Hea, et 6. päev sai maha magatud – väsimus oli tohutu ning trennimine oleks vaid tohutuks ülekoormuseks olnud. Kuid miks puhkepäev oli ikkagi hea, sellel on veel rõõmustavaid põhjuseid. Ma ei tahaks neid põhjuseid mitte sugugi esmakordselt nende päevade jooksul ilmnenud jahedama ilma tänuks panna. Hea meelega usuks, et mu vorm on imekombel ja üleöö paranenud.
Kui kaheksanda treeninguminuti tiksudes näitas pulss numbreid 130st 145ni, siis tõusid suunurgad kulmukaarteni ja olin tõsiselt üllatunud ja õnnelik. Jooksusamm oli kergem ja üldiselt hea minek.
Pulsid pärast mindilist jooksu (viimane jooks oli ca 1.30 minti, et koduväravani jõuda :o)): 170/ 175/ 177/ 188/ 184/ 175/ 177/ 182.
Taastumine (pärast viimast jooksu/ pärast 30 sek / pärast 1 min): 182/ 145/ 129. 3 mindi pärast viskas kellale ka 110 ette.
Pisar tuli ka peaaegu silma. Olen enda üle tõsiselt uhke!
ET: no, mis arvad?! S-U-P-E-R-M-O!
No comments:
Post a Comment