Wednesday, November 3, 2010

109. p2ev, elusalt Indias

Kaua aega pole, seega tuleb lyhidalt kirjeldada seniseid katsumusi. Reedel p2rast 10 km alanud k6huh2da on nyyd 5 p2evaga l6puks taandunud.
L laevaga s6ites oli lihtsalt paha olla, Rootsi j6udes iiveldas nii r2medalt, et tahtsin 2ra surra. Autoga lennujaama s6ites l2ks vaikselt yle. J2i ainult k6huvalu. V2simus ja k6huvalu. Otsisime ja tuiasime p2ev l2bi ringi, et leida 88bimiskohta kuna mul oli olemine niiv6rd halb, et lennujaama p6rand ei tulnud k6ne alla. Seda me ei leidnud. Leppisime hyljatud diivaniga lennujaama nurgas. Kuidagi tukkusin valude ja ebamugava asendi vahel 21st 5ni. Siis l2ksime chekkima, aga siis alles trall algas. P6hi l6i koos valudega lahti. Teel ukrainasse h6ivasin pea terveks teeks tualettruumi... oehh... Ukrainas oli veel hullem. Valud, kurnatus, v2simus. K6ht aina hullem. Seal kuidagi tukkusin kuskil pingi otsas, et jaksu taastada. Enne lennukile minemist tundsin kergendust.
Lennukis panin m6nuga rasvaseid kartuleid, sest yle mitme p2eva tuli isu tagasi. Big mistake. Siis tabas ka valude kulminatsioon. 6 h lennus6itu Delhisse kannatasin lakkamatute, tohutute ja pidurdamatute valude k2es. p2ris t6siselt, ma m6tlesin isegi hyvastij2tuk6ne valmis. Maandumisel ei saanud isegi pead p88rata, sest oli p6rgulikult valus.
Viimased energiavarud koos, tuli end vedada maale ja siis j2ime pagasit ootama - 2ks tunniks ja l6puks ikka olime yhest kohvrist j22davalt ilma.
Kell 5 hommikul j6udsin 88 l2bi valude k2es piinelnuna hotelli, alustasin taas hommikul valutamist ja pasanteeriat. Kaalusin tolleks hetkeks n2htavasti juba 40 kg, n2ost turritasid kondid v2lja ja silmamunad olid kollased. Lepov2rk veel viimast korda sisse, lisaks s8etabletid. Nyyd olen 6nnelik k6hukinnisuslane.
Ehk tagasi tulles j6uab mainida ka kohaliku elu teemat. Lyhidalt 8eldes, siis haiguse t6ttu pole jooksma l2inud veel ja siinsete olude t6ttu vist ei l2hegi. Irv.

No comments:

Post a Comment