Varustus külmas treenimiseks

Minust: seis endine, pigem halvem, paranemismärke ei näe, kuid lootus sureb viimasena. Hetkeseisuga siis 1,5 kuud voodis lamamist.

Teemast. Külma ilma varustus on praeguseks jube ära käiatud ja ma ise olen ca 3 korral eri ajakirjades sellest tänavu talvel kirjutanud. Siin siis veebruarikuine Tervis Plussi variant, mida saab mõningal määral sel lõppeval talvel, aga ka järgnevatel hooaegadel kasutada.

-//-

Kui harrastajad võivad -30kraadise pakasega treeningu vahele jätta, siis tippudel sellist luksust tihti pole. Üldjuhul ei pea võistlust läbi viima, kui temperatuur on juba -20 kraadi. Kuid lisaks temperatuurile mängivad rolli ka tuul ja sadu. Näiteks võib õues olla küll -10 kraadi, kuid samal ajal 10-meetrise tuulekiirusega on tegelikku külma juba -26 kraadi. Sellisel juhul võib õues trenni teha vaid erivarustusega maksimaalselt 45 minutit.

Kui ilmaolud lubavad muretult trenni teha, siis polegi muud, kui õige varustus selga ning värskes õhus liikumist nautima!

Trenn algab kergest soojendusest, kuni 15 minutit. Talvel ei tasuks end väga higiseks ajada, et märja nahaga siis õue söösta. Soojendused ja venitused ei erine külmal ajal muul perioodil tehtavast.

Riietuse kolm kuldset
Üle tuleks vaadata ka varustus. Spordipesu on peamine märksõna! Puuvillaseid materjale ei soovitata ihu vastas hoida, kuna need koguvad niiskust ning võtavad aurustumiseks soojust nahapinnalt ning jahutavad seda. Seega võid muretseda sooja jope ja korralikud dressid, kuid kui ihu vastas pole polüestrist või polüamiidist pesu, mis niiskust edasi juhiks, siis on külmatunne sellegi poolest tulekul.Pesu valides jälgi, et see oleks võimalikult ümber, sest liiga suure pesu puhul tekib õhuvahe, mis võimaldab samuti keha jahtumist.

Spordipesu pole ainult särk ja püksid, vaid ka aluskindad, alussokid ja isegi alusmüts.
Teiseks kihiks sobib paremini fliisist riietusese, mille võib soojemate ilmade korral ära jätta ning kanda vaid esimest ja kolmandat kihti. Viimaseks kihiks on tavaliselt tuulekindel dress või spordijope (nt mäesuusatamise puhul). Kallimad joped töötavad niiskust riietest välja juhtivalt, samas laskmata sel väljaspoolt sisse tulla.

Jope asemel võib dressi peale panna ka vesti, mis võimaldab kätel vabalt liikuda ning hoiab rindkere soojas. Väga külma ilma korral võib kasutada ka kahte spordipesu.
Sall ei kuulu spordivarustuse hulka, mistõttu kaela hoiavad soojas pigem kõrge kaelusega spordiriided. Praegu on sportlaste seas populaarseks saanud Buff pearätid, mida saab kasutada nii kaela- ja randmerätina, juuksekummi, suukaitsmena jm otstarvetel. Keda häirivad salli lehvivad otsad, siis Buff täidab oma rolli edukalt.

Jälgi, et strateegilised piirkonnad oleksid kaetud – Achilleuse kõõlused (sokisääred piisavalt kõrged) kui ka randmed (vajadusel aluskindad).
Kui spetsiaalset varustust pole võimalik muretseda, siis abi saab ka külma eest kaitsvast salvist. Põhilised hooldust vajavad piirkonnad on sääre-, reielihased kui ka selg. Pidev määrimine pole vajalik, selle tunnetab iga harrastaja õues liikudes ise ära. Kuid määrimisega peab olema ettevaatlik, sest soojendav kreem võib hakata nahal tulitama ning seda saab eemaldada vaid tavalise kreemiga. Muude kreemide kasutamisel tuleb jälgida, et veesisaldus oleks null.

Liiguta ka tuppa tulles!
Kui lähed suusatama, siis hea abivahend suusasaabaste peal on suusakatted, mida võib edukalt asendada ka suurte spordisokkidega.

Kui harrastad jooksmist, siis vaata üle jalanõu tallad, et need poleks liiga kulunud või libedad.
Suurtes tuiskudes ja külmas õhus tekib tahtmine kattata suu, kuid salli või Buffi kandmine suu ees pole just parim mõte. Väljahingatavast õhust tekib kondens ja niiskus hakkab nägu jahutama. On olemas spetsiaalsed näomaskid, mis katavad kõrvad, nina ja suu (on ka maske, kus nägu jääb välja ja kaetud saab terve pea, kõrvad ja kael). Sellistel maskidel on väljahingamiseks ninapilu ja niiskuseprobleemi ei teki. Küll aga ei sobi need aktiivseks liigutamiseks, sest nendega ei saa vabalt hingata, mistõttu sobib mask pigem kehvematel ilmadel tavapäraseks liikumiseks.
Üldiselt jälgi riietuse osas, et see ei laseks tuult läbi, eriti mütsi puhul. Suusatamisel, kus kiirused on veidi suuremad (eriti mäest laskumisel), võib märg otsaesine ja külm tuul põhjustada peavalusid.

Külmumise mõttes on ohutum jooksmine, kus kiirused pole nii suured kui suusatamisel. Hea oleks trenni kaasa võtta kaaslane, kellega saate teineteist jälgida. Kui nina hakkab valgeks tõmbuma, siis on külm juba liiga teinud ning viimane hetk siseruumi naasta.
Toas ei tasu jääda ühele kohale maha jahtuma, vaid saada veri taas käima. Jookse varvastel, tee käteringe. Väldi kuuma veega soojendamist, sest külmunud jäse ei taju õiget temperatuuri. Tassike sooja teed tuleb aga kasuks.

Kui võimalik, siis pimedamal ajal mine trenni võimalikult varem, näiteks lõunapausil. Hea aeg harjutamiseks on 10-12 vahel.
Võimalik aeg on veel 16-18, hiljemalt 19. Liiga hilja trenni minnes ei kosu organism järgmiseks päevaks ära ja on väsinud. Vale koormus lööb välja alles mitu nädalat hiljem.
Kuid mis talvisel ajal kõige tähtsam – ära unusta helkurvesti kandmast!

Allikad: Kerstin Margus, Tartu suusaklubi treener, jooksuekspert Meelis Minn.

Jäta meelde!
* Esimene kiht polüestrist või polüamiidist spordipesu (särk, püksid, kuid ka kinnaste, sokkide ja mütsi alla)!
* Kontrolli enne trenni varustust, kas suusamääre vastab ilmastikule ja ega jooksususs pole liiga libedaks kulunud.
* Hea aeg trenniks on 10-12 vahel.
* Hoia pahkluud soojas!
* Lisaks temperatuurile, jälgi tuulekiirust!
* Korralikku spordivarustust pese ainult spetsiaalse pesuvahendiga. Vastasel juhul võid rikkuda riietuse tehnilised omadused.

Kommentaar
Eesti suusaliidu büroojuhataja Ülle Viinapuu: „Karupükse sai tutvuste kaudu.“
Külmakaitseks kasutati vanasti ajalehti, mida pandi nii saapa sisse kui ka strateegiliste piirkondade kaitseks. Ajaleht kaitses eelkõige tuule eest, aga oli ka muidu sooja andev. Kõrvad ja nina plaasterdati leukoplaastriga ja põsed määriti vaseliiniga kokku. Tavakinnastele pandi õhemad puuvillased kindad alla.
Minu võistlusriietus oli 70ndatel selline: alla puuvillane pikk pesu (meeste oma, sest naistele seda ei toodetud). Kui tutvusi oli, sai masinal kootud õhukesi karupükse.
Peale suusakombinesoon, mis oli eest puuvillane, aga seljaosa villane. Jala otsa siis veel villased põlvikud, mida siis igaüks disainis nagu oskas.
Praegusel ajal olen täiesti „pühapäevasuusataja“ staatuses – suusatamas käin võimalusel vähemalt korra nädalas ja selle talve eesmärk on sõita oma viies Tartu maraton korralikult läbi ning selleks valmistungi.
Varustuse olen soetanud endale sellel põhimõttel, et kui treenitus pole kõige parem, siis abi peaks olema heast varustusest. Suusad on korralikud Fischerid, saapad samuti Fischeri marki. Riietusega pole samuti probleemi, sest igast spordipoest võimalik soetada enda soovidele vastav riietus. Külma
ilmaga on praegu väga hea lisand nn puff - hoiab hästi soojas kaela ning vajadusel võib selle ka mütsi alla tõmmata.“