Eile tegin üle 11 kuu (no võib öelda lausa aasta) proovi teha paar kiiremat sammu. Armas sõbranna tuli külla, vedasime kannikad kergliiklusteele kiirkõnnile ning vahepeal ka sörkisime.
Esimese sörgiminuti järel oli pulss 160 kandis, mis mind väga-väga-väga üllatas, sest möödunud aasta juulis, tuletagem meelde, olid pulsid pärast üht sörgiminutit 190 kandis. Seega võisin ette kujutada, et pool aastat sörkimist pole täielikult kadunud (samas on mul 5 kuud jalutust tänavu ette näidata), mingi õrn põhi kuskilt kumab. Kaasa pole muidugi aidanud see, et ma 3 kuud pole suurt midagi teinud.
Tegime väga kiiret kõndi, vaheldumisi sörgiga 67 minutit, keskmine pulss 157, max 184. Lõpetasime ca 5 minti järjest sörkides, siis oli pulss 182, 30 sekundi pärast 156, minuti pärast 136, taastus umbes 2 minutiga. Taastumise poolest sama seis, mis 27. treeningpäeval möödunud aastal. Imestasin, et kiirkõnd mu pulsse kuhugi lakke ei viinud.
Pärast istusime saunas ja olime kaks mõnusat vässukolli. Ma muidugi räägin enda eest, sest sõbranna kiirkõnni pulsid olid vaevu 120 ligi, joostes 130 kanti ja taastus ta vist paari sekundiga, sest 30 sekundi peal hõiskas ta juba numbrit 80.... Pagana rahvatantsija....
No comments:
Post a Comment