesetapukatsete arv on üle 10 korra suurem enesetappude arvust.

Allikas: Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut, MTO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge, Tartu 2000

Depressioon on haigus! Depressioon on ravitav! Depressiooni ravi määrab arst.

Pikemal vastupidavustreeningul (jalutamine, jooksmine, rattasõit jne) on leitud meeleolu parandav mõju. On inimesi, kes on saanud depressioonist jagu vaid treeningute abil. Kuid esmalt on kõige olulisem pöörduda spetsialisti poole.